3-24-1204/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1204

Haldusasi

X kaebus individuaalse täitmiskava õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada X kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 203 lg1 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 23.04.2024 kinnipeetava X (edaspidi ka kaebaja)

kaebus tuvastada Tallinna Vangla poolt koostatud individuaalse täitmiskava (ITK)

õigusvastasus. Kaebaja väitel on Tallinna Vangla koostanud ITK, mis ei vasta seaduses ja

määruses toodud nõuetele ning sisaldab ebaõigeid faktiväiteid.

2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 04.06.2024 antud määrusega käiguta. Puuduste

kõrvaldamiseks tuli kaebajal täpsustada kaebuses esitatud nõudeid, esitada vaidlustatud

täitmiskava ning muud dokumendid ja tõendid või põhjendus, miks neid esitada ei saa.

Ühtlasi tuli tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Kaebaja esitas täiendavaid

selgitusi ja menetlusabi taotluse. Kaebaja ei esitanud nõutuid dokumente.

3. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Vanglale 22.07.2024 kohtunõude, nõudes Tallinna

Vanglalt välja vajalikud dokumendid. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 05.08.2024 ja

edastas kaebaja individuaalsed täitmiskavad.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebaja esitas tuvastamiskaebuse individuaalse täitmiskava õigusvastasuse tuvastamiseks.

Kohtule arusaadavalt on kaebus esitatud eesmärgiga tunnistada individuaalne täitmiskava

teatud osades õigusvastaseks enne kaebaja ennetähtaegse vabastamise üle otsustamist.

Täpsemalt tuleb õigusvastaseks tunnistada elukoha nõue, elukoha olemasolu puudumise tõttu

vabanemiseelse nõustamise aeg ja riskihinnangus antud erinevad hinnangud kaebaja suhtes.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada

üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamiskaebuse

läbivaatamise ja rahuldamise üheks eelduseks on selle vajalikkus kaebaja õiguste kaitseks,

vastasel korral ei ole tuvastamiskaebuse esitamine lubatav (Riigikohtu halduskolleegiumi

29.03.2016 määrus nr. 3-3-1-39-15 p 12). Kohus selgitas juba varasemalt, et kohtupraktika

kohaselt ei ole ITK üldjuhul iseseisvalt kohtus vaidlustatav, sest ITK kinnipeetava õigusi

üldjuhul ei piira ega pane kinnipeetavale peale kohustusi. Täitmiskavas ette nähtud

eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb

seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha

kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele

viidata juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel

(Riigikohtu 17.06.2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-95-09, p 26). Kinnipeetava individuaalne

täitmiskava on programmiline dokument, mille koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava

õiguste ja kohustuste reguleerimine. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud 10.04.2019

määruses kohtuasjas nr 3-18-111 p 13, et ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute

eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub õiguskaitsevajadus (HKMS § 44 lg 1). Samas ei ole

tingimata välistatud, et juhendile mittevastava täitmiskava mõni osa võib vastata sisult

haldusakti tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi)

(Riigikohtu halduskolleegiumi 17.06.2010 otsus nr. 3-3-1-95-09 punktid 19 ja 20).

6. Kohtule arusaadavalt on kaebaja seisukohast õigusvastane IKTs toodud riskitegur

elatustase ja kuna kaebajal elatustase puudub, on riskihinnangu kohaselt vabanemiseelne

nõustamine planeeritud alles pärast seda, kui ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud

dokumendid tuleb esitada maakohtusse. Vabanemiseelse nõustamise üheks eesmärgiks on

kinnipeetava teavitamine eluaseme ja erineva sotsiaalabi kättesaadavuse võimalustest ja

seetõttu peaks see toimuma enne vabanemise üle otsustamist. Lisaks ei vasta tõele

riskihindamise raames ja IKTs kajastatud kaebaja suhtes antud hinnangud (10.04.20244

kinnitatud IKT I osa tabel- Riskihinnangust lähtuvad tegevused). Kohtu hinnangul ükski

kaebaja poolt välja toodud IKTs kajastatav tegevus ei tekita, muuda või lõpeta kinnipeetava

õigusi ja kohustusi. IKT ei pane kohustuseks, et ennetähtaegse vabanemise vältimatuks

eelduseks on kaebajal elukoha olemasolu (IKT II osa, mis toob välja tegevused

täitmisperioodil sellist kohustust kaebajale ei pane). Viimase IKT kohaselt toimub küll

vabanemiseelne konsultatsioon 2024 aasta III kvartalis, kuid tingimisi ennetähtaegse

vabanemise võimalus avaneb kaebajal 30.06.2024, ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks rikutud.

Kaebaja suhtes on viimase kolme aasta jooksul koostatud 4 IKTd, kus oli ette nähtud

vabanemiseelne konsultatsioon, viimane toimus IKT järgi 2023 aasta II kvartalis ehk kaebaja

suhtes on vabanemiseelseid konsultatsioone peetud. Lisaks toob kohus välja, et ennetähtaegse

vabastamise üle otsustamine ei ole ei vangla ega Tallinna Halduskohtu pädevuses. Kaebajal

on võimalik IKTs toodut vaidlustada kohtumenetluses ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel, mille arutamine toimub maakohtus. Otsusega mittenõustumisel on võimalik

maakohtu otsust vaidlustada ringkonnakohtus, kus muu hulgas saab välja tuua ka IKT

võimaliku õigusvastasuse.

7. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et IKT riskihindamisest lähtuvate tegevuste tabelis

toodud elukoht, kaebaja suhtes antud hinnangud ja vabastamiseelse konsultatsiooni aeg ei riku

iseseisvalt kaebaja õigusi ega pane talle kohustusi. Kaebajal on IKTs toodut võimalik

vaidlustada koos eesmärkide saavutamiseks ette nähtud vajalike eraldiseisvate otsustustega

2(3)

või ennetähtaegse vabanemise üle otsustamisel maakohtus. Kohus tagastab kaebuse

kaebeõiguse puudumise tõttu.

8. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda

uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole

kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik

3(3)