4-24-3163/25 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-24-3163 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. november 2024, Paide kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-24-3163 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Arti Luha kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.9.2024 otsusele väärteoasjas nr 2630,24,003495 LS § 227 lg

2 järgi Menetlusosalised Kaebuse esitaja Arti Luha (ik 50203062031; elukoht x x , x x, x x; e-post x) Kaitsja

vandeadvokaat

Kristjan

Tuul (Advokaadibüroo Küllike Namm, asukoht Lai 14 Tallinn, e-post x) Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskond; esindaja Piret Pesti, epost: laane@politsei.ee RESOLUTSIOON

1. Jätta Arti Luha kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.9.2024 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2630,24,003495 muutmata.

2. Edastada kohtuotsus Arti Luhale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.9.2024 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,24,003495 (tlk 1-2) karistati Arti Luha selle eest, et tema 13.09.2024 kella 17.00 ajal xvallas, Järva maakonnas, x - x, x km, paremal pärisuunal juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga x kiirusega 123 ± 5 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Teoga rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Arti Luhat LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

4-24-3163 Kaebus 30.9.2024 esitas Arti Luha kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse (tlk 3-5) PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.09.2024 kiirmenetluse otsusele. Kaebuses taotlakse 13.09.2024 kiirmenetluse otsuse tühistamist ning A. Luha suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel otstarbekuse kaalutlusel seoses A. Luha poolt võetud kohustusega läbida rehabilitatsiooniprogramm „Korralik juht ehk KOJU“. Ei ole vaidlust, et

A. Luha on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Vaidluse all on küsimus määratud karistuse otstarbekuses. Kaitsja on seisukohal, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada ilma talle karistust määramata. VTMS § 30 lg 1 p 3 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Käesolevaga avaldab A. Luha soovi, et talle karistust ei määrata ning annab nõusoleku ja avaldab soovi võtta endale kohustus osaleda liiklusalases programmis. Kaitsja leiab, et kohtuväline menetleja peab igakordselt väärteomenetluses lahendit koostades tuvastama, kas esinevad VTMS § 30 sätestatud alused väärteomenetluse lõpetamiseks (VTMS § 73 lg 1).

Sama kohustus on ka kohtul kaebuse lahendamisel (VTMS § 132 p 3). Arti Luha on karistamata. Ta pani väärteo toime hooletusest ning ta on süüd tunnistanud. A. Luha on valmis võtma endale kohustuse läbida programm „Korralik juht ehk KOJU“. 28.10.2024 esitas kaitsja täiendava seisukoha (tlk 38). Kaitsja tegi täiendava päringu Trafity OÜ-le ning vastusest (tlk 39) järeldab, et välistatud ei ole, et LS § 227 alusel toime pannud õigusrikkumisega isik võiks sotsiaalprogrammi KOJU läbida. Seda põhjusel, kuivõrd programmi eesmärgiks on juhi kaasliiklejaid arvestava, seadusekuuleka ja ohutu liikluskäitumise kujundamine läbi juhi nõustamise ja õpetamise.

Võimaluse andmisel isikule võtta kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, omab kaugemaleulatuvat preventiivset eesmärki ja mõju. Lisaks on kohtul võimalik määrata mõni muu sotsiaalprogramm (nt https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/liiklusohutusprogramm), millise programmi eesmärgiks ja sihtgrupiks on karistatud isikud, kellel on motivatsioon muuta oma liikluskäitumist ja kellel ei ole alkoholisõltuvust. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (tlk 23-25), et alused otsuse tühistamiseks VTMS § 132 p 3 alusel puuduvad.

Programm „Korralik juht ehk KOJU“ on mõeldud joobeseisundis sõidukijuhtimiselt tabatud isikutele. Kuna Arti Luhale ei ole kõnealuses väärteoasjas ette heidetud LS § 224 rikkumist, siis ei saa teda ka antud programmi suunata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et selles väärteoasjas puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ning palub kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata. 4.11.2024 täiendava seisukoha (tlk 45-46) kohaselt selgitas kohtuväline menetleja, et kiiruseületajate puhul kohtuväline menetleja ei kohalda sotisaalprogrammi.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus leiab, et kaebuse saab VTMS § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (tlk lk 23, 19). VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuna tegemist on kiirmenetluse otsusega, siis väärteoprotokolli VTMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt ei koostata, väärteokirjeldus on kiirmenetluse otsuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4-24-3163

