3-24-1565/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1565

Määruse kuupäev

8. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks (kaebaja ei saanud

25.03.2024 hommikul ravimeid ja hommikusööki)

Menetlusosalised

Kaebaja: Maivo Kärt

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

5. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus

määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1. Kaebaja Maivo Kärt esitas 25.03.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr

2-24/2-2/1756, dtl 13), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist

5000 eurot. Nõude aluseks oli, et 25.03.2024 keeldus 5. üksuse valvur talle ravimite ja

hommikusöögi andmisest, põhjendades seda sellega, et kaebaja ise keeldus neist.

2. Tartu Vangla jättis 24.05.2024.a otsusega nr 1-13/24/240-2 (dtl 10-12) määruse punktis 1

nimetatud taotluse rahuldamata. 25.03.2024 paiknes kaebaja E12 eluosakonna kambris nr

3158. Talle oli hommikuks määratud allergiavastane tablett Cetrix 10 mg ja mao ülihappesust

langetav tablett Omep 20 mg. Vastustaja tuvastas valvuri kehakaamera salvestiselt, et valvur

käis kaebaja kambri juures kell 06.10 ja 06.26, kuid kaebaja ei tulnud kummalgi korral avatud

toiduluugi juurde. Teisel korral toimus kaebaja ja valvuri vahel vestlus.

Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja ei tulnud ise ravimeid ega hommikusööki võtma ning

asetas ennast olukorda, kus toidu ja ravimite andmine ei olnud võimalik. Toidujagamine

toimus päevakavas ette nähtud ajal, mis pidi kaebajale olema teada. Kaebaja ei jäänud toidust

ja ravimitest ilma valvuri õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. Isegi kui valvuri tegevus

osutuks õigusvastaseks, ei ole eluliselt usutav, et ühel hommikul hommikusöögist ja

ravimitest ilmajäämine võiks põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse

alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes ja õigustaksid rahalise hüvitise

maksmist.

3. Kaebaja esitas 24.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja

mõista kaebajale tekitatud kannatuste ja tema inimväärikuse alandamise eest hüvitise 5000

eurot või kohtu äranägemisel.

Kaebaja leidis, et vastustaja põhjendused tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel

on vanglaametniku õigusvastast tegevust õigustavad ning valed. Ükski vangla otsuses toodud

väide ei vasta tõele. Vale on väide, nagu oleks ametnik toiduluugi avanud, sest kui valvur

oleks seda teinud, oleks kaebaja seda kuulnud. Ei olnud ka koputamist ega toidu asetamist

plastnõudesse. Samuti on vale vangla väide, et kaebaja jäeti toidust ilma ühekordselt.

Kohtu seisukoht

4. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule

kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud

kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja

alus peavad kattuma. Kaebajal ei ole kohtumenetluses üldjuhul õigust nõuda sellise kahju

hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Seetõttu tuleb kohtul

kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude

vastavust.

Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja

esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses ja kohtule. Vastustaja lahendas ja

kohus lahendab seda juhtumit.

5. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kohus peab usutavaks vastustaja kirjeldust sündmusest. Puudub vähimgi põhjus, miks oleks

kaebaja taotlust lahendanud vanglateenistuja pidanud kajastama valvuri kehakaamera

salvestist valesti. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et

- kell 06.10 oli valvur kaebaja kambri ukse juures ja avas toiduluugi. Kaebaja toiduluugi

juurde ei tulnud. Kuulda on vee voolamise heli (vastustaja järeldas, et kaebaja oli duši all).

Valvur jäi ootele ja koputas kahel korral vastu toiduluuki. Pärast koputust jäi valvur hetkeks

ootele. Kui kaebaja ka pärast teistkordset koputamist ei reageerinud ja toiduluugi juurde ei

tulnud, sulges valvur toiduluugi ja lahkus kambri juurest;

- kell 06.26 jõudis valvur koos toidujagajatega kaebaja kambri juurde ja avas toiduluugi.

Toidujagajad jäid avatud toiduluugi juurde seisma, üks kinnipeetavast toidujagaja vaatas läbi

toiduluugi kambrisse. Kaebaja toidunõudega toiduluugi juurde ei tulnud. Valvur koputas

kahel korral vastu toiduluuki, hõikas kaebajat eesnime pidi, koputas uuesti kahel korral

vastu toiduluuki, mõne hetke pärast avas kambri ukse. Kaebajat kambris näha ei olnud.

Avatud ukse vahelt hõikas valvur kaebajat eesnime pidi. Kaebaja vastas „mida?“. Valvur

ütles, et sul on puder ja tabletid. Kaebaja vastas, et ta peseb ennast praegu. Toimus vestlus

valvuri ja kaebaja vahel tablettide toomise ja ootamise teemal. Valvur sulges kambri ukse,

ootas veel 20 sekundit ja jätkas toidujagamist teistesse kambritesse.

6. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud

kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive

intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja.

Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja

võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb

kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega.

Seda, et kaebaja ei saanud ühel hommikul talle määratud ravimeid ja hommikusööki, ei saa

pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Ühest hommikusöögist ilmajäämine ei saa

täiskasvanud isikule põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad intensiivsetena. Kohus

peab üldiselt teadaolevaks, et reeglina ei põhjusta olukord, kus ravimi võtmine jääb ühel

korral vahele, patsiendile intensiivseid tagajärgi. Ka kaebaja ei ole selliseid tagajärgi välja

toonud. Määruse punktis 5 toodust nähtub, et kaebaja ei pidanud ravimite ja toidu saamist

kuigi oluliseks - kaebaja pidas pesuruumist valvuriga arutelu ravimite ja toidu toomise üle,

kuid ei tulnud neid võtma. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse rahaline hüvitis,

rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja

proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas

kaebajale on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

7. RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste hulgas vastustaja

õigusvastane tegevus. Asja materjalide põhjal ei ole see eeldus täidetud.

Tartu Vangla kodukorra punkti 5.1. järgi on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud

päevakava. Kaebaja suhtes kehtis päevakava, mille järgi kell 06.00 toimus äratus, kell 06.00-

06.15 hommikuvõimlemine, tualett, voodite korrastamine ning kell 06.15-07.30

hommikusöök. Vastustaja selgitas kahju hüvitamise taotluse lahendamisel, et hommikusi

ravimeid jagatakse tavapäraselt peale äratust ning enne hommikusööki ehk ajavahemikus

06.00-06.15. Kodukorra punkti 9.9 alusel tuleb kinnipeetaval toidu saamiseks tulla ukseluugi

juurde.

Ravimite ja hommikusöögi jagamise aeg ja kord olid kaebajale teada ning kaebaja pidi

nendega arvestama. Kaebaja küll kirjeldab sündmust nii, et valvur keeldus talle ravimeid ja

toitu andmast, kuid kaebaja avaldustest valvuri keeldumist ei nähtu. Kaebaja ei väida, et ta

viibis kambris ja oli valmis ravimeid ja hommikusööki vastu võtma. Kui kaebaja otsustas

ravimite ja toidu jagamiseks ette nähtud ajal tegeleda tegevustega, mille tõttu ta ei saanud

ravimeid ja toitu vastu võtta, siis on see tema enda riisiko. Isegi kui kaebaja esimesel korral

toiduluugi avamist ja valvuri koputusi ei kuulnud, ei paku kaebaja mingit seletust sellele,

miks ta teisel korral ravimeid ja toitu võtma ei tulnud. Ravimite ja toidu vastu võtmata

jätmine oli kaebaja valik. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks õigusvastaselt tegutsenud.

8. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab

kaebuse. Sel juhul ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

9. Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine

on välistatud kahel alusel.

Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on

ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja

ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning

koostas ja esitas arusaadava kaebuse kohtule.

Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude

esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas

tungivat avalikku huvi ei esine.

10. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud

aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi

poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.

11. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus

määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg

4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks