1-19-4024/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-4024

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2024. a Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-4024 (18231601849)

Kohtunik

Märt Toming

Kriminaalasi

A. S. süüdistus KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi

Käskmenetluses

Prokurör

Helen Kiviloo

Süüdistatav

A. S.

Sünniaeg: xxxx; xxxx kodanik; xxxx; emakeel: xxxx;

süüdistusakti kohaselt töökoht: OOO D, xxxx; elukoht: xxxx.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.08.2018 kuni

19.08.2018.

Varasem karistatus: Eesti Vabariigis kriminaalkorras

karistamata, karistatud kahel korral väärteokorras.

Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Veera Tolli-Baskin

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 2 ja KarS § 81 lg 1 p 2 alusel menetlus kriminaalasjas nr 1-

19-4024 (18231601849) A. S. süüdistuses KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises kuriteo aegumise tõttu.

2. KrMS § 183 alusel jätta süüdistatava A. S. määratud kaitsjale advokaadile Veera Tolli-

Baskin kohtueelsel menetlusel makstud tasu summas 75 (seitsekümmend viis) eurot riigi

kanda.

3. Salvestis: DVD-R plaat turvakaamera videosalvestusega (tl 21), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaalasja juurde.

4. Koopia käesolevast määrusest edastada teadmiseks Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS § 383 lg 1, 384 lg 1, 386 ja 387 alusel 15 päeva jooksul alates päevast

mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse

vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaaltoimiku läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Ringkonnaprokuratuuris koostati kriminaalasjas nr 18231601849 20.05.2019

süüdistusakt käskmenetluses ja kriminaaltoimik saadeti samal päeval Harju Maakohtusse.

Käskmenetluses koostatud süüdistusakti kohaselt süüdistati A. S.t selles et, tema viibides

18.08.2018 xxxx asuvas xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil S

AS-ile kuuluvad Tommy Hilfiger sokid maksumusega 13.90, Tommy Hilfigeri särgi

maksumusega 69.90 eurot ja Tommy Hilfigeri jope maksumusega 199 eurot, seega kaupa

kogumaksumusega 282.80 eurot, millega möödus kassast jättes kauba eest maksmata, kuid

tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna oli kinni peetud turvateenistuse

poolt.

Seega A. S. pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 1 – § 25 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu 11.06.2019 otsusega mõisteti A. S. süüdi KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2

ettenähtud kuriteo toimepanemises ning teda karistati rahalise karistusega 50 (viiskümmend)

miinimumpäevamäära ulatuses, so 500 (viissada) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse

hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.08.2018 kuni 19.08.2018, s.o 2

päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale

ja lõplikuks rahaliseks karistuseks loeti rahaline karistus 44 miinimumpäevamäära, s.o 440

eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud rahaline karistus summas 440 eurot A. S.

suhtes kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata tingimisel, et süüdimõistetu ei pane

3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestati

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast, s.o alates

11.06.2019.

Lisaks sellele mõisteti süüdimõistetult KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel välja

määratud kaitsjale makstud tasu 75 (seitsekümmend viis) eurot.

Peale selle mõisteti süüdimõistetult KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel välja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810

(kaheksasada kümme) eurot.

Kuivõrd süüdistatava emakeeleks oli vene keel, tõlgiti otsus vene keelde ning otsuse tõlge

saadeti tähitud kirjaga süüdistusaktis märgitud süüdistatava elukoha aadressile. Süüdistatavale

edastatud otsuse tõlge tagastati Harju Maakohtule 19.07.2019, kuivõrd Venemaa postiasutuse

andmetel ei tulnud adressaat postiasutusse saadetisele järele. Harju Maakohus saatis

kohtuotsuse tõlke ka süüdimõistetu e-posti aadressile ning teavituse kohaselt toimetati sõnum

adressaadile kohale, kuid sihtserver vastuvõtuteatist ei saatnud ja adressaat saadetise

kättesaamist ei kinnitanud. Harju Maakohus saatis uuesti kohtuotsuse tõlke süüdistatava

süüdistusaktis märgitud elukoha aadressile, kuid otsuse tõlge tagastati Harju Maakohtule

04.03.2020, kuivõrd Venemaa postiasutuse andmetel ei tulnud adressaat postiasutusse

saadetisele järele.

Käesolevaks ajaks on tekkinud olukord, kus Venemaa Föderatsioon peab kolmandat aastat

agressioonisõda Ukrainas, mistõttu on rahvusvahelise õigusabi alane suhtlus Venemaa

Föderatsiooniga sisuliselt lõppenud ning puuduvad võimalused taotleda Venemaa pädevate

asutuste abi kohtuotsuse kättetoimetamiseks. Seejuures saab Venemaa postiasutuse teadetest

ja saadetise tagastamisest järeldada, et süüdimõistetu tegelikkuses süüdistusaktis märgitud

aadressil ei ela ja saadetised temani ei jõua. Harju Maakohtul puuduvad aga pädevus ja

võimalus süüdimõistetule otsuse kättetoimetamiseks muul viisil kui postiasutuse kaudu ning

võimalust süüdimõistetu tegeliku elukoha tuvastamiseks Venemaa Föderatsioonis maakohtul

ei ole. Olukorras, kus Harju Maakohtule ei ole süüdimõistetu tegelik elukoht teada, ei ole ka

võimalik temale saadetisi kätte toimetada.

