2-21-7855/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Maris Kuurberg ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-7855

Kohtuasi

GRIFF Õigusbüroo Osaühingu hagi C.Z vastu 45 600

euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

GRIFF Õigusbüroo Osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): GRIFF Õigusbüroo

Osaühing (registrikood 12320307), lepinguline esindaja

Alar Liivamägi

Kostja (vastustaja): C.Z (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Henri Torop

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 18.04.2024 määrus osas, milles maakohus määras

kindlaks C.Z-ile hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis

GRIFF Õigusbüroo Osaühingult C.Z kasuks välja menetluskulud 11 362 eurot

ületavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta C.Z menetluskulude

kindlaksmääramise taotlused rahuldamata 11 362 eurot ületavas osas.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

Määrata kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning

mõista menetluskulude jaotuse alusel hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 11 362 eurot.

2.2. Käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. GRIFF Õigusbüroo Osaühingu määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Rahuldada GRIFF Õigusbüroo Osaühingu taotlus määruskaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu tagastamiseks ning tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv

2-21-7855

70 eurot, kandes selle GRIFF Õigusbüroo Osaühingu arveldusarvele nr

EE772200221055589559 AS-s Swedbank.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkt 4

osas.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli GRIFF Õigusbüroo Osaühingu (hageja) hagi C.Z (kostja)

vastu 45 600 euro ja viivise saamiseks.

2. Harju Maakohus rahuldas hagi 30.01.2023 kohtuotsusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis

02.06.2023 kohtuotsusega Harju Maakohtu 30.01.2023 otsuse lõppjärelduses muutmata,

muutes ja täiendades selle põhjendusi. Riigikohus tühistas 31.01.2024 kohtuotsusega Tallinna

Ringkonnakohtu 02.06.2023 otsuse ja Harju Maakohtu 30.01.2023 otsuse ning tegi uue

otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.

3. Kostja esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja 01.03.2024, apellatsiooniastmes

kantud menetluskulude nimekirja 15.05.2023 ning kassatsiooniastmes kantud menetluskulude

nimekirja 02.01.2024. Hageja esitas kõigile kostja menetluskulude nimekirjadele vastuväited.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 18.04.2024 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse osaliselt, määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning

mõistis menetluskulude jaotuse alusel hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 12

666,23 eurot (resolutsiooni punkt 1). Kohus määras, et kohtumääruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 2).

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 138 lg-le 1, § 143 p-le 2, §

144 p-le 1, § 174 lg-tele 1, 4 ja 10, § 175 lg-le 1, § 477 lg-tele 5 ja 7 ning oli seisukohal, et

kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulude suurus

maakohtu menetluses 3135 eurot (õigusabikulud 3129 eurot + äriregistri päringu kulu 6

eurot), apellatsioonimenetluses 5853,75 eurot (riigilõiv 1400 eurot + õigusabikulud 4453,75

eurot), millele lisanduvad 15.05.2023 kohtuistungil osalemisega seonduvad kulud ning

kassatsiooniastme menetluskulud summas 3882,48 eurot (riigilõiv 492,48 eurot +

õigusabikulud 3390 eurot). Menetluskulude nimekirjade kohaselt osutati kostjale

2-21-7855

vandeadvokaadist esindaja poolt maakohtu menetluses õigusabi tunnihinnaga 150 eurot

käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga, apellatsiooniastmes tunnihinnaga 175 eurot

(käibemaksuta) ning kassatsiooniastmes tunnihindadega 175 eurot (käibemaksuta) ning 205

eurot (käibemaksuta). Kostja taotleb maakohtus kantud menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga, apellatsiooniastmes ning kassatsiooniastmes kantud kulude väljamõistmist

käibemaksuta. Kostja taotleb välja mõistetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise väljamõistmist VÕS § 113

lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Hageja on kostja menetluskuludele esitanud vastuväited ning seisukohal, et kostja

01.03.2024 menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta, sest kostjal oli võimalik esitada

oma menetluskulude nimekiri maakohtu menetluses enne kohtuvaidlusi, mida kostja ei teinud.

Kui kohus siiski lahendab ka kostja 01.03.2024 menetluskulude nimekirja, on hageja

maakohtus kantud kulud nii tunnihinna kui toimingute ajakulu osas ülepaisutatud.