2. Kohus uurib, kas Arti Luha on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. 13.9.2024 kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tlk 13-14) kinnitab, et Arti Luha juhtis 13.09.2024 kella 17.00 ajal x vallas, Järva maakonnas, x - x - x, x km, paremal pärisuunal mootorsõidukit registreerimismärgiga x ja kiirusmõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 123 ± 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 118 km/h. Lubatud sõidukiirus antud lõigul oli 90 km/h. Liikumisviis: sõidukite kolonn; vastassuunalisel; eemaldus patrullautost; kiirendas intensiivselt; jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist; jõudis järele pärissuunas ees liikuvale sõidukile; möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest; sooritas möödasõidu. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Taatlustunnistus (tlk 15-16) tõendab, et kiirusemõõtur Stalker DSR 2x on taadeldud 11.4.2024 ning taatlus kehtib kuni 30.4.2025. Videosalvestis (02.10.2024_11_14_33_49529_20240913_165807_F

(1).mov)

vastab mõõteprotokollis olevale liikumisviisi kirjeldusele ning sealt on näha ka sõidukiirus, mis on kirjas kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kahelt videosalvestiselt nähtub sõiduki x politsei poolt peatamine. Arti Luha ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ega kiiruse ületamise kohta, ta on omakäeliselt kirjutanud kiirmenetluse otsuses, et ületas kiirust möödasõidul. Kohus leiab, et nende tõenditega on tõendamist leidnud, et Arti Luha juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel alas, kus lubatud suurim sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga oli 90 km/h kiirusega 118 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Sellega Arti Luha rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mis sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on

90 km/h. Kohus leiab, et Arti Luha poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud objektiivse teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.

3. Kohus leiab, et Arti Luha pani teo toime otsese tahtlusega. Ta on öelnud, et ületas kiirust möödasõidul. Kohus märgib, et ka möödasõidul kehtivad liiklusreeglid, liiklusseadus ei näe ette, et möödasõidu tegemiseks võib piirkiirust ületada. Videosalvestiselt nähtuvalt liikus autokolonn vahetult enne Arti Luha möödasõdu alustamist kiirusega 85-88 km/h ning möödasõidu tegemise hetkel on näha, et vastassuunast läheneb ka sõiduk. Kohus leiab, et Arti Luha ületas kiirust tahtlikult, sest liiklussituatsioonist sai aru, et möödasõitu ei ole võimalik lubatud piirkiirusega liikudes üldse teha (arvestades autokolonni liikumiskiirust enne möödasõitu ja vastassuunast lähenevat sõidukit). Seega kiiruse ületamine möödasõidul oli Arti Luha teadlik valik.

4. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

5. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Arti Luha poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

6. Kohus ei ole tuvastanud VTMS § 29 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks. Karistus

7. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et kohtuväline menetleja peab igakordselt väärteomenetluses lahendit koostades tuvastama, kas esinevad VTMS § 30 sätestatud alused väärteomenetluse lõpetamiseks (VTMS § 73 lg 1 p 2). Sama kohustus on ka kohtul kaebuse lahendamisel (VTMS § 133 p 8) .

8. Kaitsja on seisukohal, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada ilma talle karistust määramata, sest VTMS § 30 lg 1 p 3 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui isik on võtnud kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. A. Luha soovib võtta endale kohustuse osaleda liiklusalases programmis „Korralik juht ehk KOJU“. Kohtuväline menetlja on seisukohal, et nimetatud programm on mõeldud

4-24-3163 joobeseisundis sõidukijuhtimiselt tabatud isikutele, A.Luha käesolevas asjas nimetatud isikuks ei ole. Seisukohale lisatud infovoldik kinnitab, et programm KOJU on mõeldud joobeseisundis sõidukijuhtimiselt tabatud isikutele (tlk 24).

9. Trafity OÜ on kohtunõudele vastanud (tlk 30), et Eestis rakendatava KOJU programmi loogika on konstrueeritud alkoholi tarvitanud isikute käitumise muutmiseks ja pole otseselt kujundatud kiiruse ületajatega töötamiseks.

10. Kaitsja täiendavale päringule on Trafity OÜ vastanud (tlk 39), et kursuse KOJU sihtgrupiks on isikud, kes on toime pannud õigusrikkumise LS § 224 või KarS § 424 alusel. Kui keegi soovib osaleda kursusel LS § 227 alusel, siis seda keelata ei saa. Samas ei saa kinnitada, et nimetatud isikul kutsutakse esile hoiakute muutus ehk neil ei pruugi kursus praegusel kujul eesmärki täita. Kaitsja küsimusele, kas programmi KOJU eesmärgiks on juhi kaasliiklejaid arvestava, seadusekuuleka ja ohutu liikluskäitumise kujundamine läbi juhi nõustamise ja õpetamise, on Trafity OÜ vastanud jah.

11. Kaebuses on avaldatud, et A. Luha võtab endale kohustuse osaleda programmis KOJU. Kohus leiab, et nii kohtuvälise menetleja poolt esitatud programmi KOJU infovoldikuga, aga ka Trafity OÜ vastustestest (kohtule ja kaitsjale) on näha, et KOJU programm ei ole mõeldud kiiruse ületajatele. Programmi läbiviija on avaldanud, et ei saa keelata kellelgi seal programmis osalemast, kuid on ka öelnud, et ei saa kinnitada, et nimetatud isikul (kiiruse ületajal) kutsutakse esile hoiakute muutus ehk neil ei pruugi programm praegusel kujul eesmärki täita Kohus leiab, et A.Luha suhtes ei ole võimalik lõpetada VTMS § 30 p 3 alusel väärteomenetlust, sest tema poolt võetud kohustus – läbida rehabilitatsiooniprogramm KOJU ei ole suunatud kiiruse ületajatele. Kohus leiab, et VTMS § 30 p 3 alusel väärteomenetluse lõpetamisel tuleb arvestada just konkreetset õigusrikkumist ja suunata isik programmi, mis on mõeldud just kindlat liiki süüteo toimepanija(te)le. Kaitsja leiab, et kohtul onvõimalik määrata mõni

muu

sotsiaalprogramm

(nt https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/liiklusohutusprogramm), millise programmi eesmärgiks ja sihtgrupiks on karistatud isikud, kellel on motivatsioon muuta oma liikluskäitumist ja kellel ei ole alkoholisõltuvust. Kohus märgib, et nimetatud programm on eeltoodud lingilt nähtuvalt (tlk 47) mõeldud liiklussüüteo eest kriminaalkorras karistatud isikutele ning seda kohaldatakse vanglas ja kriminaalhoolduses. A.Luha ei ole käesolevas menetluses isikuks, kes on nimetatud programmi sihtgrupp. Seega jätab kohus rahuldamata taotluse VTMS § 30 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamiseks ja A. Luha programmi - „Korralik juht ehk KOJU“ suunamiseks.

12. Kohus on seisukohal, et menetlust ei ole võimalik lõpetada ka VTMS § 30 p 1 alusel. Teo toimepanemise asjaolud näitavad Arti Luha ükskõikset suhtumist liiklusnormidesse. A. Luha ületas lubatud piirkiirust mitte vähem kui 28 km/h möödasõidul otsese tahtlusega, elava liiklusega maanteel, ajal kui vastassuunast lähenes sõiduk. Kohtupraktikas on väljakujunenud seisukohad (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-6-17, p-d 18 ja19), et tegemist ei ole vähetähtsa õigusrikkumisega, kiiruse ületamistega seotakse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisus; samuti suurendab lubatud sõidukiiruse ületamine liiklusõnnetustesse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuste korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Kohus on seisukohal, et A.Luha süü on menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel liiga suur.

13. VTMS § 133 p 7 järgi uurib kohus kaebuse lahendamisel ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

4-24-3163 poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on Arti Luhat karistanud rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

14. A. Luha ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, mis on LS §

227 lg 2 sätestatud väärteo keskmises määras. A. Luha on teo toime pandud otsese tahtlusega, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et A. Luha süü on keskmine. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga. Arti Luha on karistamata, seega karistuse eripreventiivne kaalutlus tingib süü suurusele vastava karistuse leevendamist. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist. Kohtupraktikas on leitud, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19).

15. Kohtuväline menetleja on Arti Luhat karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud Arti Luhale põhikaristuse vastavalt karistuse mõistmise alustele. Rahatrahv on A. Luhal 13.9.2024 tasutud. Menetlusnormid

16. Kohus ei tuvastanud VTMS §-s 55 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise aluseks olevate normide rikkumist kohtuvälise menetleja poolt. Kokkuvõte

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus A. Luha kaebuse rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 13.9.2024 otsuse väärteoasjas nr 2630,24,003495 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik