4-24-2450/29 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi 4-24-2450

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2024. a, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus

25.10.2024)

Väärteoasja number

4-24-2450

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Kristiina Laas

Jana Kaaver

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku K.Y ja tema kaitsja vandeadvokaat

Margo Normanni esitatud kaebused Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.2024. a otsusele

väärteoasjas nr 2780,24,008424

Menetlusalune isik

K.Y

Isikukood: 38201262241; elukoht: XXX ; e-post: XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Margo Normann (riigi õigusabi)

Advokaadibüroo Normann ja Partnerid; asukoht: Lossi 37,

Viljandi; e-post: XXX

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur; asukoht: Riia

132, Tartu; e-post: XXX; esindaja menetlustalituse

teabegrupi eriasjade uurija Kajar Pent

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.2024. a otsus väärteoasjas

nr 2780,24,008424 muutmata ning Aare K.Y ja tema kaitsja kaebused rahuldamata.

2. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aare K.Y-lt riigituludesse

menetluskuluna kaitsjakulu 691,74 eurot.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteistkümne)

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606

(Swedbank AS) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või

EE777700771003813400 (AS LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

10220245046482. Selgitusse tuleb märkida „4-24-2450, menetluskulud, Aare K.Y“.

Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.2024. a otsusega väärteoasjas nr

2780,24,008424 määrati Aare K.Y-le liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahv 240

trahviühikut, s.o 960 eurot. Otsusest nähtuvalt Aare K.Y juhtis 25.05.2024 kella 13.30 ajal

Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Torma alevikus Ulvi-Lilastvere-Torma maantee 14.

kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi registreerimisnumbriga XXX ,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhti on varem mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud.

2. Tartu Maakohtusse saabus 09.07.2024 menetlusaluse isiku Aare K.Y esitatud kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti otsusele. Aare K.Y taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist, sest tema pole otsuses kirjeldatud väärtegu toime pannud. Politsei tunnistused on

vastuolus videosalvestistega. Menetlusalune isik soovis asja läbivaatamist kohtuistungil.

3. Aare K.Y-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Margo Normanni

16.10.2024 esitatud kaebusest nähtub järgnev. Kaebaja ei nõustu väärteos süüditunnistamise

ja karistuse kohaldamisega, sest menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit Volkswagen

Caddy reg-nr-ga XXX . Politseitöötajate saabudes mootorsõiduk seisis ja ei olnud liikumises.

Eelnevalt kuni peatumiseni juhtis sõidukit K.Y . Mootorsõiduki juhtimist tunnistas

politseitöötajatele ka K.Y ise sündmuskohal. Kahjuks politseitöötajad K.Y selgitusi ei

arvestanud. Väärteootsus tugineb politseitöötaja F.A ütlustele väidetava visuaalse

mootorsõiduki juhi tuvastamisele viimasest möödumisel, kuid politseisõiduki pardavideost ei

nähtu, et sõidukit oleks juhtinud Aare K.Y. Menetlusalusel isikul ei olnud seljas punast särki.

Aare K.Y süü on loetud tõendatuks politseitöötaja vastuoluliste ütluste alusel ning teda on

alusetult karistatud. Juhul kui kohus asub seisukohale, et Aare K.Y oli roolis, esinevad alused

väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusaluse isiku süü ei ole

suur, kahju ei tekkinud ning puudub ka avalik huvi asja menetlemiseks. Aare K.Y-l on alates

12.09.2024 B-kategooria juhtimisõigus ja karistamise alus on ebaotstarbekuse tõttu ära

langenud, kuna esinenud minetus – juhtimisõiguse puudumine – on kõrvaldatud. Järelikult

juba 25.05.2024 olid kaitsealusel praktilised juhtimiskogemused olemas ja neid on

kontrollitud juhtimisõiguse väljastamisel. Kaitsja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

kohtuvälise menetleja otsuse täielikult ning lõpetada väärteomenetlus, alternatiivselt lõpetada

menetlus väärteoasjas VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.

4. Asja arutati avalikul kohtuistungil 25.10.2024. Kohtuistungil uuriti kirjalikke tõendeid ja

kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisi ning kuulati üle tunnistajad ja menetlusalune

isik Aare K.Y.

5. Menetlusalune isik ja tema kaitsja jäid kaebuse juurde. Kaitsja hinnangul ei ole tegemist

avalikku huvi omava menetlusega, sest kaitsealune on omandanud juhtimisõiguse.

Väärteootsus kuulub seega tühistamisele. Aare K.Y-l olid teadmised juhtimisõiguse

omandamiseks olemas. Kui kohus otsustab teda siiski karistada, on karistus liiga karm, sest

isik on pikaajaliselt olnud töötu. Karistust tuleks vähendada poole võrra. Väärtegu on kindlaks

tehtud ühe tunnistaja ütlustele tuginedes. Kui uurida videosalvestisi, siis pöördel on näha

tugev peegeldus esiklaasilt. Rikkumise toimepanijat salvestistelt ei nähtu. Tunnistaja

vaatevälja pidi pöördel varjama juht. Ei ole ka usutav, et möödasõit toimus 1,5 meetri

kauguselt. Pigem on õige kliendi seisukoht, et vahe politseiautoga oli vähemalt viis meetrit.

Ka riietuse värvile tuginedes ei saa lugeda tõsikindlalt tõendatuks, et 25. mail juhtis antud

sõidukit Aare K.Y. Kaitsealusel oli seljas lillat värvi riideese.

6. Menetlusalune isik Aare K.Y taotles kohtuistungil otsuse tühistamist ja väärteoasja

lõpetamist. Ta selgitas, et tema K.Y oli roolis ja juhtis sõidukit ning politsei on eksinud. Ta

käis koos õega 25. mail Tormas surnuaias ning seejärel liikusid nad kodu poole Avinurme.

Õel oli seljas mingi punasekirju asi. Peas oli mõlemil suvemüts. Menetlusalune isik istus

kõrvalistmel. Ta nägi politseibussi – see oli neist umbes viis meetrit, kui politseisõiduk pööras

maha teele, kust menetlusalune isik koos õega tulid. Õe ettepanekul tehti hädapeatus ning

tehti häda. Mõlemal oli häda ning mõlemad jõudsid häda ka selle ajaga ära teha. Kohapeal

õde ütles, et oli roolis. Kui K.Y autost välja tuli, jättis ta jaki autosse. Menetlusalune isik jääb

endale kindlaks, et ta ei juhtinud 25. mail mootorsõidukit. Ta tegi septembrikuus B-kategooria

juhiload. Juhtimisega ei ole enam probleemi olnud. Politsei videod ei ole tervikud, midagi on

välja lõigatud. Kui politseiautot ei oleks tulnud, oleks sedasama teed edasi Avinurmele

sõidetud. Isiklikke asju ta autost välja ei võtnud. Aare K.Y ei mäleta, et kohapeal oleks juttu

olnud kolmandast isikust, kes autot juhtis. Õde ütles, et tema oli roolis. Õde kaitses

menetlusalust isikut ning seepärast hakkas rääkima, et autokool on pooleli ja vend kohe saab

load. Juhtimisõigusega inimest kahjuks ei olnud võimalik tol päeval kaasa võtta ning haudade

kordategemine oli hädavajadus, mida ei saanud edasi lükata. Menetlusalune isik tunnistab, et

varem on sarnaseid asju olnud küll, rohkem kui üks kord. Aare K.Y on varem üritanud

juhtimisõigust teha, kuid see on jäänud raha puudusel tegemata, aga ka seetõttu, et on olnud

kehtivad liiklusrikkumised juhtimisõiguseta juhtimise eest.

7. Tunnistaja F.A andis istungil järgmisi ütlusi. K.Y-ga on kokku puutunud üksnes

tööalaselt, kui ta vormistas talle väärteoprotokolli. Ta teostas suvisel soojal ajal

politseiametnikuna liiklusjärelevalvet maakonnas. See võis olla 25.05.2024. a kella 13.30

paiku. Täpset kohta tunnistaja ei mäleta. Maanteel sõitis sõiduk ebakindlalt. Kui politseinikud

sattusid politseibussiga sõiduki vaatevälja, hakkas sõiduk ristmikule lähenedes tugevalt

pidurdama. Tunnistaja istus kõrvalistmel, kuid vaateala politseisõidukist on küllaltki suur.

Tunnistajale jäi mulje, nagu juht oleks ära ehmatanud. Seetõttu otsustati keerata ristmikult

kõrvalteele, et autosse vaadata, mis juhiga toimub – juhil kahtlustati joovet või terviseriket.

Juhi kohal nägi tunnistaja meesterahvast, kõrvalistmel istus naisterahvas. Meesterahval olid

lühikesed juuksed. Nende riietust tunnistaja ei mäleta, sest sellest on pool aastat möödas.

Tunnistaja nägi sõidukis olevad isikuid enda hinnangul väga hästi. Möödasõidu vahemaa oli

kuni 2,5 meetrit – selle pealt näeb autosse hästi sisse. Meeter siia sinna vaadet ei muuda.

Rohkem isikuid sõidukis ei olnud. Ilm oli ilus päikeseline, kuid päike ei seganud sõidukisse

vaatamast. Läbi esiklaasi oli ka tahaistmele näha. Vasakpöördel nähti sõiduki numbrimärki,

mida mööda sõites kontrolliti läbi e-politsei andmebaasi. Andmebaasist nähtus, et omanikul

puudub juhtimisõigus. Seetõttu otsustati juhti kontrollida. Politseisõiduki ümberpööramisel

hakkas kontrollitav auto eest ära kihutama. Kui sõideti tagasi maanteele, tunnistaja nägi,

kuidas kõne all olev auto sõitis kruusateele võsa taha. Kui politseinikud autole 10 sekundi

pärast järele jõudsid, siis naisterahvas seisis auto kõrval ning meesterahvas tuli auto kõrval

asuvast põõsast välja ja rääkis, et tema ei tea asjast midagi ja pole sõitnud. Kuigi politseinikud

ütlesid, et nägid meesterahvast roolis, jäi tema endale kindlaks. Siis ütles naisterahvas, et tema

sõitis, seejärel, et sõitis keegi kolmas inimene. Naisterahval juhtimisõigust ei olnud. Kedagi

rohkem seal ümbruskonnas ei olnud ning eemale samuti ei jooksnud. Kui meesterahvas

hakkas isiklikke asju võtma, võttis ta need juhi kohapealt ära. Meesterahval oli põhimure

juhtimisõiguse omandamise pärast.

8. Tunnistaja K.Y rääkis järgmist. Aare K.Y on tema vend. Tunnistaja kinnitas kohtuistungil,

et tema oli autoroolis. Vend istus kõrvalistmel. Nad sõitsid Volkswagen Caddyga Tormast

Ulvi poole. Tormas ristmikul tunnistaja märkas politseiautot ja sõitis edasi. Ta pööras

kõrvalteele, kuna sealt on otsem tee Avinurme. Ta tahtis teha vasakpööret, kui politsei

möödus vist viie meetri kauguselt. Juuksed olid tunnistajal sel hetkel patsikummiga kinni.

Natuke teest eemal tegi tunnistaja metsapeatuse. Hiljem ta nägi, et politseiauto oli tema auto

taga. Autot omab ta eelmisest, s.o 2023. aastast. Seda kasutas kuni kinnipidamise hetkeni

ema. Juhtus see kõik käesoleva aasta maikuus, kuupäeva tunnistaja täpselt ei mäleta. K.Y

sõnul temal juhtimisõigust ei ole. Ta soovis sõita kodu poole Avinurme. Tuldi surnuaialt.

Tunnistaja on ka varem kodu lähistel juhtimisõiguseta sõitnud. K.Y on keskkoolis autokooli

läbinud, kuid eksam jäi rahapuudusel tegemata. Tunnistaja sõnul politsei ei küsinud, kes autot

juhtis, kuid tunnistaja ütles, et tema juhtis. Tunnistaja jääb kindlaks väitele, et tema juhtis

autot. Ta ei mäleta, et oleks väitnud, et keegi kolmas seal auto roolis oli. Autos oli kindlasti

isiklikke esemeid. Politsei juuresolekul Aare K.Y isiklikke esemeid välja ei võtnud. Autos oli

punakat tooni jakk, mis oli tunnistajal autot juhtides õlgade peal. Ta võttis jaki ära siis, kui

auto ta autost väljus. Tunnistaja rääkis, et Aarel on autokoolis mingid asjad läbitud ja nii vähe

on jäänud seetõttu, et kahtlustati, et vend oli roolis.

9. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegu on leidnud tõendamist. Politseiametnikud nägid

vahetult sõidukite kohakuti asudes menetlusalust isikut juhikohal sõidukit juhtimas. Menetleja

leiab, et Aare K.Y pani teo toime otsese tahtlusega, teades, et tal puudub juhtimisõigus. Kuna

uue rikkumise ajal on eelnev karistus olnud kehtiv, siis see viitab, et menetlusalune isik ei ole

eelnevatest karistustest õigeid järeldusi teinud. Viimati määrati isikule LS § 201 lg 2 alusel

rahatrahv 720 eurot. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmisest suuremas määras, sest

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on toime pandud teadlikult. Kohtuväline menetleja

taotleb jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

KOHTU SEISUKOHT

10. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja

täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse

isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning

oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

11. Menetlusalune isik Aare K.Y ja tema kaitsja on taotlenud kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist ning alternatiivselt, kas väärteomenetluse

lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel või rahatrahvi vähendamist. Menetlusalune isik on

vaidlustanud temale etteheidetud väärteo toimepanemise. Kohus kontrollib VTMS § 123 lg-st

2 lähtudes kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid tervikuna.

12. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Aare K.Y-le ette, et tema juhtis 25.05.2024 kella

13.30 ajal Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Torma alevikus Ulvi-Lilastvere-Torma maantee

14. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Caddy Kombi reg-nr-ga XXX, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varem mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. Sellega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud nõudeid

ning pani toime LS § 201 lg 2 järgse rikkumise. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt,

kui juhti on mootorsõiduki juhtimise eest juba kõrvaldatud.

13. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud, et menetlusalune isik

Aare K.Y pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. See on leidnud tõendamist

patrullsõiduki pardakaamera ja politseiametniku vormikaamera videosalvestistega

(videofailide nimetused 1.MP4, 2.MP4, 3.MP4, U12526 [25.05.2024 13_32_10].mp4 ja

U14296 [25.05.2024 14_03_43].mp4), politseiametnikust tunnistaja F.A ütlustega ning

päringuvastusega juhtimisõiguse puudumise kohta. VTMS § 31 lg 11 p-d 1-3 sätestavad, et

kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve

käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks

tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel

asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestised vastavad neile nõuetele. Samuti ei ole

mingeid viiteid sellele, et salvestisi oleks kuidagi manipuleeritud.

14. Vastab tõele kaitsja sedastatu, et politseisõiduki pardakaamera videosalvestised

(videofailid nimetustega 1.MP4, 2.MP4 ja 3.MP4) ei kajasta väärteoprotokollis ette heidetud

rikkumise faktilisi asjaolusid sellisel määral, et kellelegi saaks rikkumist ainuüksi neile

salvestistele tuginedes ette heita. Näha on küll kõrvalteelt ristmikule lähenevat sõidukit, selle

värvi ja marki ning numbrimärki (kohtuväline menetleja esitas lisaks kuvatõmmised

pardakaamera videost, kust on näha auto numbrimärk), kuid ei ole otseselt tuvastatav, kes on

sõiduki roolis. Kohus aga hindab asjas kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, omistamata ühelegi tõendile enne neid kogumis hindama asumist aprioorset

tõenduslikku jõudu (KrMS § 60 lg 1, 2 ja § 61 lg 1, 2). Riigikohus on märkinud, et

siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes,

mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15).

Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et

kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool

kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Otsuse langetamise aluseks saab olla ka

kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et

kriminaalmenetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning

väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või

tõendikogumist. Siiski ei tohi kohtu otsus tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas

üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega.

Kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks tuleb lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse

lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 1-20-8308/70, p 14;

1-20-1301/35, p 12 koos edasiste viidetega).

15. Tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt hinnates loeb kohus

usaldusväärsemaks tunnistaja F.A ütlused koostoimes patrullsõiduki pardakaamera ja

politseiametniku vormikaamera videosalvestistega. Kohus jätab menetlusaluse isiku ja

tunnistaja K.Y ütlused kui ebausaldusväärsed tõendikogumist kõrvale osas, milles on

väidetud, et sõiduki juht oli K.Y , sest nimetatud ütlused ei kajasta tegelikult aset leidnud

asjaolusid (RKKKo 3-1-1-131-13, p 14). Seega on sisuliselt kujunenud olukord, millele on

viidanud ka kaitsja, kus isiku süüküsimus otsustatakse ühele isikulisele tõendiallikale

tuginedes. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine

isegi vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib olla ka kannatanu ütlus. Sellises mõnevõrra

erandlikus tõendamissituatsioonis peab kohtu siseveendumuse kujunemine kuriteo faktiliste

asjaolude tuvastatuse kohta olema otsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Iseäranis oluline on, et

kohus oleks igakülgselt ja erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel

tekkinud võimalikke kahtlusi ning need veenvalt kummutanud. Otsusest peab olema nähtav,

et kohus on tuvastanud kõik tähendust omavad asjaolud, mis räägivad nii süüteo

toimepanemise poolt kui ka vastu, ning kaasanud need asjaolud selle ainsa süüstava tõendi

hindamisse. Näiteks isikulise tõendiallika korral tuleb hinnata ütluse tekke- ja kujunemislugu,

võimalikke motiive selliste ütluste andmiseks, nende detailirohkust, usutavust jne (RKKKo 1-

20-1301/35, p 10). Siinkohal tuleb siiski tähele panna, et lisaks tunnistaja F.A ütlustele on

kohtu käsutuses ka videosalvestised, mis aitavad rikkumise tehiolude tuvastamisele kaasa.

16. Nagu kohus juba eespool viitas, siis menetlusalune isik Aare K.Y ja tunnistaja K.Y on

kohtuistungil kinnitanud, et Aare K.Y väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas

mootorsõidukit ei juhtinud. Sellisele tõdemusele aga kohus tõendeid hinnates ei jõua.

Tunnistaja F.A ütluste osas on vaidluse põhirõhk sellel, kas ta oli võimeline politseisõiduki

kõrvalistmelt nägema, kes juhtis pöörangu ajal teist sõidukit. Menetlusalune isik ja tunnistaja

K.Y on väitnud, et politseisõiduk möödus neist 5 meetri kauguselt. Tunnistaja F.A hinnangul

aga oli teine sõiduk neist kuni 2,5 meetri kaugusel. Politseiauto pardakaamera

videosalvestiselt failinimetusega 1.MP4 nähtub, et vahemikus kella 13.30.42–13.30.45

sooritas politseisõiduk vasakpööret, möödudes heledat värvi seisvast sõidukist. On selgelt

tuvastatav, et politseisõiduk möödus teisest sõidukist kõige rohkem 2-3 meetri kauguselt, s.o

nii lähedalt, et ka politseisõiduki kõrvalistmelt on võimalik selgelt näha vastasseisvas sõidukis

istuvat juhti ja kõrvalistujat. Seda ei saanud tol hetkel varjata ka ere päikesevalgus või

politseisõiduki juht. Kohus tugineb sellise hinnangu andmisel tunnistaja F.A ütlustele,

videosalvestisele ning elulisele kogemusele.

17. Politseiametniku vormikaamera videosalvestistelt on nähtav, et menetlusalune isik kannab

seljas tumedat (lillakat) särki ning K.Y heledamat (rohekat) särki. Isegi kui nimetatud isikud

kannaksid samal ajal sarnast värvi riideesemeid, mütsi ja päikeseprille, istudes kõrvuti

sõidukis, on menetlusaluse isiku ja tunnistaja juuste värv, kehakuju ning näojooned

märkimisväärselt erinevad. Aare K.Y-l ja K.Y-l on võimalik selgelt vahet teha, kui sõidukist

möödutakse aeglasel kiirusel mõne meetri kauguselt. Eelnevale tuginedes ei kahtle kohus, et

tunnistaja F.A nägi 25.05.2024. a kella 13.30 ajal sõidukit juhtimas Aare K.Y.

18. Kuigi mõlemat tunnistajat on hoiatatud kriminaalvastutusega valeütluste andmise eest, on

kohtule selge, et K.Y-l on soov oma venda kaitsta, mis on avaldanud mõju tema ütluste

sisule. Tunnistaja F.A-l puuduvad aga igasugused isiklikud sidemed menetlusaluse isikuga ja

ta täitis oma tööülesandeid. Ka parda- ja vormikaamera videosalvestistelt on selgelt tajutav, et

menetlusalusel isikul ja tunnistaja K.Y-l on midagi varjata. Esiteks, Aare K.Y poolt juhitav

sõiduk sõitis pärast politseisõidukiga kohtumist silmnähtavalt kiirustades kõrvalteele ja varjus

puude, põõsaste taha. Võrreldes politseisõiduki ümberkeeramiseks kulunud aega (umbes 10

sekundit) ja saavutatud vahemaad, pidi kontrollitava sõiduki juht märkimisväärselt kiirustama,

milleks tegelikult igasugune objektiivne põhjus puudus. Vastuolulist liikluskäitumist ilmestab

ka asjaolu, et ristmikule lähenes sõiduk silmnähtavalt aeglaselt. Teiseks, loetud sekunditega

kahe inimese poolt „häda“ tegemine ei ole samuti eluliselt usutav ning sellele ei viita ka

tunnistaja ja menetlusaluse isiku käitumine sündmuskohal. Kolmandaks, politseisõiduki

kohale jõudes tunnistaja K.Y , vaatamata sellele, et ta ütles politseinikele, et juhtis sõidukit,

hakkas arutlema selle üle, et Aare K.Y-l on jäänud veel teha eksam juhtimisõiguse saamiseks.

K.Y kinnitas kohtuistungil, et juhtis kõne all olevat sõidukit ning ta soovis sellise jutuga oma

venda kahtlustuse eest kaitsta. Ka kohtu hinnangul soovis õde oma venda kaitsta, kuid kui

K.Y oleks sõidukit juhtinud, ei oleks olnud vajadust venda kaitsta ja politseiametnikele

rääkida venna pooleliolevast juhtimisõiguse omandamisest. Lisaks eelnevale kõrvalisi isikuid

ümbruskonnas ei nähtud ning menetlusaluse isiku esemed leiti juhiuksepoolsest sahtlist,

samas tunnistaja esemed olid kõrvalistuja ukse sahtlis. See kõik kogumis kinnitab väljaspool

mõistlikku kahtlust, et sõiduki juht oli Aare K.Y.

19. Seega on veenvalt tuvastatud, et menetlusalune isik Aare K.Y juhtis mootorsõidukit,

omamata vastava kategooria juhtimisõigust, kui teda oli varem juhtimisõiguseta sõitmise eest

juhtimiselt kõrvaldatud, ning tema tegevuses on tõendamist leidnud LS § 201 lg-s 2

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused.

20. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed

tunnused, milleks on karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus.

KarS § 16 lg 1 tulenevalt tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Kohtuvälise

menetleja hinnangul on menetlusalune isik süüteo toime pannud otsese tahtlusega KarS § 16

lg 3 mõttes. Kuigi otsuses ei ole menetleja subjektiivset koosseisu lähemalt avanud, on sellele

viidatud kohtuistungil. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune isik

pani süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega. Menetlusalune isik Aare K.Y võttis teadlikult ja

tahtlikult vastu otsuse juhtida sõidukit, omamata B-kategooria juhtimisõigust. Aare K.Y oli

vähemalt teadlik ja möönis, et tema poolt kirjeldatud moel sõiduki juhtimine on ebaseaduslik.

Ei saa ka mööda vaadata sellest, et teda on mitmeid kordi juhtimisõiguseta juhtimise eest

karistatud, mis tähendab, et menetlusalusel isikul esineb eluline kogemus. Seetõttu on kohus

veendunud, et juhtimisõiguseta juhtimine ei saanud toimuda juhuslikult või kogemata, s.o

ettevaatamatusest. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused.

21. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vajadus kiiresti haudu korrastada

selliseks asjaoluks ei ole. Kohtuväline menetleja on süüteo õigesti kvalifitseerinud. Kohus

leiab, et menetlusalust isikut Aare K.Y tuleb toimepandu eest karistada.

22. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. On tõendatud, et LS § 201 lg-s 2

sätestatud väärteo on õigusvastaselt ja süüliselt toime pannud menetlusalune isik Aare K.Y.

23. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü

suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad

iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra

kaitsmise huvisid (RKKKo 1-18-2232/179, p 71).

24. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Järelikult

kehtestab kõne all oleva sätte sanktsioon kergema karistusliigina rahatrahvi ning raskema

karistusliigina aresti.

25. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 alusel

rahatrahviga 240 trahviühiku ulatuses, s.o 960 eurot ehk sanktsiooni keskmisest määrast

kõrgemas määras. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse liigi ja

määraga, sest karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

26. Menetlusaluse isiku süü hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi asjaolusid. On leidnud

tuvastamist, et Aare K.Y juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust

ning olles juba varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kuna ta on eitanud käesolevat

rikkumist, ei ole menetlusalune isik ka ilmselt aru saanud, mida ta on valesti teinud. Järelikult

ei tee ta juhtunust õigeid järeldusi. Veelgi enam, juhtimisõigust omandava isikuna ta sooviski

liiklusrikkumise toime panna, arvates, et ei jää vahele. See aga ilmestab eriti küünilist

suhtumist õiguskorda. Samas arvestab kohus süü suuruse hindamisel ka sellega, et rikkumise

tõttu varalist ega isikulist kahju ei kaasnenud. Eelnevalt nimetatud asjaolusid arvesse võttes

leiab kohus, et Aare K.Y süü on keskmisest suurem.

27. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolu puuduvad

ning kohus nõustub sellega.

28. Karistuse määramisel tuleb lisaks lähtuda õiguskorra kaitsmise huvidest ning

vaieldamatult kuulub õiguskorra alla liikluskord. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult ja tahtlikult liiklusnõudeid.

Seetõttu leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine sellest, et liiklust ohustavatele juhtidele

määratakse mõjusad rahatrahvid, tagab kaasliiklejate turvatunde ning liikluse ohutuse

laiemalt.

29. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et Aare K.Y-l on varasemate samaliigiliste

rikkumiste, s.o juhtimisõiguseta juhtimise eest 1 kehtiv karistus 2023. a maikuust (LS § 201

lg 2 alusel) ja samuti 2 arhiveeritud karistust juhtimisõiguseta juhtimise eest 2012. a aprillist

ja 2017. a oktoobrist. Arhiveeritud karistusandmed on osa isikut ja tema elukäiku

iseloomustavatest andmetest, mida tuleb arvestada koos muude asjakohaste andmetega isiku

edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (RKKKo 4-22-4139/41, p-d

11-14). Nimetatud süüteod on omavahel nii sisuliselt kui ka ajaliselt seotud, sest kajastavad

menetlusaluse isiku liikluskäitumist seoses juhtimisõiguseta juhtimisega pikema aja jooksul.

Eelnevast kokkuvõtlikult nähtub, et Aare K.Y on pikema aja vältel jätkanud samaliigiliste

liiklusrikkumiste sooritamist ning määratud rahatrahvid ei ole tema käitumist

õiguskuulekamaks muutnud. Aare K.Y liiklust ohustav käitumine on vaatamata kohaldatud

karistustele jätkunud ning juhtimisõiguseta juhtimine on menetlusalusele isikule omane ja

muutunud süsteemseks, s.o ühte ja sama keeldu eiravaks käitumiseks. Rikkumiste

toimepanemistest menetlusalune isik aga oodatud järeldusi ei teinud ning pani toime

käesoleva menetluse esemeks oleva väärteo, s.o jätkas juhtimisõiguseta juhtimist. Hilisem

juhtimisõiguse omandamine rikkumist olematuks ei tee. Liikluses vajaliku pädevuse

omistamine leiab aset läbi juhtimisõiguse saamise, millele eelneb eksamite tegemine. Juhi

enda hinnang oma oskustele siinkohal tähendust ei oma.

30. Eelnevalt samalaadsete liiklusnõuete rikkumise eest karistatud isikuna pidi Aare K.Y

teadma ka seda, et juhtimisõiguseta sõitmine on endiselt karistatav ning sellisele teole võivad

järgneda nii rahatrahv kui ka arest. Rahatrahv 240 trahviühikut on põhjendatud ja vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele ning teo toimepanemise asjaoludele. Kuigi menetlusalune

isik on töötu, siis ta on olnud majanduslikult võimeline tegema kõik selleks, et saada

juhtimisõigus. Järelikult võib eeldada, et tal on ka võimalik ära tasuda määratud rahatrahv. Ka

eelmine rahatrahv summas 720 eurot on tasutud. Töötu olek ei anna veel alust rahatrahvi

vähendamiseks. Aare K.Y-l võimalik minna tööle ja teenida tulu.

31. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline

tühistamine. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Aare K.Y ja tema kaitsja kaebused rahuldamata

ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.06.2024. a üldmenetluse otsuse

väärteoasjas nr 2780,24,008424 muutmata ja leiab, et käesoleval juhul on KarS § 56 lg 1

mõtte kohaselt põhjendatud Aare K.Y karistada rahatrahviga 240 trahviühikut. Seega

puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuna

mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine on sage liiklusrikkumine, on tegemist avalikku

menetlushuvi eviva väärteoasjaga. Samuti on menetlusaluse isiku süü arvestatav, sest ta

juhtimisõiguse omandamise ajal teadlikult rikkus liiklusseadust, juhtides mootorsõidukit

juhtimisõiguseta. Seetõttu menetlus ei kuulu lõpetamisele ka VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

32. Kaitsja on esitanud 25.10.2024 taotluse kaitsjatasu 691,74 eurot hüvitamiseks. VTMS §

38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade

ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jääb menetluskulu

691,74 eurot Aare K.Y kanda ning see tuleb menetlusaluselt isikult riigi tuludesse välja

mõista. Menetluskulude tasumiseks määrab kohus 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Laas

kohtunik