2-24-106051/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-106051

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi E O vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

17 470,37 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GS Core

(registrikood 16183586),

lepinguline esindaja P P

Kostja: E O (isikukood xxx)

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 10.10.2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja välja Xxx AS ja kostja vahel 02.09.2021 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 4724,80 eurot, 12.02.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 305,75 eurot ja viivis perioodi 13.04.2024-08.11.2024

eest 302,61 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt (s.o 4724,80 eurolt) alates kohtuotsuse tegemise päevale

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos resolutsiooni punktis 2

toodud viivisesummadega kokku mitte suuremas summas, kui põhivõlg.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja kostja vahel 02.09.2021 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

kogusummas 3248,75 eurot edasiulatuvalt igakuiste osamaksetena järgmiselt:

12.11.2024

147,65 eurot

12.12.2024

147,65 eurot

12.01.2025

147,65 eurot

12.02.2025

147,65 eurot

12.03.2025

147,65 eurot

12.04.2025

147,65 eurot

12.05.2025

147,65 eurot

12.06.2025

147,65 eurot

12.07.2025

147,65 eurot

12.08.2025

147,65 eurot

12.09.2025

147,65 eurot

12.10.2025

147,65 eurot

12.11.2025

147,65 eurot

12.12.2025

147,65 eurot

12.01.2026

147,65 eurot

12.02.2026

147,65 eurot

12.03.2026

147,65 eurot

12.04.2026

147,65 eurot

12.05.2026

147,65 eurot

12.06.2026

147,65 eurot

12.07.2026

147,65 eurot

12.08.2026

148,10 eurot

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras resolutsiooni punktis 4 välja mõistetud osamaksetelt nende

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.

6. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 903,51 euro ulatuses, sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue 50 eurot, haldustasunõue 120,04 eurot, intressinõue 1088,92 eurot ja 12.02.2024

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3788,47 euro ulatuses.

7. Jätta hageja menetluskulud 52,98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

47,02% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte

endi kanda.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 847,68 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(s.o 847,68 euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.03.2024 hagi ja 19.06.2024 alternatiivse nõude kostja

vastu. Harju Maakohtu menetluses on järgmised nõuded kostja vastu:

1.1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxx AS ja E O vahel 02.09.2021 sõlmitud

laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 8877,06 eurot, sissenõudekulud 50 eurot,

haldustasu 120,04 eurot, intress 1088,92 eurot, 12.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 4094,22 eurot ja viivis põhinõudelt (8877,06 eurot) alates 13.02.2024 määraga 0,1%

päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue.

Alternatiivselt:

1.2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed

vastavalt 19.06.2024 uuesti määratud tagasimakse graafikule, sissenõutavaks muutunud viivis

305,75 eurot ning alates 13.04.2024 viivis seadusest tuleneva määraga.

2. Hageja on nõude aluse ja eelduste kohta esitanud järgmised selgitused.

2.1. Xxx AS (krediidiandja) ja kostja vahel on 02.09.2021.a läbi veebikeskkonna

www.xxx.ee sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX. Asjaolu, et kostja on Xxxga sõlmitud

lepingu(d) allkirjastanud, on tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga

(kinnitamise aeg: 02.09.2021 17:18:09), mis sisaldab endas nii kostja nime, isikukoodi, kostja

poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnituse aega. Xxx laenutaotluse protsessi saab

algatada tarbija, kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID-ga. Lepingu

allkirjastamiseks autenditakse tarbija kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-

koodi abil, mis tuleb sisestada Xxx kliendiportaalis, pärast seda kui tarbija on tutvunud

pakkumise ja lepingueelse infoga, ning otsustab pakkumusega nõustuda.

Lepingu kohaselt laenas krediidiandja kostjale 8400 eurot.

Esimese osamakse tähtaeg oli 10.09.2021, viimase osamakse tähtpäev oli 10.08.2026.

Osamaksete igakuine maksepäev oli 10. kuupäev. Kostja kohustus laenu tagastama 60

osamaksega, osamakse suurusega 355,36 eurot.

Intressimääraks lepiti kokku 36,50% aastas, viivitusintress määraga 0,1 % päevas, krediidi

kulukuse määr oli 55,95 %. Lepingu igakuine haldustasu suurus oli 4% (osamakse kuus 30,01

eurot) aastas. Lepingu sõlmimise tasu oli 531 eurot (mis on arvestatud põhinõude juurde,

seega laenusumma põhiosa on 8931 eurot).

2.2. Kostja on tasunud esimese osamakse (124,27 eurot) ja osaliselt teise osamakse (302,08

eurot), kokku 426,45 eurot. Kuivõrd alates kolmandast osamaksest tasumisi toimunud ei ole,

siis ütles laenuandja 11.03.2021 lepingu erakorraliselt üles. Ülesütlemisele eelnes 11.02.2022

laenulepingu ülesütlemise avaldus kostja lepingus näidatud aadressile, millega hoiatati võla

mittetasumisel leping üles öelda 30 päeva jooksul alates hoiatuse saatmisest. Kõik

menetlusdokumendid on edastatud kostjale e-posti teel, kostja poolt näidatud aadressil.

Lepingu ülesütlemisel saabusid 11.03.2022 kõikide osamaksete tähtajad ja kostjal on tekkinud

võlgnevus summas 10494,30 eurot.

2.3. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale

20.07.2022.a.

2.4. Hageja nõuab kostjalt intressi kokku 1088,92 eurot (intressimäär lepingus oli 36,50%

aastas).

2.5. Hageja nõuab kostjalt seadusest tuleneva määraga viiviseid pärast lepingu ülesütlemisest

alates 12.03.2022. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside (kolmekordne seadusest tuleneva

määraga 0,0657% päevas) tasumist (hagi p. 1.3) kokku summas 4094,22 eurot.

2.6. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 50 eurot.

Kostja nõuet on menetletud kohtuväliselt ning kostjale saadetud 4 meeldetuletuskirjade eest,

mis on saadetud kostjale 30.11.2023, 27.10.2023, 10.11.2023, 09.01.2023 lepingus näidatud

aadressil ning mis ei ületa kokku sissenõudekulusid 50 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Otsuse tegemise eeldused

Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 19.04.2024,

teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg hagile vastamiseks 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Hageja alternatiivne

nõue on menetlusse võetud 21.06.2024 ning kostjale kätte toimetatuks loetud 07.07.2024

teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole. Kohtuistungist

10.10.2024 võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmisest. Hageja

taotlusel vaatas kohus asja kohtuistungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

4. Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on

jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas

vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival

andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse

tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale

lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.

Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida

sel juhul peab samuti hageja tõendama).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

4.2. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega ega esitanud tõendina

ka laenutaotlust ennast. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva laenulepingu (dtl 86).

Hageja väitel on kostja lepingu elektroonilise allkirjaga kinnitanud, et elektrooniline allkiri

asub lepingu jaluses.

Hageja kirjeldab protsessi: Asjaolu, et Klient on Xxxga sõlmitud lepingu(d) allkirjastanud, on

tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab endas nii Kliendi

nime, isikukoodi, Kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnituse aega. Xxx

laenutaotluse protsessi saab algatada Klient, kes on end autentinud ID-kaardi, Mobiil-ID või

Smart-ID-ga. Lepingu allkirjastamiseks autenditakse Klient kontoga seotud kontakttelefoni

numbrile saadetava PIN-koodi abil, mis tuleb sisestada Xxx kliendiportaalis, pärast seda kui

Klient on tutvunud pakkumise ja lepingueelse infoga, ning otsustab pakkumusega nõustuda.

Eeltoodust nähtub, et autentimine toimub tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine

käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pin-koodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu

tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga

saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood,

ajamärge, IP-aadress.

Kohtule on selline fail esitatud pdf failina. Failil endal ei ole juures mingeid andmeid, mille

alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud.

Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja

elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist

elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida.

Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega.

TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle

sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks.

Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art

25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik

omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja,

mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest

tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on

üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.

TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on

eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri.

Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu

puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul

lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt

allkirjastatud.

Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole

kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid

nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping

olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

VÕS § 408 lõikest 1 tuleneb, et tarbijakrediidilepingu nõutud vorm koosneb kolmest

kohustuslikust tingimusest:

1) VÕS § 404 lõikes 1 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tarbija tahteavaldus, mis

peab sisaldama VÕS § 404 või 405 nõutud sisu (kokku kaks tingimust).

2)

tarbijale

tuleb

esitada

lepingudokument

püsival

andmekandjal.

Et viimane endast samuti lepingu vorminõuet kujutab, on leidnud ka M. Rosentau artiklis

„Arvutivõrgu abil sõlmitud leping kui lepingu erivorm“ (Juridica……, artikli p 3).

Sellest järeldub, et minimaalne vorminõue on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, ent

peab siiski olema täidetud ka vorminõude ülejäänud 2 tingimust – sisu ja lepingudokumentide

püsival andmekandjal esitamine.

Kui leping on sõlmitud kõrgemas vormis (näiteks elektroonilises vormis, ükskõik kuidas seda

siis ka ei sisustaks) või ka sidevahendite teel, peavad ikkagi olema täidetud ka kaks ülejäänud

tingimust – tahteavalduse sisu nõuded ja lepingudokumentide püsival andmekandjal

esitamine. Seadusandja loogika on mõistetav, sest ka lepingu digiallkirjastamisel

teenusepakkuja rakenduses ei taga, et tarbija saaks lepingudokumendi; see sõltub

teenusepakkuja rakenduse ülesehitusest.

Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse

tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja

loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu

saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

Kohtuistungil selgitas hageja, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist tarbijale

kättesaadavad krediidiandja veebikeskkonnas xxx.ee, kuhu tarbija saab end sisse logida.

Hageja on esile toonud, et laen summas 8400 eurot on kostjale välja makstud ning esitanud

selle kohta ka tõendi (dtl 132).

Kohus kontrollis minuraha.ee kalkulaatoriga, et lepingus toodud krediidi kulukuse määr ei

ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 56,04%). Seega saab

lugeda nõude aluseks oleva lepingu sõlmituks ja kehtivaks.

5. Kas nõue on loovutatud

Hageja on esitanud krediidiandja allkirjastatud nõude loovutamise kinnituse (dtl 141).

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4). Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise

kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega)

punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult

eluasemekuludega;

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muudetõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Riigikohus on 24.11.2023 lahendis märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud

juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui

krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

6.2. Hageja pidi seega nõude alusena tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Hageja esitas hagis selle kohta järgmised

selgitused. Krediidiandja on kontrollinud igakülgselt kostja majanduslikku võimekust (sh

andmebaasidest, konto väljavõtet- accountinformation, lisa 1), kus sissetulekute suurus on

1062 eurot kuus. Krediidiandja analüüsi tulemusena (kostjal on piisav sissetulek) jõudis ta

järeldusele, et kostja on laenukõlbulik (kostja igakuine kuumakse 355,36 eurot ei ole niivõrd

kõrge, et oleks raskendanud tema igakuist toimetulekut ja kostja ei oleks ka sellise

kuumaksega laenu puhul muutunud maksejõuetuks). Xxxs on kasutusel tarkvaralahendus, mis

arvutab klientide krediidivõimelisuse hindamiseks riskitaseme matemaatiliste ja ennustavate

riskimudelite alusel. Nimetatud mudelid analüüsisid kostja poolt laenuavalduses esitatud

andmeid ja talle tehti laenupakkumine, mille ta ka kinnitas.

Laenulepingu nr 2352485 sõlmimisel 02.09.2021 oli kostja regulaarne sissetulek vastavalt

konto väljavõttele 1062,41 eurot kuus ning igakuised kohustused 570,41 eurot kuus. Uue

laenu kuumakseks kujunes 355,36 eurot kuus.

Hageja kohtule laenutaotlust eraldi tõendina ega arusaadaval kujul esitanud ei ole. Hageja

esitas kohtule xml formaadis failid „Instantor_bank_statement“, see formaat ei ole inimloetav

(xml on masinloetav formaat), seetõttu kohus neid tõendina vastu ei võtnud. Hageja on

kohtule esitanud faili „E O_Krediidiinfo“, mis peaks kujutama krediidiinfo päringu vastust,

ent tõend ei sisalda andmeid, mille pinnalt oleks võimalik aru saada, et see päring on teostatud

kostja kohta.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti (st tõendist nähtub, mis ajal ja kelle kohta tehtud

toimingut see tõendab ning mis oli toimingu tulemus), sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki

vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema

nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

Kohtu hinnangul on algne krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, andes

kostjale laenu üksnes kostja sissetuleku suuruse alusel. Kohtuistungil hageja vastutustundliku

laenamise kohustuse täitmise kohta midagi täiendavalt selgitada ei soovinud.

7. Põhivõla nõue

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral järgnevad VÕS § 4034 lg 7 sätestatud

tagajärjed.

Hageja väitel on kostja kokku teinud tagasimakseid 426,45 eurot, mistõttu 8400 eurost

laenuks antud summast on tagastamata 7973,55 eurot. Kuivõrd leping ei ole korraliselt

lõppenud (viimane tagasimakse peaks maksegraafiku kohaselt olema 10.08.2026), on hageja

teinud nõude ümberarvestuse ja määranud tagasimaksed uuesti (dtl 182). Hageja on

tagasimaksed uuesti määranud võlgnetavale summale alates 12.03.2022 kuni 12.08.2026.

Tagasimaksete uuesti määramise järgselt tuleb hagejal hinnata, kas kostja oleks olnud üles

ütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega. Hageja sellekohast selgitust ega

arvutusi esitanud ei ole, mistõttu ei saa kohus ka teha järeldust, et üles ütlemine oleks olnud

kehtiv. Siiski on selge, et kostjal oleks nii vana kui uue maksegraafiku kohaselt tasumata

tagasimaksed alates 12.03.2022. Hageja esitas ka alternatiivse nõude tulevikus sissenõutavaks

muutuvate tagasimaksete välja mõistmiseks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude

selliselt, et mõistab VÕS § 4034 lg 7, § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel välja

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla tagasimaksed kokku 4724,80

eurot (maksed 1-32) ning TsMS § 369 kohaselt edasiulatuvalt peale kohtuotsuse tegemist

sissenõutavaks muutuvad tagasimaksed (33-54), kokku 3248,75 eurot, järgmiselt:

12.11.2024

147,65 eurot

12.12.2024

147,65 eurot

12.01.2025

147,65 eurot

12.02.2025

147,65 eurot

12.03.2025

147,65 eurot

12.04.2025

147,65 eurot

12.05.2025

147,65 eurot

12.06.2025

147,65 eurot

12.07.2025

147,65 eurot

12.08.2025

147,65 eurot

12.09.2025

147,65 eurot

12.10.2025

147,65 eurot

12.11.2025

147,65 eurot

12.12.2025

147,65 eurot

12.01.2026

147,65 eurot

12.02.2026

147,65 eurot

12.03.2026

147,65 eurot

12.04.2026

147,65 eurot

12.05.2026

147,65 eurot

12.06.2026

147,65 eurot

12.07.2026

147,65 eurot

12.08.2026

148,10 eurot

8. Intressinõue ja laenuhaldustasu nõue

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole

tõendatud, saab hageja VÕS § 4034 lg 7 kohaselt nõuda seadusjärgset intressimäära, kui see

ei ole suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast. Seadusjärgne intressimäär kuni 2023. a

alguseni, st ka nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ja muutmise ajal, oli 0%.

Lepingujärgne intressimäär asendub VÕS § 4034 lg 7 kohasaelt seadusjärgse määraga, mis oli

0%, ning sellest tulenevalt jääb hageja intressinõue rahuldamata.

Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid

tasusid (VÕS § 4034 lg 7). Seetõttu jääb laenuhaldustasu nõue rahuldamata.

9. Viivisenõue

Kui vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine ei ole tõendatud saab hageja VÕS § 4034

lg 7 kohaselt nõuda seadusjärgset intressimäära, kui see ei ole suurem lepingus kokkulepitud

intressimäärast.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Viivist ei saa kohtu

hinnangul käsitleda antud sätte mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist.

Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul

nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei

ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude selliselt, nagu hageja selle on esitanud, VÕS § 113 lg 1

alusel.

Hageja palub hagiavalduses välja mõista 12.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

4094,22 eurot ja alates 13.02.2024 viivise põhinõudelt määraga 0,1% päevas kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõue.

19.06.2024 esitatud menetlusdokumendis palub hageja välja mõista vastavalt uuesti määratud

tagasimaksete maksegraafikule 12.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 305,75

eurot ja viivise alates 13.04.2024 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja ei nõua viivist ajavahemiku 13.02.2024-12.04.2024 eest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 12.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise vastavalt hageja 19.06.2024 esitatud arvestusele 305,75 eurot.

Kohtuotsuse seisuga tuleb viivist arvestada seadusjärgses määras alates 13.04.2024 järgmiselt:

13.04.2024-12.05.2024 võlg 26 x 147,65; 3838,90 eurolt arvestatud viivis 30 päeva eest on

39,33 eurot;

13.05.2024-12.06.2024 võlg 27 x 147,65; 3986,55 eurolt arvestatud viivis 31 päeva eest on

42,21 eurot;

13.06.2024-12.07.2024 võlg 28 x 147,65; 4134,20 eurolt arvestatud viivis 30 päeva eest on

42,02 eurot;

13.07.2024-12.08.2024 võlg 29 x 147,65; 4281,85 eurolt arvestatud viivis 31 päeva eest on

44,43 eurot;

13.08.2024-12.09.2024 võlg 30 x 147,65; 4429,50 eurolt arvestatud viivis 31 päeva eest on

45,96 eurot;

13.09.2024-12.10.2024 võlg 31 x 147,65; 4577,15 eurolt arvestatud viivis 30 päeva eest on

45,96 eurot;

13.10.2024-08.11.2024 võlg 32 x 147,65; 4724,80 eurolt arvestatud viivis 27 päeva eest on

42,70 eurot.

Seega ajavahemikul 13.04.2024-08.11.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis summas

302,61 eurot.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 13.04.2024-08.11.2024 eest

302,61 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (4724,80 eurolt) alates kohtuotsuse tegemise

päevale järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks

muutunud viivisesummaga kokku mitte suuremas summas, kui põhivõlg.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras välja mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt

nende tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni.

10. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

Hagejal selgitab, et õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist tuleneb

VÕS 1132 lõikes 2 sätestatust.

VÕS § 1132 lõiked 1 ja 2 ei ole seadustatud hinnakirjad, vaid piirmäärad. Säte ei nõua

iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina).

Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab

kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude

hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja

võlausaldaja peab neid ka tõendama.

Kohus selgitas eelnevat hagejale 6.06.2024 (dtl 176). Hageja sissenõudmiskulude kohta

midagi täiendavat ei esitanud ega soovinud esitada ka kohtuistungil.

Kohus jätab sissenõudmiskulude nõude rahuldamata, sest leping ei olnud kehtivalt üles

öeldud, esile on toomata tasu kokkulepe ning tõendamata on, et kahju tekkis just sellises

ulatuses.

11. Menetluskulud

Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud

menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 14.10.2024. Hageja menetluskuludeks on 980

eurot ja lepingulise esindaja kulud 620 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte

toimetatuks loetud 30.10.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei

ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma

menetluskulude nimekirja.

Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 17 470,37 eurot, millelt tuleb

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 980 eurot. Seega

on hagilt tasutud riigilõiv summas 980 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 100 eurot, kokku

summas 600 eurot. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-hagiavalduse koostamine 1,5 tundi;

-kohtumäärustega tutvumine ja kliendiga nõupidamine 0,5 tundi;

-03.06.2024 dokumendi koostamine 1 tund;

-06.06.2024 kohtumäärusega tutvumine 0,5 tund;

-19.06.2024 menetlusdokumendi koostamine 1 tund;

-kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi;

-kohtuistungil osalemine 0,7 tundi;

-menetluskulude nimekirja koostamine 0,3 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust ning asja arutamisest

kohtuistungil, peab kohus hagejale osutatud õigusabi ja vastavaid toiminguid põhjendatud ja

vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja

põhjendatud õigusabikulu kokku 600 eurot ilma käibemaksuta (6 tundi × 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1600 eurot, millest 980 eurot on riigilõiv,

maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 600 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda

võrdElt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 7973,55

eurot (4724,80 + 3248,75), 12.02.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude 305,75

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisenõude, mis arvestatuna ühe aasta eest

kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva seadusjärgse viivisemäära alusel on 976,76 eurot. Seega

kokku rahuldas kohus hagi arvestuslikult 9256,06 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel

arvestatud hagihinnast (17 470,37 eurot) 52,98%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud 52,98% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

47,02% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid ei ole.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 52,98% hageja põhjendatud menetluskuludest

(1600 eurot), millele vastab summa 847,68 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

12. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS §

317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik