2-24-12816/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12816

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaali kaudu avaldus J Pilt kahjuhüvitise

3446,73 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 64,60

euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), asukoht

Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn

Avaldaja volitatud esindaja: A L, xxx

Puudutatud isik: J P (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Välja mõista J Pilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks kahjuhüvitis 3446,73 euro, seisuga 26.08.2024 sissenõutavaks

muutunud viivis 64,60 euro ja alates 27.08.2024 viivis põhinõudelt (3446,73 eurolt)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud J Pi kanda.

4. Välja mõista J Pilt AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks menetluskulud 410 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja

tasu 360 eurot.

5. J Pil tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda AB “Lietuvos draudimas“ AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ning tähtaeg

Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot.

Avaldaja nõue ja põhjendused

1. AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 26.08.2024

Harju Maakohtule avalduse J Pi vastu kahjuhüvitise 3446,73 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 64,60 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks (dtl 2-7).

2. Avalduse kohaselt sai avaldaja 26.03.2024 kahjuteate, et korteriomand asukohaga xxx sai

veekahjustuse (lisa 4, dtl 19-20). xxx selgitas avaldajale, et veekahju on alguse saanud

korterist xxx, kus sai kahjustada WC loputussüsteem (lisa 5, dtl 25).

3. Korteriomandi asukohaga xxx (registriosa nr xxx) omanik on puudutatud isik (lisa 10, dtl

9-10). Avaldaja esindaja xxx OÜ vaatas kahjustada saanud korteri üle ning koostas

ülevaatusaruande (lisa 6, dtl 26-29). Aruande kohaselt said korteris kahjustada vannitoa

seinakapp, koridori lagi, seinad ja põrand. Avaldaja ja kahjustada saanud korteri omaniku

vahel on sõlmitud xxx (lisa 3, dtl 16-18). Kindlustusvõtjaks on N A.

4. Korteri nr 22 remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 3646,73 eurot (lisa 7, dtl

30-32). Avaldaja hinnangul oli pakutud hind mõistlik. xxx OÜ parandas korter xxx

kahjustused ja esitas avaldajale remondiarve summas 3446,73 eurot (lisa 8, dtl 33).

Avaldaja hüvitas kahju summas 3446,73 eurot (lisa 9, dtl 8). Omavastutus 200 eurot jäi

kindlustusvõtja kanda.

5. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja

17.06.2024 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude summas 3446,73 eurot

(lisa 11, dtl 11-12). Avaldaja andis puudutatud isikule mõistliku tähtaja, rohkem kui 10

päeva, ning palus kahju hüvitada hiljemalt 01.07.2024. Puudutatud isik kahju ei

hüvitanud.

Puudutatud isiku seisukoht

6. Kohus võttis avalduse 24.09.2024 menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama

kohtule kirjalik seisukoht avalduse kohta 30 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest. Kohus toimetas menetlusse võtmise kohtumääruse ja avalduse koos

lisadega tähtsaadetisena xxx kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1

alusel postkasti panekuga 28.09.2024. Kohus nõudis puudutatud isikult kirjalikku vastust.

7. Puudutatud isik kohtu poolt määratud tähtajaks (28.10.2024) ei vastanud ega esitanud

vastuväiteid.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33

järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt

vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse

kohta sätestatud erisusi.

9. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud

puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad

asjaolud omaks võetuks TsMS § 231 lg 4 tähenduses. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib

kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei

ole esitatud vastuväiteid.

10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.

11. Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist,

kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 ning §-id

127 ja 128). Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS

§ 492 lg 1).

12. Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest,

tuleb eeldada, et eriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud

vabandatav (RKTKm 2-19-9500, p 15.1). Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas avaldaja

on esile toonud ja tõendanud asjaolu, et kahju lähtus puudutatu isiku eriomandi eseme

piirest.

13. Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku

kohustus oli vältida teise kaasomaniku (naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas

korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle

mõjusfääris asub wc-pott. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist

nr 34. Tõendina selle kohta esitas avaldaja ülevaatuse aruande (dtl 26-29). Puudutatud isik

ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.

VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida

läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Korteri nr xxx

remondikulud olid xxx OÜ remondimaksumuse kohaselt 3646,73 eurot (miinus

omavastutus 200 eurot) (dtl 30-32). Avaldaja maksis korteri omanikule rahalise hüvitisena

summas 3446,73 eurot (dtl 8). Omavastutuse osa 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

14. Avaldaja esitas 17.06.2024 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl

11-12). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 01.07.2024. Puudutatud isik kahju ei

hüvitanud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 02.07.2024. Seega tuleb

puudutatud isikult välja mõista 2446,73 eurot.

15. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist TsMS § 367 alusel alates 02.07.2024

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS

§ 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude.

Menetluskulud

16. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid

arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

17. Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on TsMS § 138 kohaselt

põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.

18. Ka on avaldaja põhjendatud kuluks lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Avaldajale on

osutatud avaldusega seoses põhjendatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund.

Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja asja keerukusele.

19. Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu

väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus

rahuldab avalduse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik