2-24-14572/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14572

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi K. V. K. (K.) vastu võla nõudes.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

7 856,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja E. A.

Kostja K.-V. K. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K.-V. K.lt Bondora AS kasuks 6704,42 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 4143,75 eurot, intressist 501,14 eurot, lepingu haldustasust 73,26

eurot, lisateenuste võlgnevusest 124,95 eurot ja 26.09.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivisest 1861,32 eurot.

3. Välja mõista K.-V. K.lt Bondora AS kasuks viivis 27,8% aastas arvestatuna põhivõlalt

4143,75 eurot alates 27.09.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui

2282,43 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista K.-V. K.lt Bondora AS kasuks menetluskulude hüvitis 805 eurot.

6. Välja mõista K.-V. K.lt Bondora AS kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

2-24-14572

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 30.09.2024 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja esitas 30.09.2024 selgitavad kirjad täitemenetluste osas, kuid hagiavalduse osas sisulisi

vastuväiteid ei esitanud. 30.10.2024 jättis kohus kostja vastuse käiguta ja määras kostjale

vormikohase vastuse esitamise tähtajaks 14 päeva määruse saamisest. Kostja vastas 03.10.2024, et

ta on juba kõik öelnud.

Kohus vestles kostjaga 29.10.2024 telefoni kaudu. Kohus selgitas lühidalt hagimenetlust ja seda et

hagiavalduses esitatud nõude osas ei ole veel täitedokumenti. Küsimusele kas kostjal on nõude

osas vastuväiteid, kostja vastas, et sisulisi vastuväiteid ei ole. Küsimusele kas kostja soovib asja

arutamist kohtuistungil või kirjalikus menetluses, kostja vastas, et on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele sisulisi vastuväiteid esitanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on Bondora AS ja kostja sõlmitud tarbijakrediidileping BL3013647, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla

tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga

(Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Sellest tulenevalt piirab kohus edasise

viivituse osas väljamõistetava viivise summa 2282,43 euroga, et käesoleva otsusega väljamõistetav

viivis ei ületaks põhivõlga.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 665 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu

180 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 665 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

2 (2)

2-24-14572

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Arvestades, et

õigusabi on osutatud tunnihinnaga 120 eurot/h (dtl 7), loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabi kuluks hagimenetluses 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on hageja

põhjendatud menetluskulud 805 (665+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja

kasuks menetluskuludena välja mõista 805 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-

st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)