2-24-105264/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 09.09.2021 Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89006489772 tulenevatest tulevikus
Legislator headnote
AI generated2-24-105264/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 09.09.2021 Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89006489772 tulenevatest tulevikus
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maris Juha
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.11.2024, Tallinn
kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
Tsiviilasja number
2-24-105264
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi H. K. vastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
2242,95 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood
10746479); lepinguline esindaja S. R.
Kostja: H. K. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 09.09.2021
sõlmitud väikelaenulepingust nr L89006489772 tulenevad tulevikus sissenõutavaks
muutuvad osamaksed (kokku 639,69 eurot) järgmiselt:
15.11.2024 1,46 eurot
15.12.2024 35,48 eurot
15.01.2025 35,72 eurot
15.02.2025 36,30 eurot
15.03.2025 37,73 eurot
15.04.2025 37,51 eurot
15.05.2025 38,36 eurot
15.06.2025 38,74 eurot
15.07.2025 39,57 eurot
15.08.2025 40,02 eurot
15.09.2025 40,67 eurot
15.10.2025 41,46 eurot
15.11.2025 42,00 eurot
15.12.2025 42,78 eurot
15.01.2026 43,38 eurot
15.02.2026 44,09 eurot
15.03.2026 44,42 eurot
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89006489772 tulenevatest tulevikus
sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud määras nende tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude
tasumiseni.
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 22.01.2022
sõlmitud väikelaenu lepingust nr L89007559805 tulenevad tulevikus sissenõutavaks
muutuvad osamaksed (kokku 173,24 eurot) järgmiselt:
15.05.2025 2,35 eurot
15.06.2025 10,74 eurot
15.07.2025 11,05 eurot
15.08.2025 11,17 eurot
15.09.2025 11,39 eurot
15.10.2025 11,70 eurot
15.11.2025 11,85 eurot
15.12.2025 12,14 eurot
15.01.2026 12,32 eurot
15.02.2026 12,56 eurot
15.03.2026 12,94 eurot
15.04.2026 13,06 eurot
15.05.2026 13,35 eurot
15.06.2026 13,59 eurot
15.07.2026 13,03 eurot
5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr L89007559805 tulenevatest tulevikus
sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud määras nende tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude
tasumiseni.
6. Jätta rahuldamata kokku põhivõla nõue 749,70 euro ulatuses, intressinõue 102,64 eurot,
haldustasu nõue 20 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 80 eurot ja hagi esitamise
seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue 167,29 eurot.
7. Jätta hageja menetluskulud 40,68% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud
59,32% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi
kanda.
8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 374,26 eurot.
9. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates
kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude (374,26 eurot) täies
ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses
viivisemääras.
Edasikaebamise kord
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus
võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse
peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD
1. Hageja esitas Harju Maakohtule 11.04.2024 hagi kostja vastu ning 24.09.2024 alternatiivse
nõude juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Harju
Maakohtu menetluses on järgmised hagi nõuded:
1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank Finance ja H. K. vahel 09.09.2021 sõlmitud
väikelaenu lepingust nr L89006489772 tulenev põhivõlgnevus 1186,19 eurot, intress 74 eurot,
sissenõudmiskulud 50,00 eurot, haldustasu 10 eurot ja hagi esitamise seisuga (11.04.2024)
sissenõutavaks muutunud viivis 120,83 eurot;
1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud
viivis lepingust nr L89006489772 tulenevalt põhinõudelt (1186,19 eurot) alates 12.04.2024 kuni
põhinõude täitmiseni määras 18,90% aastas;
1.3 välja mõista kostjalt hageja kasuks AS Inbank Finance ja H. K. vahel 22.01.2022 sõlmitud
väikelaenu lepingust nr L89007559805 tulenev põhivõlgnevus 376,44 eurot, intress 28,64 eurot,
sissenõudmiskulud 30 eurot, haldustasu 10 eurot ja hagi esitamise seisuga (11.04.2024)
sissenõutavaks muutunud viivis 46,46 eurot;
1.4 välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud
viivis lepingust nr L89007559805 tulenevalt põhinõudelt (376,44 eurot) alates 12.04.2024 kuni
põhinõude täitmiseni määras 22,90% aastas.