KrMS § 254 lg 5 sätestab, et käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia toimetatakse KrMS §

164 lõigete 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale,

kaitsjale, kannatanule ja prokuratuurile ning lõike 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus

käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul

taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui

süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses

tehtud otsus jõustub. Kuigi KrMS § 254 lg 5 kohaselt toimetatakse kohtuotsuse koopia

süüdistatavale muuhulgas ka KrMS § 164 lg 3 kohaselt, ei ole see säte rakendatav, kuivõrd

käskmenetluses kohtuistungit ei toimu ja otsuse koostamine toimub kirjalikus menetluses,

mistõttu ei saa olla ka kohalviibivaid isikuid, kellele teateid, s.h kohtuotsust ette lugeda.

Seega saab lähtuda vaid KrMS § 164 lg 5 sätestatud korrast, mille rakendamine ei ole

tulemust andnud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja

kellele otsuse kättetoimetamine kohtule teada oleval aadressil ei ole osutunud võimalikuks.

Seega kuigi kohus tegi otsuse juba 11.06.2019, kuid KrMS § 254 lg 5 ja 6 sätestatud tähtaegu

järgida ei ole võimalik, sest süüdimõistetu tegelik asukoht ei ole teada ja süüdimõistetule ei

ole võimalik otsust kätte toimetada. Samas sõltub kohtuotsuse jõustumine just nimelt otsuse

kättetoimetamisest ja sellest möödunud ajavahemikust.

Seega on käskmenetluses tehtava kohtuotsuse jõustumine seatud otsesesse sõltuvusse

süüdistatavale ja kaitsjale kohtuotsuse koopia toimetamisest ja nende poolt kättesaamisest ja

süüdistatava ning kaitsja õigusest seaduses märgitud tähtaja jooksul esitada taotlust asja

arutamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 sõnastuse kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus

jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on

möödunud.

Sellest tulenevalt saab käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustuda kahe üheaegse tingimuse

esinemisel, s.o kohtuotsus peab olema süüdistatavale ja kaitsjale toimetatud ja otsuse

kättesaamisest alates ei ole süüdistatav ega kaitsja 15 päeva jooksul esitanud taotlust

kriminaalasja arutamiseks üldkorras.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole õnnestunud kohtuotsuse koopiat süüdistatavale toimetada,

mistõttu ei ole süüdistatav ka kohtuotsuse koopiat senini kätte saanud. Kaitsja on küll

kohtuotsuse kätte saanud, kuid kaitsja poolt otsuse kättesaamine ja taotluse esitamata jätmine

ei asenda süüdistatavale kohtuotsuse kättetoimetamist. Sellest tulenevalt kuna süüdistatav ei

ole kohtuotsust kätte saanud, ei ole süüdistataval olnud võimalik ka esitada taotlust

kriminaalasja arutamiseks üldkorras ja KrMS § 254 lg 6 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg

ei ole senini kulgema hakanud. Seega ei ole kohtuotsus senini jõustunud, mistõttu ei kohaldu

ka KarS § 82 sätestatud otsuse täitmise aegumise sätted.

Süüdistatavatele inkrimineeritavad kuritegu on KarS § 4 lg 3 sätete kohaselt teise astme

kuritegu.

Kuivõrd süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on süüdistusakti kohaselt toime pandud

18.08.2018, siis tõusetub küsimus süüteo aegumisest KarS § 81 sätete kohaselt. Vastavalt

KarS § 81 lg 1 p 2 sätetele ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada

kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud

viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Vastavalt KarS § 81 lg 5 loetletud

põhimõtetele kuriteo aegumine katkeb isiku suhtes tema kriminaalasjas menetlustoimingu

tegemisega, s.h p 1 kohaselt kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või

tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega, p 2 kohaselt süüdistatava kohtu alla

andmisega, p 3 kohaselt kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise

korral, p 4 kohaselt kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega ja p 5 kohaselt

kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määrusega. KarS § 81 lg 6

kohaselt kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine uuesti KarS § 81 lg 5 sätestatud

menetlustoimingu tegemisest. Samas KarS § 81 lg 6 teise lause kohaselt ei tohi isikut kuriteo

toimepanemises siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta

tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatust viie aasta võrra

pikem aeg.

Otsustamaks seda kas süüdistatavale inkrimineeritud tegu on aegunud, tuleb määratleda

kuriteo toimepanemise aeg, s.o aeg, millest KarS § 81 lg 1 kohaselt aegumistähtaega

arvestatakse. KarS § 10 sätete kohaselt on tegu toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli

õiguslikult kohustatud tegutsema ning sama sätte teise lause kohaselt tagajärje saabumise aega

ei arvestata. Süüdistatavatele inkrimineeritud KarS § 199 lg 1 ja § 25 lg 2 nägi ette vastutuse

võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Varguse

puhul on tegemist kärbitud tagajärjedeliktiga ning tegu jäi lõpule viimata süüdistatava

kinnipidamise tõttu. Süüdistatavatele inkrimineeritav süütegu on toime pandud 18.08.2018

kell 15.23. Kriminaalasi saadeti kohtusse 20.05.2019. Kuivõrd KrMS § 253 kohaselt teeb

kohus pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist sama paragrahvi p 1-3 märgitud

lahendi ja seetõttu süüdistatava kohtu alla andmist ette nähtud ei ole, tegi kohus sellele

vaatamata kohtu alla andmise määruse 22.05.2019, kuivõrd ei pidanud võimalikuks teha

otsust isiku suhtes, keda kohtu alla antud ei ole. Seega tegi kohus KarS § 81 lg 5 p 2

sätestatud menetlustoimingu, mistõttu kuriteo aegumine katkes 22.05.2019 ning vastavalt

sama paragrahvi lõikele 6 algas uuesti alates KarS § 81 lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingu

tegemisest, s.o kohtu alla andmisest. Sellest tulenevalt algas KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud 5-

aastane tähtaeg mitte enam kuriteo toimepanemisest, vaid kohtu alla andmisest, s.o

22.05.2019 ning lõppes 22.05.2024.

KarS § 81 lg 7 sätestab süüteo aegumise peatumise asjaolude loetelu, kuid käesolevas

kriminaalasjas neid asjaolusid ei esine.

Kuivõrd süüteo aegumise katkemise alusest on möödunud viis aastat ja kuriteo aegumise

peatumise aluseid ei esine, tuleb lähtuda KarS § 81 lg 1 p 2, lg 5 p 2 ja lg 6 sätestatud

põhimõttest ning asuda seisukohale, et süüdimõistetule inkrimineeritud kuriteo 5-aastane

aegumistähtaeg on möödunud.

Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu hakkas

pärast kuriteo toimepanemisest arvestatava aegumistähtaja katkemist uuesti aeguma alates

KarS § 81 lg 5 p 2 sätestatud menetlustoimingust, s.o alates 22.05.2019 ja kohtuotsus ei ole

senini jõustunud, mistõttu süüdistatavale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuritegu

on KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud põhimõtte kohaselt aegunud viie aasta möödumisel kuriteo

aegumiste tähtaega katkestanud menetlustoimingu tegemisest ning kriminaalasjas tuleb

menetlus KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Menetluskulu

KrMS § 183 kohaselt hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui

käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd menetlusseadustik ei ole menetluse

lõpetamise erinevate aluste esinemise korral sätestanud mingeid erisusi, tuleb lähtuda

ülalviidatud sätte põhimõttest kulude hüvitaja osas. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 sätetele on

menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale määratud kaitsjatele makstud tasu

kaitsja esitatud taotlustes näidatud ulatuses. KrMS § 45 lg 4 sätestab kaitsja kohustusliku

osavõtu kohtumenetlusest, sätestades ka p-s 1 ja 2 erandid. Nimetatud erandid kriminaalasja

läbivaatamist käskmenetluses ei hõlma. KrMS 9. peatüki 3. jagu sätestab käskmenetluse

kohaldamise alused ning käskmenetlust reguleerivatest normidest nähtub, et prokuratuur peab

koostatava süüdistusakti edastama lisaks süüdistatavale ka kaitsjale ning kaitsjal on õigus

pärast kohtuotsuse kättetoimetamist taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Sellisest sõnastusest saab järeldada, et käskmenetluses on kaitsja osavõtt kohustuslik. Sellest

tulenevalt puudub alus võtta seisukohta kaitsja osavõtu vajalikkusest või põhjendatusest ning

kaitsjale määratud tasu korral on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et kriminaalmenetluse kulu, milleks on kaitsjale määratud tasu, tuleb jätta riigi

kanda täies ulatuses.

Asitõendid ja salvestised

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus kohtueelsele menetlejale

üle antud videosalvestis DVD-R plaadil, millel on salvestatud süüdistatava käitumine

kaupluses. Eelmärgitud salvestist on ka vaadeldud ja salvestis asub kriminaaltoimikus.

Kuivõrd eelmärgitud salvestis on kriminaaltoimikus, peab kohus lahendama küsimuse, kuidas

toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste

kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas

kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures või antud hoiule kellelegi

teisele.

Kriminaaltoimikus asuvale optilisele andmekandjale on salvestatud tõendamiseset puudutavad

asjaolud, mistõttu on see oluliseks tõendiks süüdistatava süüküsimuse lahendamisel. Seega

kuivõrd tegemist on kriminaalasjas olulise tõendiga, tuleb see salvestis jätta

kriminaaltoimikusse. Samas on tegemist menetlustoimingu protokolli lisaga, mille osas kohus

tegelikkuses seisukohta võtma ei peaks.

Kuivõrd varastatu on kohtueelsel menetlusel asjade omanikule tagastatud, puudub kohtul

vajadus nende asjade osas seisukohta võtta, kuivõrd tegemist ei ole asjadega, mis on

kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures või antud vastutavale hoiule

kellelegi teisele.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/