2-24-117530/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

november 2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-117530

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi A. K. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

3628,18 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701,

XXX 10118; esindaja Külli Reinfeld, e-post

XXX;

Kostja: A. K., isikukood XXX, faktiline asukoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. K. hageja Swedbank AS kasuks eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 3253,74 eurot,

millest põhiosa 2999,76 eurot, intress 183,60 eurot ja viivis 70,38 eurot, ning viivis

protsendina põhinõudelt 2999,76 eurot alates 26.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt A. K. hageja Swedbank AS kasuks menetluskuludena riigilõiv

455 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. K.-l hageja Swedbank AS-ile

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Swedbank AS (hageja) ja A. K. (kostja) vahel oli sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise leping (leping), mille alusel andis hageja kostja kasutusse

krediitkaardi krediidilimiidiga 3 000 eurot intressimääraga 18% aastas (lepingu

põhitingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht 3. punkt). Krediidi

kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 25,340% aastas. Kuna kostja ei täitnud

kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, saatis hageja 18.03.2024 kostjale lepingu

ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja

kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat teatises, et täiendavaks

tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt

ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata

hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolelt ülesöelduks

16.04.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust tulenev

võlgnevus on kokku 3 253,74 eurot, millest põhiosa 2 999,76 eurot, intressi 183,60 eurot

ja viivis 70,38 eurot

Hageja palub mõista mõista A. K.-lt Swedbank AS-i kasuks välja eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 3

253,74 eurot, millest põhiosa 2 999,76 eurot, intress 183,60 eurot ja viivis 70,38 eurot

ning viivis protsendina põhinõudelt 2 999,76 eurot alates 26.06.2024 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; jätta kõik menetluskulud

(hagiavalduse esitamise seisuga on hageja menetluskuluks maksekäsu avalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 107,34 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 347,66

eurot, kokku 455 eurot) A. K. ´i kanda ja mõista need temalt Swedbank AS-i kasuks

välja; mõista A. K.-lt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses

esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

02.10.24.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide

kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (25,340%) ei ole vastuolus

seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti

Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates

31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli

16,72%. Kostja sõlmis 23.10.23 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise

lepingu nr xxxx, mille krediidi kulukuse määraks on 25,340%. Seega vastas lepingu

krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 455 eurot. Kuna hageja

tasus riigilõivu 455 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule

summas 455 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei

ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik