Legislator Case Law & Legislation
2-22-150807/24 AI generated

2-22-150807/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-150807/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-22-150807/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
credit control changed financial circumstances cost of borrowing damage to credit ongoing social benefits cancellation of securities
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-150807

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi K.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1739,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja K.F (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ GS Core loobumine hagist K.F vastu järgmiste nõuete osas:

põhinõue 381,51 eurot, intress 275,74 eurot, sissenõudmiskulud 38,32 eurot, viivis

perioodi 24.02.2022–20.04.2023 eest 562,72 eurot ja viivis perioodi 21.04.2023–

10.11.2023 eest 272,67 eurot ning lõpetada nimetatud nõuete osas menetlus.

2. Rahuldada OÜ GS Core (registrikood 16183586) hagi K.F (isikukood XXX) vastu.

3. Välja mõista K.F-ilt OÜ GS Core kasuks põhinõue 1610,50 eurot.

4. Välja mõista K.F-ilt OÜ GS Core kasuks viivis põhinõude (1610,50 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.

novembrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 54% ulatuses K.F kanda ja 46% ulatuses OÜ

GS Core kanda.

6. Rahuldada osaliselt OÜ GS Core menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista K.F-ilt OÜ GS Core kasuks menetluskulud 170,10 eurot (riigilõiv).

8. Välja mõista K.F-ilt OÜ GS Core kasuks viivis menetluskulude 170,10 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (7)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 27.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.F (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja

andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu

Maakohtule hagi 20.04.2023 ning täiendatud hagi 19.06.2023.

1.1. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2868,79 eurot, millest põhiosa on

1992,01 eurot, intress on 275,74 eurot, sissenõudmiskulud on 38,32 eurot ja viivis perioodi

24.02.2022–20.04.2023 eest on 562,72 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise

määraga 0,0671% päevas põhivõlgnevuselt alates 21.04.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni

(dtl 83). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja

04.12.2020 krediidikontolepingu, mille järgi sai kostja korduvkasutatavat krediidilimiiti 2000

eurot. Kostja sai kauba ostude finantseerimiseks kokku laenu 2281,16 eurot järgmiselt:

16.12.2020 828,22 eurot; 06.05.2021 205,44 eurot; 22.05.2021 429,29 eurot; 03.06.2021

438,49 eurot; 29.09.2021 75,84 eurot; 21.10.2021 241,99 eurot; 02.12.2021 61,89 eurot.

Intressimäär on 41,12% aastas, 0,1142% päevas. Tagasimakseperiood on 35 kuud,

kohustusega tasuda alates 10.01.2021 iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest

koosnevaid makseid. Üldtingimuste p 3.3. esimese lause kohaselt arvestatakse intressi

kasutusse võetud krediidilimiidi summalt. Krediidilimiidi kasutusse võtmise päevast kuni

krediidilimiidi täieliku tagastamiseni. Kostjal ei kaasnenud laenulepinguga muid

kõrvalkulusid peale intressi tasumise. Laenulepingu krediidi kulukuse määr aastas on 41,12%.

Lepingus kokkulepitud viivisemäär on 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Kostja on lepingu

täitmiseks teinud makseid summas 670,66 eurot.

Krediidiandja saatis kostjale 08.02.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti

võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud. Krediidiandja ütles lepingu

üles 23.02.2022.

2 (7)

Hageja sissenõudmiskulude nõue on 38,32 eurot. Kostjale saadeti lepingu kehtivuse ajal 5

meeldetuletuskirja ning pärast lepingu lõppemist 5 meeldetuletuskirja. Krediidiandja

hinnakirja kohaselt on tasu ühe kirja eest 4,85 eurot. Tasutuks on loetud sissenõudmiskulu

summas 10,18 eurot. Kokku moodustab sissenõudmisega seotud kulu seega 38,32 eurot.

1.2. Hageja teatas 16.08.2024 vastuses kohtule, et hageja loobub osaliselt oma nõuetest (dtl

148–150). Hageja märkis, et hagejal ei ole esitada veenvaid tõendeid vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmise kohta. Sellest tulenevalt asub hageja seisukohale, et lepingust ei

tekkinud kõrvalnõudeid (lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0% aastas) ja

hageja neid ei nõua, samuti ei nõua hageja sissenõudmisega seotud kulusid.

Hageja märgib, et ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu lõppes leping 10.11.2023.

Kõik kostja poolt tehtud maksed tuleb laenu tagastamiseks ümber arvestada ja kostjal tuleb

hagejale tasuda seni tagastamata laenu jääk 1610,50 eurot ning seadusjärgses määras viivist

alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast, s.o alates 11.11.2023. Hageja palub kostjalt

välja mõista põhinõude 1610,50 eurot ja viivise perioodi 11.11.2023–16.08.2024 eest 152,44

eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt kuni selle

kohase tasumiseni alates 17.08.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

(dtl 150).