Ringkonnakohtus kantud kulude osas on kostja esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge ning

kostja menetluskulud koosnevad suures ulatuses põhjendamatutest ja korduvatest

toimingutest. Kassatsiooniastmes kantud kostja kulud on ülepaisutatud, tunnihind

põhjendamatult kõrge ning menetlustoimingutele kulunud aeg osaliselt põhjendamatu.

8. Seoses kostja menetluskuludega maakohtu menetluses leidis kohus järgmist:

8.1. Kostja 01.03.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks

maakohtu menetluses õigusabikulud 3129 eurot (koos käibemaksuga) ning registripäringu

kulu 6 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega. Kostja on ka kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega

saa muul põhjusel maakohtus tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja taotleb

maakohtus kantud kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.

8.2. Kohtu hinnangul pole põhjendatud jätta hageja poolt 01.03.2024 esitatud maakohtus

kantud menetluskulude nimekiri tähelepanuta. Kuigi kostja ei esitanud oma menetluskulude

nimekirja TsMS § 176 lg-s 1 väljatoodu kohaselt, tuleb arvestades sellega, et kostja istungitele

ei ilmunud, kohus ei määranud kostjale enne 26.02.2024 kohtukirja maakohtu menetluses

kantud menetluskulude nimekirja esitamiseks eraldi tähtaega ning kohtu hinnangul ei

põhjustanud menetluskulude nimekirja esitamine 01.03.2024 menetluse lahendamise viibimist

(TsMS § 331 lg 1). Kohus leidis, et kostja poolt kantud kulu registripäringule 6 eurot on

põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 143 p 2).

8.3. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale maakohtu menetluses õigusabiteenust

vandeadvokaadist esindaja Marko Pilv poolt tunnihinnaga 150 eurot käibemaksuta, s.o 180

eurot koos käibemaksuga. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud tunnitasumäär ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud tunnitasumäär 150 eurot (käibemaksuta) on käesoleva tsiviilasja sisu,

mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa vandeadvokaadist

lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et

tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu ja lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning nimetatud

tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas.

8.4. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja maakohtu menetluses

menetlustoiminguid kokku mahus 17 h ja 23 min. Kohus ei nõustunud hageja vastuväidetega

menetlustoimingutele kulunud aja osas. Hinnates ja analüüsides kostja 01.03.2024

2-21-7855

menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile

kulunud aega, tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud

menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asus kohus

seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud

aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik. Kostja kinnitusi arvestades asus kohus

seisukohale, et põhjendatud on kostja poolt maakohtu menetluses kantud menetluskulude

hüvitamine koos käibemaksuga. Kohus määras maakohtu menetluses kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks kokku 3135 eurot (registripäringu kulu 6 eurot + õigusabikulud 3129

eurot).

9. Seoses kostja menetluskuludega ringkonnakohtu menetluses leidis kohus järgmist:

9.1. Kostja 15.05.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks

apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1400 eurot ning õigusabikulud

4453,75 eurot (käibemaksuta), millele lisanduvad 15.05.2023 kohtuistungil osalemisega

seonduvad kulud. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on

kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist

käibemaksuta.

9.2. Kohus oli seisukohal, et tasutud riigilõiv 1400 eurot on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).

9.3. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale apellatsioonimenetluses

õigusabiteenust vandeadvokaadist esindaja Henri Torop poolt tunnihinnaga 175 eurot

käibemaksuta. Kohus ei nõustunud ka siinkohal hageja seisukohaga, et kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud tunnitasumäär ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et kostjale õigusabi

osutamisel rakendatud tunnitasumäär 175 eurot (käibemaksuta) on käesoleva tsiviilasja sisu,

mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Tunnitasumäär ei ületa vandeadvokaadist

lepingulise esindaja keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leidis, et

tunnitasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on käesoleva vaidluse sisu ja lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning nimetatud

tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend 2-21-9796).

9.4. Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja apellatsiooniastmes

menetlustoiminguid kokku 24 h ja 22 min. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja

menetlustoimingud ning neile kulunud aeg apellatsioonimenetluses on põhjendatud ja vajalik

osaliselt. Kohus asus seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ning

õiguslikku keerukust ei ole põhjendatud kostja lepingulise esindaja poolt 09.05.2023 ja

10.05.2023 tehtud istungiks ettevalmistumisega seotud menetlustoiminguid mahus kokku 4 h.

Arvestades 15.05.2023 toimunud istungi kestust (algus kell 12:00 ja lõpp 13:54), tuleb kohtu

hinnangul mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda 15.05.2023 istungiks

ettevalmistumise ja istungil osalemisega seotud ajakulu kokku 4 h. Ülejäänud kostja

15.05.2023 menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid

ja neile kulunud aeg on tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, samuti arvestades kõikide

tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga,

välja toodud mahus põhjendatud ja vajalikud.

9.5. Seega asus kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetluses

tehtud menetlustoiminguid on vajalikud ja põhjendatud mahus kokku 25 h ja 27 min.

Arvestades lepingulise esindaja tunnitasumäära, pidas kohus seega põhjendatuks ja vajalikuks

kostja õigusabikulusid summas 4453,75 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle

2-21-7855

apellatsioonimenetluses kantud kulude hüvitamist koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt

määras kohus apellatsioonimenetluses kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

5853,75 eurot (riigilõiv 1400 eurot + õigusabikulud 4453,75 eurot).

10. Seoses kostja menetluskuludega kassatsiooniastmes menetluses leidis kohus järgmist:

10.1. Kostja 02.01.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud

kassatsiooniastmes menetluskulusid summas 3882,48 eurot (käibemaksuta), millest 3390

eurot on õigusabikulud ning 492,48 eurot kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Kostja on

kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus oli

seisukohal, et tasutud riigilõiv summas 492,48 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu

(TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1).

10.2. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale kassatsiooniastmes õigusabiteenust

vandeadvokaadist esindaja Henri Torop poolt tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta). Lisaks

nähtub menetluskulude nimekirjast, et kostjale on kassatsiooniastmes õigusabi osutanud ka

Tarmo Peterson tunnihinnaga 205 eurot (03.07.2023 menetlustoiming). Kohus jäi seisukoha

juurde, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 175 eurot (käibemaksuta) on

põhjendatud ja vajalik ka kassatsiooniastmes.

10.3. Kohus nõustus hageja vastuväitega osas, mis puudutab Tarmo Petersoni poolt

03.07.2023 tehtud menetlustoimingut. Kohtule nähtub, et nimetatud toimingu tegi esindaja,

keda ei olnud kostja lepingulise esindajana kohtule avaldatud. Kohtu hinnangul ei olnud

käesolevas tsiviilasjas asja keerukust arvestades põhjendatud kahe lepingulise esindaja

kasutamine. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kostja 02.01.2024 menetluskulude

nimekirjas kajastuv Tarmo Petersoni poolt 03.07.2023 tehtud menetlustoiming mahus 1 h ei

ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

10.4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kassatsiooniastmes tehtud menetlustoiminguid

kokku mahus 19,2 h. Kohus on eelnevalt leidnud, et nimetatud ajakulust 1 h (s.o Tarmo

Petersoni poolt 03.07.2023 tehtud menetlustoiming) ei ole põhjendatud ja vajalik.

Analüüsides ja hinnates ülejäänud kostja 02.01.2024 menetluskulude nimekirjas välja toodud

lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, tsiviilasja sisu, mahtu ja

keerukust, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud

menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et ülejäänud menetluskulude

nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus

põhjendatud ja vajalik.

10.5. Seega asus kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt kassatsiooniastmes

tehtud menetlustoimingud on vajalikud ja põhjendatud mahus kokku 18,2 h. Arvestades

lepingulise esindaja tunnitasumäära (175 eurot), peab kohus seega põhjendatuks ja vajalikuks

kostja õigusabikulusid kassatsiooniastmes summas 3185 eurot (käibemaksuta). Kostja ei

taotle kassatsiooniastme menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Eeltoodust

tulenevalt määras kohus kassatsiooniastmes kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

kokku 3677,48 eurot (riigilõiv 492,48 eurot + õigusabikulud 3185 eurot).

11. Kohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 12 666,23 eurot

(maakohtu menetluses kantud kulud 3125 eurot + apellatsioonimenetluses kantud kulud

5853,75 eurot + kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 3677,48 eurot) hageja kohustusega

2-21-7855

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

12. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas, millega

kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja kulud suuremas summas kui

3892,48 eurot, teha tühistatud osas uus lahend, millega määrata kostjale hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks mitte rohkem kui 3892,48 eurot ning tagastada

määruskaebuse rahuldamisel tasutud riigilõiv.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kostja lepingulise esindajaga seotud

õigusabikulude küsimuse valesti lahendanud ja ületanud diskretsiooni piire.

13.1. Oma vastuväites kostja menetluskuludele palus hageja kohtul jätta kostja 01.03.2024

menetluskuude nimekiri tähelapanuta. Kohus on hageja arvates valesti selle menetluskulude

nimekirjaga arvestanud ja selle alusel hagejalt menetluskulusid välja mõistnud. See oli kostja

riisiko, et ta kohtuistungile ei ilmunud ega saatnud esindajat, kus kohus oleks saanud talle

tähtaja määrata. Pealegi on tegemist seadusest tuleneva nõudega esitada menetluskulude

nimekiri enne kohtuvaidlusi ja kohus ei saa seda muuta. Kostja pole varem ka öelnud, et oleks

tahtnud maakohtu menetluskulude nimekirja esitada.

13.2. Kohus ei oleks tohtinud rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kostja

nõutud tunnitasu alusel. Tunnitasu suurus 150 eurot, käibemaksuga 180 eurot, või 175 eurot

tund käibemaksuta, ei ole vastavuses poolt vaidluse vajaliku mahu ja keerukusega. Asi ei

olnud oma sisult keerukas. Isegi kui küsitud tunnitasu oleks asja mahu ja keerukusega

vastavuses praegu (millega hageja ei nõustu), ei olnud see seda teenuse osutamise ajal. Samuti

ei saa seda pidada mingiks mõistlikuks keskmiseks tasuks, vaid pigem on tegemist kohtus

aktsepteeritud tunnitasu laega, või selle lähedase suurusega.

13.3. Kohus lahendas asja iseseisvalt kostja seisukohtadele tuginemata. Kohus ei andnud

hinnangut sellele, et sisuliselt kõik kostja väited ei viinud lõpplahendini ega aidanud

lõpplahendini jõudmisel. Kohus oleks pidanud menetluskulude kindlaksmääramisel jõudma

järeldusele, et kostja esindaja menetlusdokumendid sisaldasid valdavas ulatuses menetluse

seisukohalt mittevajalikke seisukohti. Kohus oleks pidanud tuvastama ka selle, et kõigis

kohtuastmetes esitas kostja oma menetlusdokumentides aina varasemaga kattuvaid seisukohti,

mida sai varasematest dokumentidest kopeerida.

13.4. Hageja arvates on kohus eksinud ka selles, et apellatsioonimenetluse menetluskulusid

suuremas ulatuses kui neid oli maakohtus, ehkki maakohtus tehakse kohtumenetluses poolte

poolt ära suurem töö kui apellatsioonimenetluses.

13.5. Määruse punktis 25 asus kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja poolt

apellatsioonimenetluses tehtud menetlustoiminguid on vajalikud ja põhjendatud mahus kokku

25 h ja 27 min, mis teeb 4453,75 eurot (käibemaksuta). Hageja arvates on siin tegemist kohtu

veaga, kuna arusaamatu on, kust see aeg kokku tuli. Koguaeg peaks arvestuslikult olema 24 h

ja 22 min ehk 24,367 tundi, mis arvestuslikult peaks tegema apellatsioonimenetluse

menetluskulude summaks 24,367 x 175 = 4264,22.

13.6. Eeltoodu põhjal, ja arvestades kostja menetlusdokumentides sisalduvate seisukohtade

pidevat kordumist erinevates toimingutes ja kohtuastmetes, ei pea hageja kostja

2-21-7855

õigusabikulusid põhjendatuks suuremas ulatuses kui kõigi kohtuastmete peale kokku 2000

eurot koos käibemaksuga koos riigilõivudega apellatsioonkaebuselt 1400 eurot ja

kassatsioonkaebuselt 492,48 eurot (kokku 3892,48 eurot).

14. Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata. Maakohtul oli TsMS § 174 lg 1

teise lause kohaselt kohustus kostja menetluskulud kindlaks määrata ning TsMS § 176 lg 6

esimese lause kohaselt võimalus küsida kostjalt menetluskulude kohta täpsustusi. Kostjat

esindas maakohtu menetluses lepinguline esindaja teisest advokaadibüroost, kellega on hageja

ka ise suhtluses olnud ning kes koostas ka kostja vastuse hagile. Riigikohtu praktikas on

peetud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 175 eurot (RKTKo, 02.06.2021, 2-19-5942) ja

200 eurot käibemaksuta (RKTKo, 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Tegemist on lahenditega,

mis on tehtud samas ajaraamistikus käesoleva menetlusega. Kohus ei ole menetluskulude

kokkuarvutamisel vigu teinud.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le

659 ja § 667 lg-le 2 tuginedes, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis

hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 11 362 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmiseks 11 362 eurot ületavas osas

rahuldamata. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

17. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Määruskaebusest nähtuvalt palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 3892,48 eurot.

Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes eelnimetatud

summat ületavas osas.

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja

ja keerukuse hindamise osas (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema

astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm

09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks

TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud

erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm,

03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei ole osas,

milles maakohus leidis, et kostjale hüvitatavate menetluskulude arvestamisel tuleb arvesse

2-21-7855

võtta ka kostja poolt 01.03.2024 esitatud menetluskulude nimekirja maakohtus (II kd, tlk 185-

186), põhjendades seda alljärgnevalt:

19.1. Kuigi on õige määruskaebuse esitaja osundus, et tegemist on seadusest (TsMS § 176 lg

1) tuleneva nõudega esitada menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidlusi, mida kohus ei saa

muuta, on maakohus õigesti leidnud, et arvestada tuleb kohtu menetluslikke rikkumisi. Nii

nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagiavalduse menetlusse võtmisel 10.08.2021 on maakohus

kohustanud esitama menetluskulude nimekirja (üksnes) hagejat (I kd, tlk 83). Mitte ühestki

kohtu dokumendist (sh e-kirjadest ja kohtukutsetest) ei nähtu, et kohus oleks sellise võimaluse

andnud kostjale, kellel alates 13.09.2022 puudus lepinguline esindaja (I kd, tlk 142). Sellega

on maakohus ringkonnakohtu hinnangul rikkunud TsMS §-s 7 sisalduvat poolte võrdse

kohtlemise põhimõtet.

19.2. Kostja maakohtu menetluskulude nimekirja esitamata jätmine ei ole temale ka

etteheidetav, arvestades, et TsMS § 176 lg-s 1 sätestatud eeldused ei olnud täidetud. Kostja

esitatud vastusest nähtuvalt juhtis kostja kohtu tähelepanu hagiavalduse olulistele puudustele

ning eelkõige asjaolule, et hageja nõude kujunemine ei ole arusaadav (I kd, tlk 101-108).

Kuigi hageja esitas kostja vastusele oma seisukoha (I kd, tlk 124-131), arutas maakohus kostja

väitega nõustudes hageja nõude kujunemist ja õiguslikke aluseid 16.11.2022 kohtuistungil ca

1,5 h vältel (I kd, tlk 158-162). Ringkonnakohus osundas 15.05.2023 istungil maakohtu

menetluslikele rikkumistele, tuues esile, et kohus oleks pidanud aru saama nii kostja soovist

16.11.2022 istung edasi lükata kui andma hageja seisukohas esitatud uusi asjaolusid

arvestades kostjale võimaluse sellele vastata (II kd, tlk 138 pöördel). Võttes arvesse eeltoodut

ning asjaolu, et maakohus ei vastanud kostja 14.11.2022 taotlusele istung edasi lükata (I kd,

tlk 157) mitte midagi, ei saanud kostja järeldada, et 16.11.2022 jõutakse kohtuvaidlusteni.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei ole alust ka

osas, milles maakohus leidis, et kostjale õigusabi osutanud lepinguliste esindajate ühe

tööühiku hinnad on asja sisu, mahtu ja keerukust ning esindajate kvalifikatsiooni arvestades

põhjendatud, ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning mõistlikuks ka

kohtupraktika kohaselt.

20.1. Siinses asjas vaieldi selle üle, kas hagejal on põhivõlgniku võla tasunud isiku

eriõigusjärglasena õigus esitada nõue käendajaks olnud kostja vastu. Sealjuures menetlesid

asja kõigi astmete kohtud ning lõplik selgus selles õigusküsimuses saabus alles Riigikohtu

menetluses. Sellest tulenevalt ei saa siinset asja pidada ringkonnakohtu hinnangul nii lihtsaks

asjaks nagu arvab hageja. Kohtud menetlesid käesolevat asja ajavahemikul 10.08.2021 –

31.01.2024. Kostjat esindasid vandeadvokaadid. Riigikohtu 2021. aasta praktika järgi on

vandeadvokaadi mõistlikuks tunnihinnaks peetud 170 eurot tunnis ilma käibemaksuta

(RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20), aga ka 200 eurot (käibemaksuta) (RKTKo

03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Riigikohtu 2022. aasta praktika järgi on vandeadvokaadi

mõistlikuks tunnihinnaks peetud 205,58 eurot (käibemaksuta) (RKTKo, 18.05.2022, 2-21-

1824, p 13).

20.2. Nagu eespool märgitud, esinesid hagiavalduses olulised puudused. Maakohus ei olnud

hagi menetlusse võtmisel tähele pannud, et hageja nõude kujunemine ei ole jälgitav. Sellele

puudusele juhtis tähelepanu kostja lepinguline esindaja, millega maakohus ka asja sisulisel

läbivaatamisel nõustus. Riigikohus jättis hagi tõepoolest rahuldamata põhjusel, et nii maa- kui

ringkonnakohus olid kohaldanud ebaõiget materiaalõiguse normi. Samas kassatsioonkaebus

rahuldati, mis kinnitab, et ringkonnakohtu otsuse vaidlustamine ei olnud põhjendamatu.

Kõrgema astme kohtu otsuse p-st 12 selgitati hüpoteegi maksmapanekuga täitemenetluses

2-21-7855

seonduvat ning toodi esile eeldused, mil võib olla hüpoteegipidaja käitumine käsitatav õiguste

kuritarvitamisena (II kd, tlk 183 pöördel). Ka kostja on läbivalt tuginenud väitele, et tegemist

võib olla õiguste kuritarvitamisega tema suhtes. Eeltoodut arvestades on käesolevas asjas

põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud vandeadvokaatide mõistlikuks ja põhjendatud

tunnihinnaks nii 150 eurot, millele lisandub käibemaks kui ka 175 eurot käibemaksuta.

21. Maakohus ei ole eksinud ka selles, et mõistis hagejalt kostja kasuks välja

apellatsioonimenetluse menetluskulusid suuremas ulatuses kui maakohtus. Kuigi eelduslikult

tehakse kohtumenetluses poolte poolt suurem osa tööst tõepoolest ära maakohtu menetluses,

ei ole see alati nii. Siinse asja eripära tuleneb eespool kirjeldatud maakohtu menetluslikest

eksimustest ning sellest tingitud olukorrast, kus sisuliselt vaatas asja nii nagu on eeldatav

maakohtu poolt, esimesena läbi ringkonnakohus, kes nendele eksimustele tuginedes lubas

menetlusse nii kostja uued väited kui võttis vastu ka suurema osa kostja uutest tõenditest (II

kd, tlk 138 pöördel ja 140).

22. Osaliselt on siiski põhjendatud määruskaebuse üldine väide, et maakohus on ületanud

diskretsiooni piire, mida ringkonnakohus põhjendab järgnevalt:

22.1. Esiteks on õige see määruskaebuse väide, et maakohus on kostja apellatsioonimenetluse

menetluskuludega seonduvalt teinud arvestuslikud vead. Vaidlustatud määruse põhjendustest

nähtuvalt leidis maakohus, et 15.05.2023 istungiks ettevalmistumise ja istungil osalemisega

seotud põhjendatud ajakuluks kokku on (taotletud 4 h + 1 h 54 min asemel) 4 h. Seda

arvestades on õigeks ajakuluks tõepoolest määruskaebuse esitaja märgitud 24 h 22 min (kostja

taotletud 26 h 16 min – maakohtu vähendatud 1 h 54 min). Sellest tingituna on ekslik nii

maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajahulk 25 h 27 min, kui ka sellest johtuv

õigusabikulude rahaline arvestus summas 4453,75 eurot.

22.2. Ringkonnakohus peab vajalikuks selguse mõttes juhtida tähelepanu sellele, et maakohus

ei ole kostja menetluskulude hulka lugenud 1 h, millega kostja täiendas oma 16.05.2023

menetluskulude nimekirja (vt 18.05.2023 menetlusdokument: vastuväide hageja

menetluskuludele ja repliik, II kd, tlk 143-144). Kostja ei ole maakohtu määrust selles osas

vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul seaduslik alus selles osas maakohtu

diskretsiooni sekkumiseks.

22.3. Teiseks on õige ka see määruskaebuse väide, et kostja on menetlusdokumentides

esitanud kattuvaid seisukohti, mida tulnuks arvesse võtta. Ringkonnakohus möönab, et

apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine tõi kassatsioonkaebuse esitamisel paratamatult

endaga kaasa ka kostja õiguslike seisukohtade kordamise. Samas ei ole põhjendatud tasustada

nende kordamist kostja 02.01.2024 lõplikes seisukohades kogu sellele kulunud 6 h 55 min

ulatuses. Kuivõrd kassatsioonkaebusest need juba nähtusid, piisanuks ka lühikokkuvõttest,

mistõttu on põhjendatud kostja lõplike seisukohtade koostamise ajakulu 2 h ulatuses.

22.4. Kolmandaks ei ole põhjendatud tasustada apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses

menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aega erinevalt, arvestades nende

menetlusdokumentide võrdset sisu ja mahtu. Ringkonnakohus peab nende toimingutega

kaasnenud põhjendatud ajakuluks erinevalt maakohtu poolt põhjendatuks peetud 15 min ja 50

min asemel kummagi nimekirja koostamise eest 15 min, seega kokku 30 minutit.

22.5. Neljandaks ei ole põhjendatud tasustada kogu ajakulu, mis kaasnes apellatsioonkaebuse

koostamise ning selle lisade komplekteerimisega (17 h 15 min). Ringkonnakohtu hinnangul

on kaebuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ajakulu 15 h 15 min.

2-21-7855

23. Ülejäänud kostjale osutatud õigusabiteenuse ja sellega seotud toimingute osas on

ringkonnakohus tsiviilasja materjalide põhjal maakohtu otsustust kontrollides seisukohal, et

maakohus on kostja taotlusi vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus selles osas õigusabiteenuse osutamise

ajakulu osas, arvestades menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja

keerukust, õiglane ja põhjendatud ning diskretsiooni piiride ületamist maakohtule ette heita ei

saa. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt

põhjendusi ei korda ning märgib, et ei saa maakohtu poolt põhjendatuks peetud

õigusabikulusid ümber hinnata pelgalt seetõttu, et hageja hinnangul on menetluskulud

vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (RKTKm,

26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).

24. Ringkonnakohtu eespool toodud seisukohti arvestades on kostjale apellatsiooniastmes

osundatud õigusabitoimingud põhjendatud 22 h 22 min ulatuses, mis teeb lepingulise esindaja

tunnistasu (175 eurot) arvestades kokku 3914,02 eurot ja kassatsiooniastmes 13 h 50 min

ulatuses, mis teeb lepingulise esindaja tunnistasu (175 eurot) arvestades kokku 2420,50 eurot.

Liites sellele maakohtu menetluses põhjendatuks peetud menetluskulud 3135 eurot (sh

õigusabikulud 3129 eurot + 6 eurot registripäring), apellatsioonkaebuse riigilõivu 1400 eurot

ja kassatsioonkaebuse riigilõivu 492,48 eurot, moodustab hageja poolt kostjale hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude suurus kokku 11 362 eurot (3914,02 + 2420,50 + 3135 + 1400 +

492,48).

25. TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Taotluste lahendamine

26. Määruskaebuse esitaja on taotlenud kaebuse rahuldamise korral sellelt tasutud riigilõivu

tagastamist. Ringkonnakohus leiab TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 tuginedes, et esitatud

taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja määruskaebuselt

tasunud riigilõivu summas 70 eurot 29.04.2024. Vastavalt määruskaebuse esitaja taotlusele

tuleb tagastatav riigilõiv summas 70 eurot kanda GRIFF Õigusbüroo Osaühingu

arveldusarvele nr EE772200221055589559 AS-s Swedbank.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

27. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Määrus ei ole

edasikaevatav osas, milles ringkonnakohus riigilõivu tagastamise taotluse rahuldab.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/