2-20-12784/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-12784

Kohtuasi

O.M-i hagi X.I

vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.09.2023 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

O.M-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja O.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja X.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada O.M-i määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.09.2023 määrus osas, millega maakohus jättis X.I-

lt O.M-i kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 900 eurot ja sellelt

arvutatava viivise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista X.I-lt O.M-i

kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 900 eurot ja sellelt alates

määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivis. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Rahuldada O.M-i menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3.2. Mõista X.I-lt O.M-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 3230 eurot, s.o

lepingulise esindaja kulud 2400 eurot ja riigilõiv 830 eurot.

3.3. X.I-l tuleb menetluskulude hüvitiselt (3230 eurot) alates määruse jõustumisest

kuni hüvitise maksmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivist.

3.4. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

2-20-12784

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.M (hageja) esitas 03.09.2020 Harju Maakohtule X.I (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel

ning hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni selle tasumiseni seadusjärgses määras viivise.

2. Harju Maakohus jättis 24.05.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.03.2023 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue

otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

Riigikohus jättis 05.06.2023 määrusega kostja ringkonnakohtu otsuse peale esitatud

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kostja kassatsiooniastme menetluskulud

tema enda kanda.

3. Hageja esitas 29.04.2022 maakohtule, 20.02.2023 ringkonnakohtule ning 13.06.2023

maakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitisena kokku 4830 eurot (käibemaksuga), mis koosneb hagiavalduselt,

määruskaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivudest kokku 830 eurot ja lepingulise

esindaja kulust 4000 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja

mõista ka seadusjärgses määras viivise.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi hageja lepinguline esindaja tunnitasuga 192 eurot

(käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 20 tunni 50 minuti ulatuses. Toimingud,

nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

12.08.2020 – hagiavalduse koostamine – 3 tundi;

-

15.02.2021 – kostja hagivastuse analüüs – 1 tund;

-

15.02.2021 – vastuse koostamine kostja hagivastusele – 2 tundi 40 minutit;

-

17.03.2021 – osalemine istungil – 1 tund 30 minutit;

-

17.03.2021 – ettevalmistumine istungiks – 40 minutit;

-

12.04.2021 – määruskaebuse koostamine – 2 tundi;

-

15.11.2021 – lõppseisukohtade koostamine – 3 tundi 50 minutit;

-

29.04.2021 – menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit;

-

14.06.2022 – apellatsioonkaebuse koostamine, otsusega tutvumine – 4 tundi;

-

15.06.2022 – kaebuse täiendamine – 30 minutit;

-

07.07.2022 – kohtumäärusega tutvumine, kliendile e-kirja koostamine – 10 minutit;

-

10.02.2023 – tutvumine kostja vastusega ja ringkonnakohtu määrusega, suhtlus

kliendiga – 30 minutit;

-

16.02.2023 – menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit;

-

13.06.2023 – lõpliku menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit.

2-20-12784

4. Kostja vaidles hageja lepingulise esindaja kulule vastu, leides, et see on osaliselt

põhjendamatu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 07.09.2023 määrusega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 2330 eurot, koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitistelt

alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot

(käibemaksuga) ebamõistlikult kõrge, kuivõrd asi ei olnud keerukas ega mahukas ning hagejat

ei esindanud vandeadvokaat. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot

(käibemaksuga).

Hageja lepingulise esindaja ajakulu nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses on

põhjendatud osaliselt. Hageja menetlusdokumendid sisaldavad palju asjakohatuid väiteid ja

viiteid ning hilisemad menetlusdokumendid varasematest kopeeritud teksti. Arvestades

menetlusdokumentide sisu ja mahtu on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamisel 2 tundi, kostja vastusega tutvumisel 30 minutit, hagivastusele

vastamisel 1 tund ja 30 minutit, määruskaebuse koostamisel 1 tund, lõppseisukohtade

koostamisel 1 tund ja apellatsioonkaebuse koostamisel 3 tundi. Apellatsioonkaebuse

koostamise ajakulu hindamisel tuleb arvestada ka seda, et apellatsioonkaebusele lisatud

tõendid olid ebavajalikud. Hageja 16.02.2023 ja 13.06.2023 menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu on põhjendatud kokku 20 minuti ulatuses, kuivõrd hagejal kulus juba

varem maakohtus menetluskulude nimekirja koostamisele 20 minutit. Ülejäänud osas on

hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud. Kokku on seega hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakulu 12 tundi 30 minutit, millele vastab 1500 eurot. Hagiavalduselt,

määruskaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud kokku 830 eurot on põhjendatud

ja vajalikud menetluskulud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus

kokku 2330 eurot.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning teha

uue määruse, millega rahuldada see kogu ulatuses.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei olnud maakohtul alust hageja lepingulise esindaja

tunnitasu vähendada. Maakohus jättis arvestamata, et hagejat esindas maakohtu menetluses

vandeadvokaat ning seejärel vandeadvokaadi abi. Lisaks ei lähtunud maakohus tunnitasu

põhjendatuse hindamisel kohtupraktikast ega keskmisest turuhinnast ning jättis tunnitasu

alandamise alla turuhinna ja ligi 40% võrra põhjendamata. Praktikas on advokaatide tunnitasu

üldjuhul vahemikus 140–180 eurot (käibemaksuta) ning kohtud on korduvalt aktsepteerinud

hageja lepingulise esindaja tunnitasu määra vandeadvokaadi abide puhul. Asja menetlus kestis

kaks ja pool aastat ning selles analüüsiti süvitsi ja põhjalikult kostja kommentaare ning see oli

vähemalt keskmiselt keerukas ja mahukas.

Maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu vähendamist põhjendanud.

Kohtupraktikas on peetud menetlusdokumendi 1 lehekülje sisulise teksti koostamise

põhjendatud ajakuluks 40 minutit kuni 1 tundi. Hagiavalduse, hagivastusele esitatud

2-20-12784

seisukoha, määruskaebuse, lõppseisukohtade ja apellatsioonkaebuse nii kogumahtu kui ka

sisulist osa arvestades on nende koostamisele kulunud aeg põhjendatud. Hageja ei kopeerinud

lõppseisukohta varem esitatut ega märkinud eraldi menetluskuluna apellatsioonkaebuse lisade

komplekteerimist. Kostja vastusega tutvumisele kulunud aeg on selle kogumahtu ja sisulist

osa arvestades samuti põhjendatud. Keskmiselt kulub ühe lehekülje lugemisele 3–5 minutit,

millele lisandub analüüs.

7. Kostja ei esitanud määruskaebusele seisukohta.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga

659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt

hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistmata 900 eurot ja sellelt arvutatava

viivise. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja

kasuks menetluskulude hüvitisena täiendavalt välja 900 eurot ja sellelt alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivise. Muus osas ei anna hageja väited

alust maakohtu määrust muuta.

10. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS

§ 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis tema lepingulise esindaja

kulud kindlaks määramata ning kostjalt välja mõistmata. Seda arvestades kontrollib

ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

11. Kolleegium selgitab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte

järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse

toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest.

Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 14; RKTKm 21.06.2021, 2-

17-13164, p-d 9 ja 10; RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17; RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-

65-13, p 18).

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel väljunud kaalumispiiridest.

2-20-12784

12.1. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 euro (käibemaksuga) asemel

põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuga), leides, et asi ei olnud kuigi keerukas ega

mahukas ja hagejat ei esindanud vandeadvokaat. Rohkem põhjendusi ei ole maakohus hageja

lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel esitanud. Kolleegium märgib, et maakohus on

ekslikult lähtunud sellest, et hagejat ei esindanud menetluses vandeadvokaat. Asja

materjalidest nähtuvalt esindas hagejat maakohtu menetluse lõpuni Robert Sarv, kes oli kuni

hageja maakohtu menetluse viimase menetlustoimingu, s.o 29.04.2022 menetluskulude

nimekirja esitamiseni, vandeadvokaat. Edasises menetluses esindas hagejat vandeadvokaadi

abi Katrin Paulus. Samuti ei nähtu maakohtu määrusest hinnangut sarnase õigusteenuse

keskmisele turuhinnale, mistõttu ei ole jälgitav maakohtu järeldus, et hageja lepingulise

esindaja tunnitasu on ebamõistlikult kõrge. Kolleegium saab selle vea kõrvaldada.

12.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asi ei olnud eriti keerukas ega mahukas. Teisisõnu

oli vaidlus tavapärase keerukuse ja mahukusega ning ka menetluse ajalist kestust saab pidada

tavapäraseks. Riigikohus on pidanud vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks 205,58 eurot

(käibemaksuta) asjas, milles õigusvaidlus ei olnud tavapärasest keerukam, sellega seotud

töömaht ei olnud erakordselt suur ega nõudnud mingit valdkonda puudutavaid eriteadmisi

ning ka asjaolude ja tõendite maht ei olnud eriliselt suur (RKTK0 18.05.2022, 2-21-1824, p

13). Samuti on Riigikohus pidanud keskmise keerukusega vaidluses vandeadvokaadi

põhjendatud ja turuhinna piiridesse jäävaks tunnitasuks 180 eurot (käibemaksuta) (RKTKm

29.01.2024, 2-21-9796, p 23) ning keskmisest mõnevõrra keerukamas ja mahukamas asjas

200 eurot (käibemaksuta) (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4). Arvestades

ringkonnakohtule teistest menetlustest nähtuvaid advokaatide tunnitasusid, saab nõustuda

hagejaga, et üldjuhul jäävad need vahemikku 140–180 eurot (käibemaksuta).

12.3. Eeltoodust lähtuvalt jääb hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot

(käibemaksuga) sarnase õigusteenuse keskmise turuhinna piiridesse ning on selliselt

põhjendatud ja vajalik, mistõttu ei olnud maakohtul alust seda vähendada.

13. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu hindamisel

kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt hageja lepingulise esindaja toimingutele

kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestanud menetlusdokumentide sisu ja

mahuga, mh sellega, et hageja on esitanud asjakohatuid väiteid ja viiteid ning hilisematesse

menetlusdokumentidesse lisanud varasematest kopeeritud teksti, mis on kõik asjakohased

kaalutlused. Ainuüksi menetlusdokumendi lehekülgede arv ei ole kohane mõõde lepingulise

esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ning sellist lähenemist ei ole vähemalt

kõrgema astme kohtute praktikas omaks võetud. Toimikust nähtuvalt ei ole apellatsioon-

kaebusele lisatud tõendeid, mistõttu on küll apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu

hindamisel asjakohatu maakohtu kaalutlus, et apellatsioonkaebusele lisatud tõendid olid

ebavajalikud, kuid ainuüksi see ei anna alust hinnata apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu

maakohtust erinevalt. Kolleegium ei saa ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud

lepingulise esindaja (aja)kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel

esindajal toimingutele rohkem aega.

14. Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus

tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja

mõistmata lepingulise esindaja kulu, mis vastab põhjendatud ja vajaliku ajakulu (12 tundi 30

minutit) ja tunnitasu (192 eurot) korrutisele, milleks on 2400 eurot. Kuivõrd maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 1500 eurot, teeb ringkonnakohus

tühistatud osas uue määruse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

2-20-12784

hüvitisena täiendavalt välja 900 eurot ja sellelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

seadusjärgses määras viivise.

15. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)