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja hagi menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte elektrooniliselt 7. augustil 2023 (TsMS § 3111 lg 5 järgi). Kohus kohustas

kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja

menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 6.

septembril 2023. Kostja hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab,

et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist

loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

3 (7)

Hageja esitas 16.08.2024 menetlusdokumendis hagist osalise loobumise avalduse. Hageja

loobus järgmistest nõuetest: põhinõue 381,51 eurot, intress 275,74 eurot, sissenõudmiskulud

38,32 eurot ja viivis perioodi 24.02.2022–20.04.2023 eest 562,72 eurot ning viivis perioodi

21.04.2023–10.11.2023 eest 272,67 eurot. Kohus võtab vastu hageja hagist loobumise

eelnimetatud nõuete osas ning lõpetab nimetatud nõuete osas menetluse.

Kohus märgib, et TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi

esitamise aeg. TsMS § 486 lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 27.12.2022. Hagi esitamise ajal

27.12.2022 oli hagihinnaks 3202,95 eurot, arvestades hageja 19.06.2023 täiendatud hagis

esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja

hinnaks 1739,34 eurot (põhinõue 1610,50 eurot ja seadusjärgne viivis ühe aasta eest hagi

esitamise seisuga, s.o seisuga 27.12.2022, viivis määraga 8% aastas).

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind

ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on esitanud kohtule tõendina TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel

04.12.2020 sõlmitud krediidikontolepingu krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 29–40). Leping on

kostja poolt allkirjastatud. Kostja kohustus krediidi tagastama osamaksetega ning tasuma

intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 35 osamakset, kuumakse suurusega 100

eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10-ks kuupäevaks (dtl 31, 34). Kohus

loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

Hageja avaldatu kohaselt lõppes leping tähtaja saabumisega 10.11.2023. Kostja on lepingu

täitmiseks teinud makseid summas 670,66 eurot. Hageja on tõendanud, et kostja kasutas

krediiti kauba ostmiseks summas 2281,16 eurot (dtl 43–47). Kostjal on tasumata krediidi

põhiosa 1610,50 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb. Kohus rahuldab hageja nõude

põhiosa 1610,50 euro väljamõistmiseks kostjalt.

4 (7)

7. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates lepingu lõpptähtpäevale järgnevast päevast, s.o alates 11.11.2023

tasumata põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl

149, 150). Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1610,50 eurolt. Hageja palub viivise välja

mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 11.11.2023. Hageja viivisenõue on

põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1610,50 eurot)

tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.11.2023 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus nõuetest vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mitte kostja poolt nõuete tasumise tõttu (dtl 148).

Seetõttu jäävad loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 27.12.2022. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 27.12.2022. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka.

Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 3202,95 eurot, arvestades hageja

19.06.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Pärast nõuetest

loobumist on tsiviilasja hinnaks 1739,34 eurot.

9. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

Hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind enne nõuetest loobumist oli 3202,95 eurot. Kohus

jättis loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse

nõuetes, millele vastav hagihind on 1739,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus

5 (7)

hagiavalduse 54% ulatuses ning jättis rahuldamata 46% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud

54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

10.1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 19.06.2023 (dtl 83). Hageja palub kostjalt välja

mõista riigilõivu 420 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu

106,22 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 313,78 eurot. Hagihinnaks on

1739,34 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele

riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv 315 eurot on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2).

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja

loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu. Arvestades, et pärast hagist loobumist on hagihinnaks 1739,34 eurot, siis

kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisele täiendav riigilõiv 208,78 eurot, lisaks maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud 106,22 euro suurusele riigilõivule. Seega pärast hagist

loobumist on hageja tasunud riigilõivu 105 euro võrra enam, millest poole, s.o 52,50 euro

tagastamist saab hageja taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Arvestades, et loobutud nõude

osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda, siis ülejäänud loobutud osa puudututav riigilõiv

jääb ½, s.o 52,50 euro osas hageja kanda. Kohus lahendab hageja riigilõivu tagastamise

taotluse eraldi kohtumäärusega.

10.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 83).

Hageja viitab TsMS § 172 lg-le 9, mis sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab

maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja,

kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta

sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse

kulud hagimenetluse kulude hulka.

Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse

üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See

tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid.

Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja ka hageja andmekaitsespteisalist. Kohtul tekkis

kahtlus, kas hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi on hageja töötaja, kes esindab hagejat

töökohustusena. Seetõttu määras kohus hagejale tähtaja välja toomaks, millises lepingulises

suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust ja esitama kohtule selle kohta tõendi (TsMS §

176 lg 6 ja 8 ning § 477 lg 7 alusel) (dtl 156). Hageja kohtule vastust ega tõendeid ei esitanud.

Hageja ei ole kõrvaldanud kahtlust selle kohta, et hageja lepinguline esindaja võib olla hageja

töötaja. Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20

euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu).

Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka TsMS

§ 4842 alusel. Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

6 (7)

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul –

kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla

tasumise tõttu. Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis

hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on

hageja töötaja.

10.3. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses

hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 170,10 eurot (315*54%).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

11. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

7 (7)