2-23-4399/172-23-4399/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2024-11-11

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2024. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-23-4399 Kohtuasi E M (pankrotis) maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega ja pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu määramine, kohustustest vabastamise menetluse jätkamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja (võlgnik): Pankrotihaldur (usaldusisiku ülesannetes): Usaldusisik: E M (isikukood xxx, elukoht: xxx) pankrotihaldur Ly Müürsoo (OÜ Sentire M.K, asukoht: Väike- Ameerika tn 8-203, Tallinn, tel. xxx pankrotihalduri tunnistus nr 80) A J (isikukood xxx, KesKes Consulting OÜ, e-post:xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Ly Müürsoo taotlus. 2. Lõpetada E M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 3. Kinnitada E M (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 22 572,59 eurot, mis jaguneb alljärgnevalt: 1

järgu nõuded Võlausaldaja Välja maksmata nõue eurodes järk Jaotis % xxx OÜ 73,07 II 0,324 xxx AG 6 400,00 II 28,353 xxx OÜ 4 947,77 II 21,919 xxx OÜ (endine xxx OÜ) 1 427,90 II 6,329 xxx AS 2 827,24 II 12,525 xxx OÜ 630,00 II 2,791 xxx OÜ 1 718,38 II 7,613 xxx AS 2 291,11 II 10,150 xxx OÜ 2 257,12 II 9,999 I ja III järgu nõuded puuduvad. 4. Lõpetada E M (pankrotis) pankrotimenetlus. 5. Vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo E M (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 6. Määrata pankrotihaldur Ly Müürsoo tasu summas 1 665,30 eurot (koos käibemaksuga). 7. Anda E Mle menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 884,50 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). 7.1. Ülejäänud 780,80 eurot (sh käibemaks) anda menetlusabina kohustusega E Ml hüvitada riigile väljamakstud halduritasu 2 (kahe) aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 180, § 183, § 179 lg 5). 7.2. Pankrotihalduri tasu (p 7 ja 7.1) kanda Riigi Tugiteenuste Keskusel riigi vahendutest menetlusabina OÜ-le Sentire MK (registrikood 10539935) arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is. 8. E M kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid. 9. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses E M usaldusisikuks A J (isikukood xxx, e-post: xxx) 10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 01.12.2025. a. 11. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 ja 7.1. märgitud väljamakse teostamiseks. Edasikaebamise kord 2

Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK 1. Viru Maakohus kuulutas 18.05.2023. a määrusega välja E M pankroti ja nimetas pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) Ly Müürsoo. 19.02.2024. a esitas E M (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 09.04.2024. a määrusega. 2. 13.05.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille kohaselt palus lõpetada E M (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 lg 3 alusel. Esitatud aruande kohaselt: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. E M omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr xxx, mille saldo oli 0,00 eurot. Kuna E Ml rohkem kontosid ei olnud, siis avas pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes pankrotivara jaoks arvelduskonto xxx. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri usaldusisiku ülesannetes järelepärimisele on E Mle teinud pankrotimenetluse ajal väljamakseid vaid Eesti Töötukassa. Väljamaksetest on saanud arestida kokku 180 eurot. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta. Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad. Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 3 381,30 eurot, millest 870 eurot koos käibemaksuga on hüvitatud riigi vahenditest, 180 eurot (ajutise halduri tasu hüvitamata osa ja pankrotihalduri tasu osaliselt) saab hüvitada pankrotivara arvelt ja 2 331,30 eurot koos käibemaksuga on vahendite puudumise tõttu haldurile hüvitamata Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. 3

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Käesolevas menetluses ei olnud vara, mida haldur oleks saanud müüa. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. I ja III järgu nõuded puuduvad. II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud moodustavad 22 572,59 eurot Võlausaldaja Tunnustatud nõue eurodes Jaotis % xxx OÜ, RK xxx 73,07 0,324 xxx, RK xxx 6 400,00 28,353 xxx OÜ, RK xxx 4 947,77 21,919 xxx OÜ, RK xxx 1 427,90 6,326 xxx AS, RK xxx 2 827,24 12,525 xxx OÜ, RK xxx 630,00 2,791 xxx OÜ, RK xxx 1 781,38 7,613 xxx AS, RK xxx 2 291,11 10,150 xxx OÜ, RK xxx 2 257,12 9,999 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid käesolevas pankrotimenetluses ei ole. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 /…/ nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. E M ei ole nõuete nimekirjas ja käesolevas aruandes kajastatud võlanõuetele vastuväidet esitanud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab lugeda vastutustundete käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel. Arvestamata oma reaalsete võimalustega on võetud laene ja tekitatud kohustusi. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 4

Halduri seisukoht võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise suhtes: FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest pankrotihalduri järelepärimisele on E Mle pankrotimenetluse ajal teinud väljamakseid vaid Eesti Töötukassa, kuid saadud tulu ei ole olnud mõistlikult tulutoov FIMS § 47 lg 1 mõistes. Võlausaldajate makserekvisiidid: xxx OÜ- 73,07 eurot, arvelduskonto xxx või xxx, viitenumber xxx selgitusega „E M (xxx)” xxx AG – 6 400 eurot, võlausaldaja palub jaotise alusel väljamakstavad summad kanda xxx AS arvelduskontole xxx, viitenumber xxx, selgitusega „E M (xxx)” xxx OÜ – 4 947,77 eurot arvelduskonto xxx, viitenumber xxx, selgitusega „E M (xxx)” xxx OÜ – 1 427,90 eurot, arvelduskonto xxx, viitenumber xxx, selgitusega „E M (xxx)” xxx AS - 2 827,24 eurot, arvelduskonto xxx või xxx, selgitusega „E M (xxx)”” xxx OÜ - 630,00 eurot, arvelduskonto xxx, selgitusega „E M (xxx)”. xxx OÜ - 1 718,38 eurot, võlausaldaja palub jaotise alusel tehtavad väljamaksed kanda xxx OÜ arvelduskontole nr xxx, selgitusega „E M (xxx)”. xxx AS - 2 291,11 eurot, võlausaldaja palub jaotise alusel tehtavad väljamaksed kanda xxx OÜ arvelduskontole nr xxx, selgitusega „E M (xxx)”. xxx OÜ – 2 257,12 eurot, arvelduskonto xxx, selgitusega „E M (xxx)”. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - lõpetada E M pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri kohustustest; - kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1 665,30 eurot (koos käibemaksuga), ning mõista tasu välja OÜ Sentire MK arveldusarvele; - anda võlgnikule menetlusabi summas 1 665,30 eurot ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest Sentire MK OÜ kasuks; - kohustada võlgnikul riigile tasuma halduritasu 780,80 eurot. - jätkata E M suhtes kohustustest vabastamise menetlust Pankrotihaldus esitas kohtule taotluse nimetada E M usaldusisikuks võlanõustaja A J. A J on haldurile kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. A J allkirjastatud kirjalik nõusolek on esitatud kohtule. 3. 20.05.2024. a määrusega määras kohus, et E M (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 2 600 eurot hiljemalt 03.06.2024. a, kuna E M (pankrotis) pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 158 lg 1). 2 600 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 158 lg 4 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5

Viru Maakohtu esimehe käskkirja alusel jagati tsiviilasi 2-23-4399 menetlemiseks Viru Maakohtu kohtunik Viljo Junolaineni menetlusse. 5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. 6. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 7. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. 8. Kohus leiab, et E M pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 9. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. 10. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 11. E M pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud nõuded summas 22 572,59 eurot. 12. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Ly Müürsoo halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest. 13. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 14. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse 6

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 15. Kohus algatas 18.05.2023. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. 16. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. 17. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 18.05.2023. a, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks A J, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks A J. 18. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 19. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). 20. Kohus hoiatab, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 7

21.

Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 01.12.2025. a. Halduri tasu kinnitamine 22. PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1– 3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 24. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01. jaanuarist 2024. a tunnitasu alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot. 25. PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 8

26.

Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab E Mle menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 884,50 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Kohustada E Mt tasuma riigile pankrotihalduri tasu osaliselt kokku 780,80 eurot (sh käibemaks) kahe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest. 27. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 9