või alternatiivselt
1.5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 09.09.2021 sõlmitud
väikelaenu lepingust nr L89006489772 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed
kokku 639,69 eurot vastavalt 24.09.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete
maksegraafikule, so 11.04.2024 esitatud maksegraafiku osamaksed 38-54 ning edasiulatuv
viivist põhivõlgnevuselt 639,69 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
1.6. Mõista välja kostjalt hageja kasuks AS Inbank Finance ja kostja vahel 22.01.2022 sõlmitud
väikelaenu lepingust nr L89007559805 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad
osamaksed kokku 173,24 eurot vastavalt 24.09.2024 esitatud uuesti määratud tagasimaksete
maksegraafikule, so 11.04.2024 esitatud maksegraafiku osamaksed 40-54 ning edasiulatuv viivis
põhivõlgnevuselt 173,24 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
2. Hagi aluse ja nõude eelduste kohta on hageja esitanud järgmised selgitused. Hageja selgituste
kohaselt tuleneb nõue kahest lepingust.
2.1. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 09.09.2021 laenulepingu nr
L89006489772, mille alusel sai kostja laenu 1600 eurot. Lepingu kohaselt oli intressi määr
18,90% aastas ja krediidi kulukuse määr 25,62%. Kostja kohustus laenu tagastama
maksegraafiku alusel 15.10.2021 – 15.03.2026. a.
Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 21. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni 24. osamakseni
15.09.2023. Kostjal on intressivõlgnevus alates 21. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni 24.
osamakseni 15.09.2023 kokku 74 eurot. Vastavalt lepingule on haldustasu 2,50 eurot ning kostjal
on haldustasu võlgnevus 15.06.2023-15.09.2023 kokku 10 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja
viivist põhivõla summalt 1186,19 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o
28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.04.2024 lepingus kokku lepitud
laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda
lausega.
2.2. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 22.01.2022 laenulepingu nr L89007559805, mille
alusel sai kostja laenu 439 eurot. Lepingu kohaselt oli intressi määr 22,90% aastas ja krediidi
kulukuse määr 43,63%. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 15.02.2022-
15.07.2026.
Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 17. osamaksest, s.o 15.06.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
20. osamakseni, s.o 15.09.2023. Kostjal on intressivõlgnevus alates 17. osamaksest, s.o
15.06.2023 kuni 20. osamakseni 15.09.2023 kokku 28,64 eurot. Vastavalt lepingule on
haldustasu 2,50 eurot ja kostjal on haldustasu võlgnevus 15.06.2023-15.09.2023 kokku 10 eurot.
Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 376,44 eurot lepingu ülesütlemisele
järgnevast päevast alates s.o 28.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.04.2024
lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,90% kooskõlas VÕS
§ 113 lg 1 kolmanda lausega.
2.3. Krediidiandja saatis 05.09.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale
täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.09.2023 ütles krediidiandja lepingud ülesse, kuna
kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.4. AS Inbank Finance loovutas 29.09.2023 lepingutest tulenevad nõuded hagejale ning
kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.
2.5. Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes
VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust lepingust nr L89006489772 puhul 50 eurot ning selgitab kulude
kujunemist: 04.10.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 06.11.2023. a teise tasulise
kirja saatmine 5 eurot, 13.12.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud
makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja
kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud
kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule
tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
Lepingust nr. L89007559805 tulenevate sissenõudmiskulude nõude osas selgitab hageja 30 euro
kujunemist: 04.10.2023 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 31.10.2023 teise tasulise kirja
saatmine 5 eurot, 20.11.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega
tekkinud kulud 5 eurot (sama toimingute loetelu, mis eelmise lepingu puhul).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus võttis hagi 19.04.2024 menetlusse ning toimetas kostjale kätte 25.04.2024. Kohus
menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses.
Määrusega andis kohus kostjale tähtaja vastamiseks (14 päeva kättetoimetamisest), kostja
vastanud ei ole. Alternatiivse nõude võttis kohus menetlusse 25.09.2024 ning toimetas kostjale
kätte 01.10.2024. Kohus andis määrusega lõpptähtaja ning märkis, et teeb seejärel asjas otsuse.
4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis
4.1. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv
krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning
kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada
maksimaalset lubatud määra.
VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma
teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi
kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks
olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda
lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema
selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud
järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad lepingud, mis mõlemad on kostja
digiallkirjastatud ja krediidiandja digitempliga kinnitatud. Lepingute digiallkirja konteineris oli
leping, maksegraafik, laenulepingu tingimused ja Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on
vastuseks kohtule esitanud faktiväite, et lepingud olid pärast sõlmimist kostjale kättesaadavad
iseteeninduse veebikeskkonnas.
Kohus tuvastas, et nõude aluseks olevad lepingud on sõlmitud, vastavad vorminõudele,
sisaldavad seaduse kohaselt nõutavaid andmeid ning krediidi kulukuse määr jääb maksimaalse
määra piiresse.
Hageja on tõendanud, et kostjale on välja makstud laenusummad 1600 eurot 10.09.2021 (dtl 59)
ja 439 eurot 24.01.2022 (dtl 71).
5. Nõude loovutamine
Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue
ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites,
et nõuet ei ole loovutatud. Nõude loovutamise teated, mille hageja kohtule on esitanud (dtl 83 ja
84) on koostanud hageja ise. See dokument seega ei tõenda, et algne krediidiandja on nõude
hagejale loovutanud.
Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega
kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on
need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga selgitada, et mille alusel ta
algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle
kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud.
Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda tõendiks hageja selgitused.
Hageja on väitnud, et krediidiandja loovutas 29.09.2023 kostja vastase nõude hagejale. Selle
muudab usutavaks asjaolu, et hageja valduses on lepingut puudutavad dokumendid, mille
saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus. Kohus loeb seega lihtmenetluses
tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.
6. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine
6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima
vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis
võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi
maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi
teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks
on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:
a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,
dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,
toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud
hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate
määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p
3);
d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);
e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija
krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist
(KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,
pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest
saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda
tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,
rahvastikuregistri väljavõte jms).
Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks
vajalikku teavet esitamata jätma.
Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on
krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena
veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja
säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi
mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad
tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.
Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus
jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
6.2. Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet,
esitades selle täitmise kohta järgmised faktiväited. Krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja
taotlused. Krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja
teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi
krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega
varasemaid maksehäireid polnud. Lepingu nr. L89006489772 alusel on krediidiandja teada
saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 12 kuu keskmine igakuine sissetulek
oli 1184,96 eurot, väljaminekuteks arvestati 545,00 eurot, lepingu igakuiseks osamakseks
kujunes 48,03 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et kostjale
jääb raha reservi vähemalt 591,93 eurot (1184,96-545-48,03). Lepingu nr. L89007559805
alusel on krediidiandja teada saanud Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 10 kuu
keskmine igakuine sissetulek oli 1088,58 eurot, väljaminekuteks arvestati 480,00 eurot. Lepingu
igakuiseks osamakseks kujunes 16,61 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning
teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 543,94 eurot (1088,58-480-48,03-16,61).
Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse
rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud.
Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse osamaksega
laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust
ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale
jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse
laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
Hageja on tõendina kohtule esitanud failid „Taotlus L89006489772“ (dtl 85) ja „Taotlus
L89007559805“ (dtl 86). Mõlemas taotluses on tühjaks jäetud lahtrid laenu eesmärk,
ülalpeetavate arv, tööandja. Täidetud on lahtrid igakuised sissetulekud ja igakuised kohustused.
Muid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kohus märgib, et ka Maksu- ja Tolliameti päringu kohta
on esitatud üksnes faktiväide, tõendit päringu tegemise ega saadud andmete kohta esitatud ei ole.
Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kogunud ja analüüsinud kostja konto väljavõtet.
Krediidiandja ei ole seega mingilgi määral välja selgitanud kostja igakuiseid majandamiskulusid
ega kontrollinud kohustusi. Tõendamata on ka hageja väidetud päringute tegemine. Kohus on
seisukohal, et krediidiandja ei täitnud vastutustundlikku laenamise kohustust.
7. Hageja nõuded
7.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi
põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja muid tasusid, sh lepingutasu ja
haldustasusid. Sellest tulenevalt jääb haldustasude nõue rahuldamata.
7.2. Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestuse ning määranud tagasimaksed
uuesti ning esitas ka alternatiivse nõude tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete
väljamõistmiseks.
Hageja toob välja, et lepingu nr L89006489772 alusel sai kostja laenu 1600 eurot, on teinud
tagasimakseid kokku 960,31 eurot ning kostjal on seega tagastamata 639,69 eurot (1600-
960,31). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut
27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas,
kostjal oleks tasutud osamaksed kuni 15.10.2024.
Lepingust nr L89006489772 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse
tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku 639,69 eurot):
15.11.2024 1,46 eurot
15.12.2024 35,48 eurot
15.01.2025 35,72 eurot
15.02.2025 36,30 eurot
15.03.2025 37,73 eurot
15.04.2025 37,51 eurot
15.05.2025 38,36 eurot
15.06.2025 38,74 eurot
15.07.2025 39,57 eurot
15.08.2025 40,02 eurot
15.09.2025 40,67 eurot
15.10.2025 41,46 eurot
15.11.2025 42,00 eurot
15.12.2025 42,78 eurot
15.01.2026 43,38 eurot
15.02.2026 44,09 eurot
15.03.2026 44,42 eurot
Kohus rahuldab lepingust nr L89006489772 tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt
(edasiulatuvalt 639,69 eurot), sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja
kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt
alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt
täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
Lepingu nr L89007559805 osas toob hageja välja, et kostja sai laenu 439 eurot, on teinud
tagasimakseid kokku 265,76 eurot ning kostjal on seega tagastamata 173,24 eurot (439-265,76).
Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut
27.09.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas,
kostjal oleks tasutud osamaksed kuni 15.04.2025.
Lepingu nr L89007559805 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad maksed, mis kohtuotsuse
tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku 173,24 eurot);
tegemise päeva seisuga ei ole sissenõutavaks muutunud, on (kokku 173,24 eurot):
15.05.2025 2,35 eurot
15.06.2025 10,74 eurott
15.07.2025 11,05 eurot
15.08.2025 11,17 eurot
15.09.2025 11,39 eurot
15.10.2025 11,70 eurot
15.11.2025 11,85 eurot
15.12.2025 12,14 eurot
15.01.2026 12,32 eurot
15.02.2026 12,56 eurot
15.03.2026 12,94 eurot
15.04.2026 13,06 eurot
15.05.2026 13,35 eurot
15.06.2026 13,59 eurot
15.07.2026 13,03 eurot
Kohus rahuldab lepingust nr L89007559805 tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt
(edasiulatuvalt 173,24 eurot), sest poolte vahel oli laenuleping, hageja tõendas, et laen on kostja
kasutusse antud, kostja ei ole laenu täielikult tagastanud ning hagejal on TsMS § 369 kohaselt
alust eeldada, et võlgnik ei pruugi tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt
täita. Tulevikus sissenõutavate kohustuste väljamõistmine ei kahjusta kostjat.
7.5. Viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 mõttes muu tasu ning VÕS § 113 alusel on hagejal õigus
nõuda viivist seadusjärgses määras. Hageja algses hagis esitatud viivisenõuet, mõista viivist
põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni
lepingujärgses viivisemääras, kohus rahuldada ei saa. Sest leping ei ole kehtivalt üles öeldud,
lepingujärgse viivisemäära kohaldamine ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise kohustuse
regulatsiooni mõttega ning kogu põhivõlg ei ole sissenõutavaks muutunud. Hageja on ka ise
välja toonud, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda
lepinguid kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.
Alternatiivse nõudega nõuab hageja viivist seadusjärgses määras edasiulatuvalt välja
mõistetavatelt sissenõutavaks muutuvatelt tagasimaksetelt seadusjärgses määras. Kohus rahuldab
viivisenõude VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 2 ja TsMS § 369 alusel. Hageja on soovinud viivise
väljamõistmist tagasimaksetelt alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd tagasimaksed muutuvad
sissenõutavaks erinevatel kuupäevadel ka pärast kohtuotsuse eeldatavat jõustumist, siis on
põhjendatud välja mõista viivis osamaksete tasumise tähtpäevale järgnevast päevast.
7.6. Lepingus sätestatud intressimäära järgi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hageja intressi nõuda
vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa. Lepingu sõlmimise ajal oli
seadusjärgse intressi määr 0%, mistõttu jääb hageja intressinõue rahuldamata.
7.7. Hageja väitel tuleneb õigus sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmiseks lepingu tingimuste
punktist 8. Kohus ei leidnud kohtule esitatud laenulepingu tingimuste ega Inbank ASi
üldtingimuste punktist 8 midagi, mis käiks võla sissenõudmiskulude kohta.
VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada
majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et
seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu
hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132
iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu
sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise
kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS
§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe
(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult
tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)
alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
Kuivõrd hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud
kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, jätab kohus
hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.
8. Menetluskulud
Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud
menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1
teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 03.10.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv
350 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 929,50 eurot
(ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt
käibemaksu tagasi arvestada.
Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale 10.10.2024 kätte toimetatud kostja poolt avaldatud
e-postile saatmisega vastavalt TsMS § 314¹ lg 2. Kostja vastanud ei ole.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1
sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi
kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse
alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
seoses kulud tekkisid.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144
p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse
ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu
Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva
tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2242,95 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) §
59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot
põhjendatud ja vajalik kulu.
Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt
TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20
eurot, põhjendatud ja vajalik.
Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,
magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja
tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks
tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga
ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).
Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud,
et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,
millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud
(vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh
lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on
kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma
kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et
tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus
olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.
Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja
esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas
õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies
ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu
summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.
Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja
kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on
seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas
heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist
on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja
kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos
käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist
ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6,5 tundi summas 1098,50 eurot, millest
hageja palub 03.10.2024 menetlusdokumendis välja mõista 929,50 eurot 5,5 tunni eest. Õigusabi
osutamise sisaldas järgmisi toiminguid:
-nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse
ettevalmistamine, koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 4 tundi;
-24.09.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi;
-03.10.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 0,5 tundi.
Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega.
Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus hageja lepingulise esindaja
õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks hageja poolt taotletud ulatuses, s.o 5,5
tundi. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja
põhjendatud õigusabikulu kokku 550 eurot ilma käibemaksuta (5,5 tundi × 100 eurot).
Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 920 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv,
maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 550 eurot on lepingulise esindaja kulu.
TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud
võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või
ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda
võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
11.04.2024 esitatud hagi hind oli 2242,95 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude kokku põhivõla
osas tulevikus sissenõutavaks muutuvate osamaksetena summas 812,93 eurot (639,69 + 173,24)
ja viivisenõude edasiulatuvalt tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud ulatuses, mis ühe aasta eest arvestatuna on 99,58 eurot (78,36 + 21,22).
Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 912,51 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel
arvestatud hagihinnast (2242,95 eurot) 40,68%.
Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg
1 alusel hageja menetluskulud 40,68% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 59,32%
ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40,68% hageja põhjendatud menetluskuludest (920
eurot), millele vastab summa 374,26 eurot.
Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele
kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja.
Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.
Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et
hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks
tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
kohtunik