2-24-123828/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2024.a, Tallinn,

Tsiviilasja number

2-24-123828

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi K. Y. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

566,05 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group, registrikood

10746479 asukoht

XXX ; esindaja: Sigrid

Rahkema, e-post: XXX;

Kostja: K. Y., isikukood XXX, tegelik viibimiskoht

teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K. Y. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks põhivõlgnevus

421,42 eurot, intress 3,17 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivist 22 eurot ning viivis alates 28.08.2024 kuni põhinõude summas 421,42 eurot

täitmiseni võlgnetavalt põhivõlalt võlaõigusseaduse §-i 113 lg – 1 2. lauses sätestatud

määras kuni võla tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt K. Y. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

395 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb K. Y.-l tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte.

7. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

AS I (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 21.08.2023 järelmaksulepingu nr. xxxx

(leping), mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Lepingu nr. xxxx kohaselt on

krediidi kulukuse määr 43,35% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 799,00 eurot, intressimäära 15,9%

aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.02.2024, osamaksete arv 6,

laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot, igakuine lepingu haldustasu 0 eurot. Lepingu

alusel soetas kostja kauba maksumusega 799,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

põhiosa katteks summas 377,58 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 421,42 eurot.

Kostjalt ei ole toimunud ühtegi makset põhiosa katteks. Kostjal on lepingust tulenev

võlgnevus alates 4. osamaksest, s.o 15.12.2023 kuni ülesütlemisel eelnenud 6.

osamakseni, s.o 15.02.2024. Seega oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele

järgneva osamaksega. AS I loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva

Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise

nõude loovutamisest, mis saadeti kostjale.

Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja

põhivõlgnevus 421,42 eurot, intress 19,43 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 28,19 eurot; viivis alates 28.08.2024 kuni põhinõude

summas 421,42 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas;

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00

eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 29.09.2024 ning

menetluskulude nimekiri 02.10.2024 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

21.08.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr. xxxx lepingujärgne krediidi kulukuse määr

(43,35%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastas 21.08.23.a sõlmitud

lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS §

403.4 lg 1 p 2, lg 3, 4, 6 järgi ega ole kontrollinud kostja reaalseid sissetulekuid ja

väljaminekuid, mis võimaldanuks laenu saada kauba ostuks. Esitatud hagiavaldusest ei

nähtu, et laenuandja oleks tegelikult kontrollinud kostja reaalset sissetulekut, varalisi

kohustusi, vaid lähtunud sellest, mis on tarbija talle andnud, tuginedes üksnes kostja

esitatud andmetele ja taust.ee väljavõttele. Ei nähtu, et laenuandja oleks nõudnud kostjalt

pangakonto väljavõtet, mis võiks ilmestada kostja reaalseid kulusid ja võimaldaks lg 6

alusel analüüsida antava laenu ja kohustuse omavahelist suhet ja kostja

krediidivõimelisust. Hageja viited kostja teabe andmise kohustustele, ei vabastada

laenuandjat oma kohustusi täitmast viitega üksnes laenusaaja teabe andmise kohustusle.

Seega ei vabasta laenusaaja deklareeritud andmed laenusaajat põhjalikult ülalviidatud

sätete alusel nõuda täiendavaid andmeid laenusaaja varalise olukorra, kohustuste kohta.

Kuskil ei nähtu, et professionaalsel laenuandjal oleks olnud seda võimatu teha. Seega on

hagiavaldus osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagejal (uus võlausaldja) on seega VÕS §

403.4 lg 7 alusel õigus nõuda põhivõlga ja seadusjärgset intressi ning seadusjärgset

viivist, mitte kokkuleppelist viivist, kuivõrd VÕS § 403.4 lg 7 mõtte kohaselt loetakse

vastutustundliku laenemise rikkumise korral intressiks seadusjärgne intress,

tingimimusel, et lepingus ei ole intress seadusjärgsest väiksem. Hageja on esile toonud, et

kokkulepitud intress oli seadusjärgsest intressist suurem. VÕS § 415 lg 1 mõtte kohaselt

saab laenuandja nõuda intressiga võrdset viivist, kuid koostoimes VÕS § 403.4 lg 7, VÕS

§ 113 lg1 2. lausega saab ta nõuda seadusjärgset viivist.

Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele, kuna on õiguslikult osaliselt

põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu 421,42 eurot, intressi

15.12.2023 – 15.02.2024 (hagiavalduses märgitud intressi võla periood) eelnimetatud

võlalt vastavalt 3,17 eurot ja seadusjärgset viivist perioodi eest 27.03.2024-27.08.2024

võlalt 421,42 eurolt vastavalt 22 eurot ning edsaspidiselt alates 28.08.2024 TsMS § 367

järgi viivistVÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Lisaks saab

ta nõuda sissenõudmiskulusid 30 eurot.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hagi kuulus peaaegu täies ulatuses rahuldamisele (9,7% , 497,59/499,04*100). Seega

jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja kanda, kostja kulud tema

enda kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 315 eurot

ja esindustasu 358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 175 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 175 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda (põhinõue 421,42 eurot), hageja esindaja tehtud

tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud

sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult

keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 395 eurot

(175+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (395

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik