2-24-10458/14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-10458

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

08. 11.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10458

Tsiviilasi

E.P. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlusliik

Avaldaja: E.P. (isikukood: XXX; aadress: xxxx XXX-i,

xxxx7 XXX; Tel: XXX; e-post:).

Usaldusisik: Peep Lillemäe Lillemäe Õigusbüroo OÜ

Vesivärava 36-13, 10152 Tallinn, tel: XXX; e-post:

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine,

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku E.P. (isikukood XXX) pankrot

08.11.2024.a kell 14.00 ja algatada E.P. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada E.P. (isikukood XXX) pankrotihalduriks Peet Lillemäe, kelle

kontaktandmed on: Lillemäe Õigusbüroo OÜ, Vesivärava 36-13, 10152 Tallinn,

telefon XXX, e-post:

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 25.november 2024.

a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.11.2025. a.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. E.P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Määrata usaldusisiku Peep Lillemäe tasu summas 660 eurot (käibemaksu ei

lisandu), mis tuleb välja maksta riigi vahenditest.

11. Usaldusisiku tasu 660 eurot (käibemaksu ei lisandu) hüvitada usaldusisik Peep

Lillemäele riigi vahenditest, kandes 660 eurot Lillemäe Õigusbüroo OÜ-le

(registrikood

11558053), arvelduskonto

LHV Pangas nr

EE417700771001862408.

12. Saata määrus p.11 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega

ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule E.P. ja pankrotihaldurile, tasu väljamaksmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Võlgnik saab käesoleva määruse peale esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu

Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Usaldusisikul on määruskaebuse esitamise õigus määruse p.10,11 peale.

Asjaolud ja menetluse käik

E.P. esitas 09.07.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus, tal on üks

ülalpeetav. Abikaasal ei ole makseraskusi. Võlgnikul on kutseharidus ning käesolevalt ei

tööta. Viimane töökoht oli AS-is Omniva postiljonina, kust ta koondati. Pere ülalpidamiseks

võttis võlgnik kiirlaene, kuid ei suutnud võetud kohustusi tasuda. Võlgniku sissetulek koosneb

toetustest ning on 930 eurot. Vara puudub. Kohustusi on kolme võlausaldaja ees kokku

vähemalt 22 062,82 eurot. Algatatud on täitemenetlused.

Tasutud on riigilõiv 10 eurot.

Kohus võttis 29.08.2024.a määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Peep

Lillemäe. Usaldusisik esitas 10.10.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos muude

nõutavate andmete ja tõenditega. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi

kolme võlausaldaja ees kokku summas 22 062,82 euro ulatuses, on algatatud kolm

täitemenetlust. Võlgnikul puudub igasugune vara, mida saaks kasvõi osaliseltki võlgade

tasumiseks realiseerida. Usaldusisiku hinnangul esinevad kõik eeldused, et FiMS § 18 lg.2

p.2 alusel kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Peep Lillemäe on nõus jätkama pankrotihaldurina.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku poolt esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgnik praegu ei tööta, tema sissetulekuks on üksnes perehüvitis 930

eurot. Võlgnikul puudub vara, mille arvel kohustusi katta. Kohustusi võlausaldajate ees on

kokku 22062,82 eurot. Sellises olukorras ei ole võimalik võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamine. Seega on nii võlgniku soovitud maksejõuetusmenetluse liik kui ka

usaldusisiku poolt sobivaks peetud menetlusliik õige ja vastab võlgniku majanduslikule

võimekusele. Võlgnik E.P. on maksejõuetu, tuleb välja kuulutada tema pankrot ja tema soovil

algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus andis võlgnikule ja usaldusisikule võimaluse seoses menetluse ja menetlusliigiga

kohtule veel midagi avaldada. Võlgnikul ja usaldusisikul avaldusi ei olnud, teatati

krediidiasutus, kus asub kasutatav konto. Seega tuleb lähtuda võlgniku enda avalduses

esitatust ja usaldusisiku hinnangust, et E.P.-le on sobivaim maksejõuetusmenetlus

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Kohus loeb tuvastatuks, et E.P. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Peep Lillemäe andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks

ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Peep

Lillemäe on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik

vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku E.P. pankroti välja 08. novembril 2024 kell 14.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Peep Lillemäe ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

25.11.2024. a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda

virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.10.2025. a, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule E.P..

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 § 1 alusel on 2024.a kuutasu alammääraks

820 eurot.

Ajutise halduri ja usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 164 eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Peep Lillemäe esitas

10.10.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 1, 2,4 ja PankrS § 23 lg-te 1,

2, 3 alusel ja taotledes muuhulgas tasu maksmist PankrS § 150 lg.1,2 alusel.

Usaldusisik taotleb tasu 10 tunni eest kokku 1200 eurot, mille tasumise palub määrata kahes

osas: tasu summas 820 eurot määrata ja maksta välja riigi vahenditest ja kanda üle

usaldusisiku büroo kontole. Tasu summas 380 eurot määrata pankrotivarast.

Usaldusisik on taotlenud seega temale tasu määramist lähtudes Töölepingu seaduse § 29

lg.5 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis aastal 2024 on 820 eurot. Kohus ei

pea seda põhjendatuks.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri

01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund.

PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine

halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest

tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade

erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks,

millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu

advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega.

Seetõttu on usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest selles menetlusetapis

ainuvõimalikuks lahenduseks võtta PankrS § 23 lg.51 järgi aluseks justiitsministri määruses

ettenähtud tunni(pooltunni)tasu määr. Selline lahendus on kasutusel ka kohtupraktikas.

Kohus käsitleb rakendatava tunnitasu määra ka sisuliselt. Usaldusisik on taotlenud tasu

määramist 10 tunni eest summas 1200 eurot, seega 120 eurot tund. PankrS § 23 lg.1 paneb

kohtule kohustuse tasu suuruse määramisel arvestada muuhulgas ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses kuni pankroti

väljakuulutamiseni ei ole usaldusisiku töö puhul tegemist õiguslikult keerukate ülesannetega,

vaid usaldusisiku töö seisneb peamiselt andmete kogumises erinevatest registritest vm

andmekogudest, võlgnikult endalt, küsimises pankadest või võlausaldajatelt jm allikatest. Nii

on olnud see ka käesolevas menetluses. Ei toimu andmete sügavamat analüüsi ega õiguslike

hinnangute andmist. Käesolevas menetluses on peamisteks kohustuste kindlakstegemise

allikateks olnud avalikud registrid ja kohtulahendid, mis on lihtsalt kättesaadavad, aga ka

võlgniku enda avalduses sisalduv. Praeguses menetluses puuduvad ka muud tavapärasest

erinevad asjaolud, mis menetluse keerukust ja mahtu suurendaks. Võlgnikul on kolm

võlausaldajat kuue nõudega ehk menetlus on väiksemahuline. Võlgnikul puudub igasugune

esemeline vara, s.t. on puudunud vajadus seda käsitleda või hinnata. Seetõttu on usaldusisiku

tegevus selles menetluses n.ö. baastegevus, mis on minimaalselt vajalik kõigis menetlustes.

Justiitsministri määruses ettenähtud pooltunni (33 eurot) ja tunnitasu (66 eurot) on kohtu

hinnangul põhjendatud ja kohus rakendab selle.

Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (10 tundi ehk 20 pooltundi)

20x33=660 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel.

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb,

Lillemäe Õigusbüroo OÜ. Kohus on kontrollinud, et see büroo ei ole

käibemaksukohustuslane. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu

määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik