2-18-3402/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Maris Kuurberg ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

11.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-3402

Kohtuasi

Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA hagi AS TREV-

2 Grupp vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja:

Osaühing

TAMMEOTSA

TEHNIKA

(registrikood 11233807, asukoht Tammeotsa talu,

Nõgiaru küla, 61601 Nõo vald, Tartumaa), lepinguline

esindaja: Maia Ploom, e-post: XXX

Kostja: AS TREV-2 Grupp (registrikood 10047362,

asukoht Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn), lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper, e-post

XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2024 määrus osas, milles maakohus rahuldas AS

TREV-2 Grupp taotluse menetluskulude kindlaks määramiseks ning mõistis

Osaühingult TAMMEOTSA TEHNIKA AS-i TREV-2 Grupp kasuks välja

menetluskulu suuremas ulatuses kui 11 342,60 eurot ning teha selles osas uus

määrus, millega jätta AS-i TREV-2 Grupp menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldamata 11 342,60 eurot ületavas osas.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada AS TREV-2 Grupp avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

3.2. Välja mõista Osaühingult TAMMEOTSA TEHNIKA AS-i TREV-2 Grupp

kasuks menetluskuluna 11 342,60 eurot.

3.3. Osaühingul TAMMEOTSA TEHNIKA tuleb tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt AS-le TREV-2 Grupp viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

2-18-3402

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA (hageja) esitas AS-i TREV-2 Grupp (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 5603 eurot 25 senti ja viivised.

2.

28.06.2019 kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus osaühing TAMMEOTSA

TEHNIKA hagi AS TREV-2 Grupp vastu ning jättis menetluskulud AS-i TREV-2 Grupp

kanda. AS TREV-2 Grupp esitas Harju Maakohtu 28.06.2019 kohtuotsusele

apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.10.2020 otsusega Harju Maakohtu

28.06.2019 otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis. Harju Maakohus jättis 15.06.2022 kohtuotsusega osaühing TAMMEOTSA

TEHNIKA hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, märkides, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks määrusega pärast menetluses tehtud

kohtuotsuse jõustumist.

3. Osaühing TAMMEOTSA TEHNIKA esitas Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsusele

apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.06.2023 kohtuotsusega Harju

Maakohtu 15.06.2022 otsuse resolutsiooni muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2023 otsus (ning

seega ka Harju Maakohtu 15.06.2022 otsus) jõustus 18.09.2023.

4.

19.09.2023 esitas kostja Harju Maakohtule taotluse menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramiseks. Kostja taotleb enda menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist ning

hagejalt väljamõistmist kokku summas (km-ta) 15 880 eurot:

4.1.

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses (esimest korda) kantud õigusabikulud

tunnihinnaga (km-ta) 160 eurot, mahus 38,48 tundi, summas (km-ta) 6 156,80 eurot ning

õigusabi seoses osalemisega 29.09.2020 istungil mahus 1,42 tundi tunnihinnaga (km-ta) 160

eurot ehk 227,20 eurot vastavalt kostja poolt Tallinna Ringkonnakohtule 29.09.2020 esitatud

menetluskulude nimekirjale ning riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 450 eurot, kokku 6

834 eurot;

4.2.

Maakohtu menetluses (teist korda) kantud õigusabikulud tunnihinnaga (km-ta) 160

eurot, mahus 41,1 tundi, summas (km-ta) 6 576 eurot vastavalt kostja poolt maakohtule

12.05.2022 esitatud menetluskulude nimekirjale;

4.3.

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses (teist korda) kantud õigusabikulud tunnihinnaga

(km-ta) 190 eurot, mahus 12 tundi, summas (km-ta) 2 280 eurot vastavalt kostja poolt

Tallinna Ringkonnakohtule 25.05.2023 esitatud menetluskulude nimekirjale;

2-18-3402

4.4.

Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluse koostamine ja esitamine e-

toimiku kaudu 19.09.2023 tunnihinnaga (km-ta) 190 eurot, mahus 1 tund, summas (km-ta)

190 eurot.

4.5.

Kostjale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga (km-ta) 160 eurot ja (km-ta) 190 eurot.

Kostja taotleb, et maakohus mõistaks hagejalt kostja menetluskulud välja käibemaksuta ning

kohus määraks menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel kostjale viivise tasumise

kohustuse VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja kinnitab, et kõik

menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega.

5. Hageja esitas 21.09.2023 vastuväite kostja menetluskuludele. Esindaja osales protsessis

alates Tallinna Ringkonnakohtu istungist 2020. Osalemiseks pidi esindaja analüüsima kõiki

kohtudokumente. Protsess ei ole keeruline. Hageja nõudis tasumata töötasu väljamõistmist

summas 5 603,25 eurot, millele lisandus viivis, kusjuures tööde kvaliteedi üle vaidlust ei

olnud. Seega õigusabi edasise töö maht ei saa olla nii palju töötunde nagu kostja näitab.

Midagi oluliselt uut vaidluse dokumentidele enam ei lisandunud, kõik oli juba kostja esindaja

protsessi asumise ajaks poolte poolt esitatud ja seega kostja esindaja poolt analüüsitud.

Kokkuvõttes palub hageja oluliselt vähendada kostja poolt nõutud õigusabi summat, mis on

ülemäära suur ja ei ole vajalik ning põhjendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus 11.04.2024 määrusega rahuldas kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning määras kindlaks kostja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 15 880 eurot ning

viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt koosnevad kostja menetluskulud riigilõivust

apellatsioonkaebuselt summas 450 eurot ning õigusabikuludest Tallinna Ringkonnakohtu I

menetluses summas 6 384 (ilma käibemaksuta), II maakohtumenetluses summas 6 576 eurot

(ilma käibemaksuta), II apellatsioonimenetluses summas 2 280 eurot (ilma käibemaksuta)

ning 19.09.2023 menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse koostamisel 190 eurot

(ilma käibemaksuta).

Maakohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 450 eurot.

Kostja vaidlustas Harju Maakohtu 28.06.2019 kohtuotsuse täies ulatuses ja tasus riigilõivu

450 eurot. Seega on kostja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu seadusega kooskõlas.

Kostja kasutas vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper õigusabi teenuseid käesoleva tsiviilasja

menetluses kokku 94 tundi. Kostja on õigusabi teenuseid kasutatud alljärgnevalt: Tallinna

Ringkonnakohtu menetluses esimest korda 39,9 tundi, Harju Maakohtu menetluses 41,1 tundi,

Tallinna Ringkonnakohtu menetluses teist korda 12 tundi ja 19.09.2023 Harju Maakohtule

menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluse koostamine ja esitamine – 1 tund.

Kohus loeb kostja lepingulise esindaja toimingute kestvuse põhjendatuks ning tsiviilasja

mahu ja keerukusega kooskõlas olevaks.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt on vandeadvokaat Kristina Tepper-Uuetoa osutanud

kostjale õigusabi I apellatsioonimenetluses ja II maakohtu menetluses tunnihinnaga 160 eurot

(ilma käibemaksuta) ning II apellatsioonimenetluses ja 19.09.2023 menetluskulude rahaliselt

kindlaksmääramise taotluse koostamisel tunnihinnaga 190 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja

taotleb õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et kostja

lepingulise esindaja tunnitasud on mõistlikud ja põhjendatud.

2-18-3402

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks kostja poolt kantud hüvitatavate kulude rahalise

suuruse kokku summas 15 880 eurot, so riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 450 eurot

ning õigusabikulud I apellatsioonimenetluses summas 6 384, II maakohtumenetluses summas

6 576 eurot, II apellatsioonimenetluses summas 2 280 eurot ning 19.09.2023 menetluskulude

rahalise kindlaksmääramise taotluse koostamisel summas 190 eurot ning viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud summa tuleb

hagejalt vastavalt Harju Maakohtu 15.06.2022 kohtuotsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu

21.06.2023 kohtuotsuse menetluskulude jaotusele kostja kasuks välja mõista.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, millega määrati kindlaks kostja hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

rahaline suurus kokku summas 15 880 eurot ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 15 880 eurot. Kostja palub teha uus määrus, millega vähendada kohtu

äranägemisel oluliselt kindlaksmääratud kostja menetluskulude rahalist suurust ning hagejalt

väljamõistetud menetluskulude suurust.

Hageja esitas kostja poolt esitatud menetluskulude suurusele vastuväited, mida kohus ei

arvestanud. Kohus leidis, et kostja esindaja töötundide hulk on vajalik ja põhjendatud, ilma et

kohus oleks üldse analüüsinud, kas nii suur töötundide hulk on põhjendatud ja vajalik. Hageja

ei nõustu väljamõistetud summa suurusega alljärgnevatel põhjustel: Hageja esindaja poolt

näidatud töötundide hulk ei vasta vajalikule ja põhjendatud töötundide hulgale.

Näiteks kostja esindaja osales protsessis alates apellatsioonkaebuse esitamisest 29.07.2019.

29.09.2020 esitas ta menetluskulude nimekirja näidates varasema kohtumenetluse

dokumentide analüüsi, apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtuistungiks ettevalmistamise

töötundide hulgaks kokku 37,48 tundi, peaaegu nädala töötundide hulk. Kindlasti ei ole

põhjendatud nii suur töötundide hulk, eriti arvestades seda, et kostja esindaja kasutas kostja

spetsialistide abi. Samuti ei ole vajalikud ja põhjendatud kõik ülejäänud kostja

menetluskulude väljamõistmiste avaldustes näidatud õigusabi töötundide hulk.

Hageja palub kohtul hinnata, milline kostja esindaja töötundide hulk on asja lahendamisel

vajalik ning vähendada kohtu äranägemisel avaldustes näidatud töötundide hulka, seoses

sellega väljamõistetava õigusabi kulu summa suurust.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse 30.04.2024 määrusega menetlusse ja palus kostjal

esitada vastuse määruskaebusele.

9. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata.

Hageja ei ole kostja menetluskuludele mingeid vastuväiteid esitanud. Maakohus on

analüüsinud nii kostja õigusabikulude mahu põhjendatust kui ka esindaja ühe tööühiku ehk

töötunni hinda. Kohus on asunud määruses seisukohale, et kostja lepingulise esindaja

toimingute kestvus on põhjendatud ning tsiviilasja mahu ja keerukusega kooskõlas. Vastavalt

kohtupraktikale ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel analüüsima minutilise

täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi ning kohus hindab

asja tervikuna. Puudub alus määruse tühistamiseks, kohus on määruses kostja menetluskulude

suurust selgelt ja arusaadavalt põhjendanud. Menetluskulude kindlaksmääramine on

maakohtu kaalutlusotsus ning määruskaebuse põhjal ei ole alust eeldada, et asja lahendamisel

on tehtud kaalutlusviga.

10. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-18-3402

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud 11 342,60 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue

määruse, millega jätab 11 342,60 eurot ületavas osas kostja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Hageja määruskaebus rahuldatakse.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni

juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata

tervikresolutsioonis neid punkte (sh maakohtu menetluslikke korraldusi), mis ei ole

täitemenetluses täidetavad.

12. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramisel TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse

kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel

õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha,

kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Välja mõistetavate menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise

esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna

vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Vastaspool peab hüvitama vaid

need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks

vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas

õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust

olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust

hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-134-16, p 56).

13. Siinses asjas pidas maakohus kostja lepingulise esindaja kulusid kogu ulatuses

põhjendatuks, kuid maakohtu määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi tehtud toimingutele

kulunud aja ja põhjendatuse kohta. Ringkonnakohus saab kontrollida, kas maakohus on

eksinud kaalumispiiride vastu hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitist välja mõistes.

Siinsel juhul on maakohus selle vastu eksinud ning jätnud kostja lepingulise esindaja kulusid

kindlaks määrates nõuetekohaselt hindamata nende kulude põhjendatuse ja vajalikkuse.

Samuti ei ole maakohus hageja vastuväitega üldse arvestanud. Ekslik on kostja väide, et

hageja ei ole vastuväidet kostja menetluskuludele esitanud. Hageja on vastuväite esitanud

21.09.2023. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel ise kostja lepingulise

esindaja toimingutele kulunud aega ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

14. Arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu,

vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, leiab ringkonnakohus, et kostja esindaja

õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige

arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus

esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega ja kohtuistungitel osalemisega.

Pool ei pea vastutama igasuguse vastaspoole menetluskulu eest. Kohus ei sea küll kahtluse

alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide

koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

menetlusosalised kohtule.

15. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kostja poolt näidatud töötundide hulk ei

vasta vajalikule ja põhjendatud töötundide hulgale. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

2-18-3402

seisukohaga selles, et kostja lepingulise esindaja toimingute kestvus on põhjendatud ning

tsiviilasja mahu ja keerukusega kooskõlas.

15.1. Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja I ringkonnakohtu menetluses

tehtud toimingutele kulunud aeg ülemäärane 13 tunni ulatuses, II maakohtumenetluses

ülemäärane 12,39 tunni ulatuses ja II ringkonnakohtu menetluses ülemäärane 2 tunni ulatuses.

Samuti on ülemäärane 19.09.2023 menetluskulude taotluse koostamise ajakulu 30 minuti

ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esindaja I ringkonnakohtu menetluses osaliselt

põhjendatud tutvumine Harju Maakohtu 28.06.2019 otsusega ja apellatsioonkaebuse

koostamise ajakulu 28 tundi. Arvestades, et tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, samuti

apellatsioonkaebuse sisu (korratakse varasemalt esitatud seisukohti ning refereeritakse

Riigikohtu lahendeid) ja mahtu, on ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuse

koostamise ja otsusega tutvumise põhjendatud ajakulu 15 tundi.

Samuti on ülemäärane II maakohtumenetluses tutvumine kohtumäärustega, 14.03.2022

esitatud menetlusdokumendi koostamine, materjalide/dokumentide analüüsimine, infovahetus

kliendiga, täiendavate dokumentide analüüs ajakuluga 28,39 tundi. Arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kostja

ajakuluks eelpool mainitud toimingule 16 tundi.

Osaliselt ei ole põhjendatud ka II ringkonnakohtu menetluses kostja esindaja tutvumine

apellatsioonkaebusega, maakohtu otsuse põhjendustega ja vastuse koostamine ajakuluga 10

tundi. Arvestades viidatud vastuse sisu ja mahtu ning apellatsioonkaebust on kolleegiumi

hinnangul põhjendatud ajakulu 8 tundi.

Samuti ei pea kohus põhjendatuks 19.09.2023 menetluskulude nimekirja taotluse koostamist

ajakuluga 1 tund. Kostja on juba varasemalt esitanud menetluskulde nimekirjad ja seega loeb

kohus kokkuvõtva taotluse koostamise põhjendatud ajakuluks 30 minutit.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja esindaja tunnitasu määr I

apellatsioonimenetluses ja II maakohtu menetluses 160 eurot (ilma käibemaksuta) ja II

apellatsioonimenetluses 190 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud.

Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada ka tema

kvalifikatsiooni. Riigikohus on pidanud vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks ka 200

eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4).

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv summas 450 eurot on põhjendatud kulu.

17. Ülaltoodu kohaselt oli kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu I

ringkonnakohtu menetluses 26,9 tundi (sh 29.09.2020 istungil osalemine 1,42 tundi, summas

227,20 eurot), II maakohtumenetluses 28,71 tundi, II ringkonnakohtu menetluses 10 tundi ja

19.09.2023 menetluskulude nimekirja taotluse koostamine ajakuluga 30 minutit. Kokku peab

kohus põhjendatud ajakuluks 66,11 tundi. Kokku tuleb seega kostja lepingulise esindaja

ajakulu vähendada 27,89 tunni ja tasu 4537,40 euro võrra.

Kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud on I ringkonnakohtu menetluses

4304 eurot (26,9 tundi x 160 eurot), lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

450 eurot, II maakohtumenetluses 4593,60 eurot (28,71 tundi x 160 eurot), II ringkonnakohtu

menetluses 1900 eurot (10 tundi x 190 eurot) ja 19.09.2023 menetluskulude nimekirja taotluse

koostamine ajakuluga 30 minutit, summas 95 eurot. Seega peab hageja hüvitama kostjale

kokku 11 342,60 eurot.

2-18-3402

18. Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus rahuldada ning maakohtu määrus tühistada

osas, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks ja mõistis need hagejalt välja

11 342,60 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

määrab kostja hüvitatavate ja hagejalt välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 11 342,60

eurot.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/