2-23-145539/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

08. november 2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-145539

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

OÜ Aktiva Finance Group hagi O. O. vastu võlgnevuse

nõudes

6780,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Hageja:

OÜ Aktiva Finance Group,

registrikood

10746479, aadress: Toompuiestee 35 10149, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-post: XXX

Kostja: O. O. , isikukood XXX

Kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finance Group hagi O. O. vastu osaliselt.

2. Välja mõista O. O.-lt (O. O., isikukood XXX) OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479) kasuks:

2.1 O. O. ja COOP Finants AS vahel 03.01.2020 sõlmitud laenulepingust nr L214106

tulenev põhivõlgnevus 371,60 eurot, mis tuleb kostjal hagejale tasuda alljärgneva

maksegraafiku alusel:

Osamakse nr

Põhiosa makse

Makse kuupäev

70. 49,89 (156,96)

15.11.2025

71. 159,70

15.12.2025

72. 162,01

15.01.2026

Kokku 371,60

2.2 O. O. ja AS Inbank Finance vahel 04.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr

L89007947459 kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus

313,93 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõue 157,63 eurot, mis tuleb

kostjal hagejale tasuda alljärgneva maksegraafiku alusel:

Tsiviilasi nr 2-23-145539

Osamakse nr

Põhiosa makse

Makse kuupäev

32. 5,55 (31,56)

15.11.2024

33. 32,19

15.12.2024

34. 32,68

15.01.2025

35. 33,25

15.02.2025

36. 33,50

15.03.2025

Kokku 157,63

3. Välja mõista O. O.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis O. O. ja COOP Finants

AS vahel 03.01.2020 sõlmitud laenulepingust nr L214106 tulenevalt põhivõlgnevuselt

371,60 eurot viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt alates makse sissenõutavaks

muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.

4. Välja mõista O. O. ja AS Inbank Finance vahel 04.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingust

nr L89007947459 kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud

põhivõlgnevuselt 313,93 eurot viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt ning tulevikus sissenõutavaks muutuv

põhinõudelt 157,63 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt alates makse sissenõutavaks

muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta hageja menetluskulud 12,44% ulatuses kostja O. O. kanda ja 87,56% ulatuses

hageja OÜ Aktiva Finance Group kanda.

6. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 140,57 eurot ning mõista nimetatud

summa O. O.-lt OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

7. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Toimetada otsus kätte hagejale. Toimetada kostjale otsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse

kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

väljavõtte ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS §

633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik

1. 10.11.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kostjalt 5656,19 euro saamiseks. Kohus tegi 14.11.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Nõue anti üle

Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus kohustas hagejat 19.01.2024 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis, sh tasuma täiendava riigilõivu.

3. Hageja esitas 23.02.2024 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 4885,35 euro, intressi

282,86 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulude 90 euro ja sissenõutavaks muutunud

viivise 555,37 euro nõudes, sh edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõuded tulenevad:

3.1 COOP Finants AS ja kostja vahel 03.01.2020 sõlmitud laenulepingul nr L214106

, mille

alusel sai kostja laenu 6730 eurot. Kostja kohustus laenu eest tasuma esialgsele

võlausaldajale vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.02.2020

– 15.01.2026. Kostjalt on laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimunud

summas 2515,86 eurot. Seega on lepingu nr. L214106 põhiosa võlgnevus summas 4214,14

eurot (6730-2515,86). Lepingus nr. L214106 lepiti kokku intressi määr 20,90% aastas,

lepingu krediidi kulukuse määraks on 24,53%. Kostjal on intressivõlgnevus alates 39.

osamaksest, s.o 15.04.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 42. osamakseni s.o 15.07.2023

summas 283,88 eurot. Vastavalt 03.01.2020 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli

kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 1,50 eurot kuus.

27.07.2023 lepingute ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.04.2023 – 15.07.2023

osamaksete haldustasud, s.o. 6 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 30.06.2023 kostjale lepingu nr.

L214106 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 27.07.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu nr. L214106

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

COOP Finants AS loovutas 28.07.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Lepingu nr. L214106 alusel nõuab hageja viivist

põhivõla summalt 4214,14 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o

28.07.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.02.2024 lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 20,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 508,79 eurot. Hagiavalduse esitamise

päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 508,79 eurot.

3.2 AS Inbank Finance ja kostja vahel 04.03.2022 sõlmitud järelmaksulepingul nr

L89007947459, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga 892,97 eurot. Kostja kohustus

kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.04.2022 –

15.03.2025. Kostjalt on laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks toimund

summas 221,76 eurot. Lepingu nr. L89007947459 põhiosa võlgnevus on summas 671,21

eurot. Lepingus nr. L89007947459 lepiti kokku intressi määr 11,90% aastas, lepingu

krediidi kulukuse määraks on 24,51%. Kostjal on intressivõlgnevus alates 13. osamaksest,

s.o 15.04.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 16. osamakseni s.o 15.07.2023 summas 43,98

eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne

võlausaldaja saatis 05.07.2023 kostjale lepingu nr. L89007947459 ülesütlemise hoiatuse,

milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 25.07.2023 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu nr. L89007947459 lõpetamise kohta, kuna kostja ei

tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas

31.07.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Lepingu nr. L89007947459 alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt

3 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

671,21 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2023 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 23.02.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi

aastase määraga võrdses määras s.o 11,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 46,58 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 46,58 eurot.

4. Kohus jättis hagi 26.02.2024 määrusega käiguta.

5. Hageja esitas 25.03.2024 puuduste kõrvaldamise, milles selgitab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist, lepingute ülesütlemist, nõuete loovutamist, haldustasu ja

sissenõudmiskulude nõuet.

6. Kohus jättis hagi 26.03.2024 määrusega käiguta.

7. Hageja esitas 09.04.2024 puuduste kõrvaldamise, milles selgitab vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist lepingu L214106 osas.

8. 09.04.2024 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Kohus toimetas

hagimaterjalid ja 09.04.2024 määruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 25.07.2024.

Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 08.08.2023. Kostja

hagile vastust esitanud ei ole.

9. Kohus edastas hagejale 03.09.2024 kohtunõude, et juhul kui kohus jõuab järeldusele, et

laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitada hiljemalt 17.09.2024

oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus, milles oleks arvestatud intressimäära

ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse

laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

10. Hageja esitas 17.09.2024 ümberarvestuse juhuks kui kohus jõuab järelduse, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

11. Kohus edastas 18.09.2024 kostjale hageja 17.09.2024 esitatu ning palus kostjal esitada

seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kohtunõue on kostjale

kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 04.10.2024. Seega möödus kostjal seisukoha

esitamiseks antud tähtaeg 11.10.2024. Kostja seisukohta esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud hageja poolt toodud asjaoludega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi

tuleb osaliselt rahuldada.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda

otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli

pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel

(vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).

Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-

21-17, p 16). Kohus ei tee tagaseljaotsust, kuivõrd hageja nõue ei ole täies ulatuses õiguslikult

4 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

põhjendatud.

14. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg-st 1, mis

sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja)

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1

järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

15. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei

või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle

sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

15.1

Laenuleping nr L214106: Hagiavalduse p 1.8 kohaselt ning kostjale edastatud nõude

loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 8; dtl 58) on COOP Finants AS loovutanud

28.07.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

15.2

Järelmaksulepingul nr L89007947459: Hagiavalduse p 1.9 kohaselt ning kostjale

edastatud nõude loovutamise teatisest nähtuvalt (hagi lisas nr 9; dtl 59) on AS Inbank

Finance loovutanud 31.07.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud e-posti teel. Kohtu hinnangul on nõuded kehtivalt

loovutatud ja kostjat on sellest nõuetekohaselt teavitatud. Järelikult oli kostja teadlik uuest

võlausaldajast.

16. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja 03.01.2020

laenulepingul nr L214106 ning AS Inbank Finance ja kostja 04.03.2022 järelmaksulepingul nr

L89007947459. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu

seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et COOP Finants AS ja

AS Inbank Finance, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale

kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on

tarbijakrediidilepingutega.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1

sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi

selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise

tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on

leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu

tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o

laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi

5 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

rahuldamata jätmise.

Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu

tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul

võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. VÕS § 406 lg 6 alusel 13. oktoobril 2010

kehtestatud rahandusministri määruse nr 51 „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord“

lisas on välja toodud valem, mille järgi tuleb krediidi kulukuse määra arvutada. Krediidi

kulukuse määra kontrollimisel tuleb arvesse võtta kõik tasud, mida tarbija peab krediidi

kasutamise eest krediidiandjale tasuma. Samuti peab krediidiandja olema teinud krediidi

kulukuse määra tarbijale teatavaks. Selle kohustuse täitmata jätmisel loetakse VÕS § 408 lg 4

järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast.“

17.1

COOP Finants AS ja kostja 03.01.2020 laenulepingu nr L214106 puhul on krediidi

kulukuse määraks 24,53%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud

krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete

tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS §

404 lg-ga 21. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukuse määr oli 20,09% ning selle kolmekordne suurus oli seega 60,27%. Seega on

lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on

leping nimetatud osas kehtiv.

17.2

AS Inbank Finance ja kostja 04.03.2022 järelmaksulepingu nr L89007947459 puhul

on krediidi kulukuse määraks 24,51%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete

tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS §

404 lg-ga 21. Krediidi andmise ajal kehtinud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude

kulukuse määr oli 16,95% ning selle kolmekordne suurus oli seega 50,85%. Seega on

lepingujärgne krediidikulukuse määr väiksem kui krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukus määr. Seega on

leping nimetatud osas kehtiv.

18. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on

esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas selgitused 23.02.2024

hagiavalduse p-s 1.10 ja 25.03.2024 esitatud puuduste kõrvaldamise p-s 2.1 jj. Kuna esitatud

andmetest ei nähtu millise lepingu osas selgitused esitatakse, lähtub kohus vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise hindamisel hageja 09.04.2024 menetlusdokumendis esitatust.

18.1

Laenuleping nr L214106: Hageja selgitab oma 09.04.2024 menetlusdokumendi p-s

2.1, et Coop Finants ASi sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu

väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi Otsustusmootor) kasutades.

Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab Otsustusmootor automaatsed

päringud nii Coop grupi (Coop Pank, Coop Liising ja Coop Finants) finantsteenuseid

pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse,

seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning

Otsustusmootori eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab

laenutaotluse esitajale võimaldada. Coop grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete

andmebaasidest saab Otsustusmootor info taotleja kohustuste, maksekäitumise ja

võlgnevuste kohta, samuti võimalike muude kohustuste rikkumiste kohta. Lisaks tehti

laenusaaja kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et koguda täiendavat teavet:

Rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. Krediidiinfo

6 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

andmebaasist päriti laenusaaja krediidiskoori ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid.

Taust.ee andmebaasist päriti infot laenusaaja võlgnevuste kohta. Pensionikeskuse

andmebaasist päritakse ja kontrollitakse kliendi II samba pensionikontole tehtud

laekumisi (2+4% brutopalgast). Saadud andmete põhjal on võimalik hinnata kliendi

ligikaudset netosissetulekut. Otsustusmootori moodul, mis otsustas, kas kliendil tuleb

esitada pangakonto väljavõte, otsustas, et kliendil puudub alus kahtlustamiseks, et Ta on

hiljuti kaotanud töökoha või võib olla töötu ja seetõttu pangakonto väljavõtet ei küsitud.

Nendest andmetest lähtuvalt tegi otsustusmootor otsuse, et laenusaaja ei lange ühegi

riskiprofiili alla, mis annaks aluse laenusumma piiramiseks või laenu väljastamise

keelamiseks. Ülaltoodud argumentidele ja laenusaaja poolt esitatud laenutaotluse

andmetele tuginedes oli laenuandja seisukohal, et laenu väljastamisel on laenuandja

täitnud kõiki vastutustundliku laenamise sätteid ja põhimõtteid ning on laenu väljastanud

kooskõlas võlaõigusseadusega ja teiste seadusandlike aktidega. Pensioniregistrist saadud

andmete põhjal jõudis laenuandja järeldusele, et kostja netosissetulekuks oli 945,28 eurot.

Hageja on esitanud hagi lisa nr 10 (dtl 60) otsustusmootori ja taotluse väljavõtte. Kohus

selgitab, et tarbija kohta tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud

inimloetaval kujul ning sellest peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud.

Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul tuvastada, kust nimetatud andmed pärinevad,

millistel kuupäeval andmeid on kogutud ning kas kõik andmed kehtivad kostja kohta või

mitte. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et

krediidi andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli

ebapiisav. Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida VÕS § 4034

lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on

vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtu hinnangul ei piisa ainult otsustusmootori

analüüsitulemuste analüüsist, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Kohus asub

seisukohale, et hageja poolt viidatud tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt

on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on

kohustus koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused

ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste

täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

finantskohustuste suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava

põhjalikkusega. Kostja kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima

kahtlus kostja laenukäitumises. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt

täiendavalt nimetatud kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita

tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

7 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud

dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

18.2

Järelmaksulepingul nr L89007947459: Hageja selgitab oma 09.04.2024

menetlusdokumendi p-s 2.2, et AS Inbank Finance kontrollis kostja sissetulekuid

Pensioniregistrist (esitades selle tõendamiseks kuvatõmmise), mille andmetel oli kostja

sissetulekuks 1029,21 eurot. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu

puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard,

mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning

osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi

aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid

kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Kohus selgitab, et tarbija kohta

tehtud registripäringute vastused peavad olema esitatud inimloetaval kujul ning sellest

peab nähtuma, mis kuupäeval ja kelle kohta see on tehtud. Hageja on esitanud kostja osas

Pensioniregistri kuvatõmmise. Käesoleval juhul ei ole võimalik kohtul tuvastada,

väljavõttes esitatud andmed on kostja kohta või mitte ning millisel kuupäeval väljavõte on

tehtud.

Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on

vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks

vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

Hageja esitatud menetlusdokumentidest ja nendele lisatud tõenditest ilmneb, et krediidi

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

Krediidiandjal ei saanud nii vähestele andmetele tuginedes tekkida VÕS § 4034 lg 6

tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on

vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis

krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt viidatud

tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus

koguda ja hinnata teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline

seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate

seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et

krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja finantskohustuste

suurust. Krediidiandja ei ole hinnanud kostja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kostja

kontoväljavõtet analüüsides, oleks krediidiandjal pidanud tekkima kahtlus kostja

laenukäitumises. Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks kostjalt täiendavalt nimetatud

kohustuste kohta teavet küsinud. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute

ega väljaminekute suurust.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub

nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

8 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke

jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr

2-14-21710, p 29.3). Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud

dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Kohtule ei ole teada, et hageja oleks tagasimaksed uuesti määranud.

Eeltoodut tulenevalt tuleb hagejal esitada kohtule VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud ümberarvestus

juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

Riigikohus on 2-21-13098 lahendi p-s 24 selgitanud, et krediidiandja/hageja peab

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS

§ 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

Kohus saatis 03.09.2024 hagejale kohtunõude, milles palus esitada VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatud sissenõutavaks muutunud nõude terviklik arvestus juhuks, kui kohus asub

menetluses seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja esitas 17.09.2024 seisukoha.

19.1

Laenuleping nr L214106: Kostja sai lepingu nr. L214106 alusel laenu kokku

summas 6730,00 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 6358,40

eurot. Seega, tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 371,60 eurot (6730 -

6358,40). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda

lepingut 27.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik

osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise

nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 17.09.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa

summas 4316,08 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 6458,40 eurot seega võlgnevust

veel ei ole. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates 70. osamaksest 15.11.2025.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel

ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hageja on esitanud

alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu

või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine,

9 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud

alles käesolevas menetluses.

Kohus märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuli kostjal tagastada

hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 15.02.2020 – 15.01.2026. Seega ei ole

kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et poolte sõlmitud leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja 17.09.2024 esitatu kohaselt on kostja tagasimaksetega viivituses alates osaliselt

70. osamaksest s.o 15.11.2025. Esitatud andmetest nähtuvalt kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud võlgnevust veel ei ole. Kohus arvestab kogu kostja poolt

tasutud summa 6358,40 eurot põhivõla katteks. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse

tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis

ajal nõue hagi rahuldamise osas tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks,

tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see

kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse

sätestab TsMS § 445. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas

371,60 (6730-6358,40) eurot, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte

vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikus toodule (hagi lisa 1; dtl 38):

Osamakse nr

Põhiosa makse

Makse kuupäev

70. 49,89 (156,96)

15.11.2025

71. 159,70

15.12.2025

72. 162,01

15.01.2026

Kokku 371,60

19.2

Järelmaksulepingul nr L89007947459: Kostja sai lepingu nr. L89007947459 alusel

laenu kokku summas 892,97 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas

421,41 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 471,56 eurot

(892,97- 421,41). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel

juhul lugeda lepingut 25.07.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu

täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 17.09.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud

põhiosa summas 668,19 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 421,41 eurot. Seega on

kostja võlgnevuses 246,78 euro ulatuses (668,19 - 421,41). Kostja on tagasimaksetega

viivituses alates 21. osamaksest 15.12.2023.

Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut

kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel

ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Hageja on esitanud

alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning hageja palub välja mõista ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu

või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga,

samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste

täitmist tulevikus. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale

kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine,

sellega seonduv kõrvalnõuete vähenemine ja lepingu ülesütlemise kehtetus on tuvastatud

10 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

alles käesolevas menetluses.

Kohus märgib, et vastavalt hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule tuli kostjal tagastada

hagejale laen maksegraafiku järgi perioodil 15.04.2022 – 15.03.2025. Seega ei ole

kõnealune leping lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Eelnevast tulenevalt tuleb asuda

seisukohale, et poolte sõlmitud leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja 17.09.2024 esitatu kohaselt on kostja tagasimaksetega viivituses alates 21.

osamaksest 15.12.2023. Kohus arvestab kogu kostja poolt tasutud summa 421,41 eurot

põhivõla katteks. Hageja hagi lisast nr 2 (dtl 44) esitatud maksegraafikust nähtuvalt on

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 21. osamaksest,

s.o

15.12.2023

kuni

15.10.2024

summas

313,93

eurot

(26,31+26,51+26,97+27,89+27,93+28,62+28,92+29,59+29,95+30,48+31,12).

Seega

mõistab kohus VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks kohtuotse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutnud võlgnevuse summas 313,93 eurot.

Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb

kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal nõue hagi rahuldamise osas tuleb täita. Kui

kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga

kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 157,63 eurot (892,97-421,41-313,93), mille

osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise

graafikus toodule (hagi lisa 2; dtl 44):

Osamakse nr

Põhiosa makse

Makse kuupäev

32. 5,55 (31,56)

15.11.2024

33. 32,19

15.12.2024

34. 32,68

15.01.2025

35. 33,25

15.02.2025

36. 33,50

15.03.2025

Kokku 157,63

20. Riigikohus on lahendi nr 2-21-13098/50 p-s 24 märkinud järgmist: „Kui krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve

krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid

seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus

oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe

asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud

intressimäär on madalam.“ Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et krediidiandjad on mõlema

lepingu osas rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kuivõrd hageja ei ole ka

intressinõuet juhul kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, esitanud, siis puudub alus intressinõude osas hagi rahuldamiseks.

21. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

11 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumise korral on hagejal õigus nõuda viivist sissenõutavaks muutunud summalt.

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21.1

Laenuleping nr L214106: Hageja on esitanud 17.09.2024 nõude (juhul kui kohus

asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud), mõista välja

kostjalt edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 371,60 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 kohaselt. Käesoleval juhul ei ole kostja 70. kuni 72. osamaksetega viivituses.

Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed muutuvad sissenõutavaks

maksetähtpäevale järgnevast päevast ning rakendub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt alates

makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni. Seega rahuldab kohus

hageja viivise nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt

371,60 eurolt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla

põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni

põhinõude tasumiseni.

21.2

Järelmaksulepingul nr L89007947459: Hageja on esitanud 17.09.2024 nõude (juhul

kui kohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud), mõista

välja kostjalt edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 471,56 eurot kohtuotsuse jõustumisest

VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Käesoleval juhul ei ole kostja 32. kuni 36. osamaksetega

viivituses. Tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed muutuvad

sissenõutavaks maksetähtpäevale järgnevast päevast ning rakendub viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt

alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni. Kohus rahuldab

hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise

seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt 313,93 eurolt viivist alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt

ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhinõudelt 157,63 eurolt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosa maksetähtpäevaks tasumata osalt

alates makse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni.

22. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise korral ei saa laenuandja VÕS § 4034 lg 7 teise lause alusel

nõuda ka muid tasusid. Seega jätab kohus hageja nõuded haldustasu 6 euro ja võla

sissenõudmiskulude 90 euro osas rahuldamata.

23. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

laenulepingu nr L214106 osas põhivõla 371,60 eurot ning järelmaksulepingu nr

L89007947459 osas 471,56 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivised mõlema lepingu osas

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude 4042,19 euro

ulatuses, intressinõude 282,86 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 555,37 euro

ulatuses, sissenõudmiskulude 90 euro hüvitamise nõude ja haldustasu 6 euro nõude.

24. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel

tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust.

Menetluskulud

25. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude

kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid

12 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

(TsMS § 174 lg 1).

26. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 6780,21

eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (843,16 eurot ehk 12,44%). Kohus leiab, et

hageja menetluskulud tuleb jätta 12,44% ulatuses kostja kanda ja 87,56% ulatuses hageja

kanda.

27. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise

kulu 20 eurot ja õigusabikulud 676 eurot (4 h x 169 = 676 eurot). Esindaja tunnitasu on 169

eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: dokumentide komplekteerimine ja

analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine.

Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja

vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid

arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi

tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja

keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele esindajatasu 4*120=480 eurot.

Hageja taotleb lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20

euro väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484

alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 630 eurot. Riigilõiv on

kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1130 eurot (630+20+480). Kohus

rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 140,57

eurot (12,44% 1130-st).

28. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

29. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

30. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

31. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja

elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

13 (14)

Tsiviilasi nr 2-23-145539

Brigitta Mõttus

kohtunik

14 (14)