4-11-2801/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.september 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Väärteoasja number 4-11-2801 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Väärteoasi

I.B kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva

politseijaoskonna vanemliikluspolitseiniku 21.06.2011.a. otsusele väärteoasjas 2650,11,001427 Menetlusalune isik I.B (isikukood xxx; elukoht) Kohtuväline menetleja Kirjalik menetlus Lõuna Prefektuur ( asukoht Võru tn 12 Põlva) RESOLUTSIOON

Kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Täpsustada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna vanemliikluspolitseiniku

21.06.2011.a.otsusega väärteoasjas 2650,11,001427 määratud lisakaristuse kandmise tähtaja

kulgemise algust, lugedes I.B-lt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaja algust alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast päevast.

Käesolev kohtuotsus kätte toimetada kohtumenetluse pooltele – menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest.

Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakssaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kaevatava otsuse sisu

Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Põlva politseijaoskonna vanemliikluspolitseiniku 21.06.2011.a.otsusega väärteoasjas 2650,11,001427 on I.B karistatud liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel rahatrahviga 255 trahviühiku ulatuses so 900 eurot ühes liiklusseaduse §

2 (3) 74-19 lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks selle eest, I.B 04.06.2011.a. kella 22.05 ajal Värska vallas Koidula külas juhtis mootorsõidukit, kui

alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,49 mg/l. laiendmääramatust 0,05 arvestades lõplik tulem 0,44 mm/l.

Kaebaja nõue ja põhjendused

I.B palub kaevatava otsuse tühistada, kuna juhtimisõigus on hädavajalik tööle asumiseks välisriiki. I.B kahetseb tehtut ja lubab, et eelnevad rikkumised enam ei kordu. Samuti soovib ta tasuda kõik rahatrahvid.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuvälise menetleja esindaja on kaebuse kohta esitanud kirjaliku seisukoha, milles vaidleb

kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. I.B on samalaadsete rikkumiste eest

korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteomenetluse korras. Määratud karistused ei ole

mõjutanud menetlusalust isikut seaduskuulekalt käituma. Ka ei ole ta rahatrahve tasunud.

Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise sisu ja raskust, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse muutmiseks puudub alus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja otsuse põhjendused

Kuna kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, lahendab kohus asja V™S § 120 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maa- või linnakohus arutab väärteo asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega tuleb kohtul võtta seisukoht kõigis V™S §-s 108 nimetatud küsimustes.

I.B-le on koostatud väärteoprotokoll selles, et tema 04.06.2011.a. kella 22.05 ajal Põlva

maakonnas Värska vallas Koidula piiripunktis juhtis mootorsõidukit VW Passat registrimärgiga 515 MDJ seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,49 mg/ l , võttes arvesse laiendmääramatust 0,05 mg/l lõplik tulem 0,44 mg /l. I.B rikkus LE § 76 p 3 ja tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 74-19 lg 2 järgi.

Väärteoasjas leiduvad tõendid ( menetlusaluse isiku 04.06.2011.a. antud ütlused, tunnistaja

Ahto Lillestiku 04.06.2011.a.antud ütlused, indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) kogumis tõendavad, et I.B 04.06.2011.a. kella 22.05 ajal Põlva maakonnas Värska vallas Koidula piiripunktis juhtis

mootorsõidukit VW Passat registrimärgiga 515 MDJ seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,44 mg /l. Kohtueelse menetluse käigus antud ütlustes ega ka kohtule esitatud kaebuses ei ole I.B eitanud, et ta väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud. Nii on I.B oma ütlustes kinnitanud, et ta tarvitas 04.06.2011.a. kella 13 ajal alkoholi ja ületas piiripunkti kella 22 ajal. Tunnistaja Ahto Lillestik on kinnitanud, et 04.06.2011.a. saabus Koidula piiripunkti sõiduk

VW Passat registrimärgiga 515 MDJ, mille juhil I.B tehti kindlaks alkoholisisaldus väljahingatavas õhus.

Alkoholisisalduse suurus ühes liitris I.B väljahingatavas õhus on tõendatud

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Sõiduki juhtimiselt

3 (3) kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati I.B 04.06.2011.a. mootorsõiduki juhtimiselt peale seda, kui oli kindlaks tehtud alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus.

Sündmuse toimumise ajal kehtinud liiklusseaduse § 20 lg 4 kohaselt juhi ühes liitris

väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Sama sätestab ka

käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse § 69 lg 5. Kuna I.B väljahingatavas õhus oli

alkoholisisaldus vähemalt 0,44 mg/l, ületas alkoholisisaldus lubatu nii varemkehtinud

liiklusseaduse kui käesoleval ajal kehtiva liiklusseaduse mõttes. I.B toimepandu on kaevatavas otsuses õigesti kvalifitseeritud teo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 79-19 lg 2 järgi. Tegu on ka käesoleval ajal karistatav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü ja arvestada tuleb karistust

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb I.B süüd suureks. Kohus nõustub kaevatavas otsuse märgitud kohtuvälise

menetleja seisukohaga, et alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtima asumine on raske

liiklusalane rikkumine, mis seab ohtu paljude inimeste elu ja tervise. Karistust kergendava

asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud süü puhtsüdamlikku kahetsust. Ka kohtul puudub alus asuda teisele seisukohale. Karistust raskendad asjaolud puuduvad.

Liiklusseaduse § 74-19 sanktsioonis on ette nähtud põhikaristustena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni ühe aastani. I.B on karistatud rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses so sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Ühtlasi on I.B suhtes lisakaristusena kohaldatud liiklusseaduse §s 74-19 lg 3 p 2 alusel

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist seitsmeks kuuks, mis on samuti sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kohtu arvates valitud karistusliigi ja määra muutmiseks puudub alus. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on I.B alkoholitarvitamisega seonduvate süütegude eest karistatud kokku kahel korral ( 11.06.2010.a. Lõuna Prefektuuri otsusega liiklusseaduse § 74-19 lg 2 järgi rahatrahviga 12000 krooni ja 10.09.2010.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS

§ 424 järgi 6 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 9 kuulise katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega viieks kuuks). Peale selle on I.B toime pannud ka muid

liiklusseaduse rikkumisi ja muud liiki väärtegusid. I.B eelnev elukäik näitab, et tegemist ei ole õiguskuuleka liiklejaga. Uue süüteo toimepanemine viitab asjaolule, et I.B

ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Seetõttu kohus leiab, et

kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud I.B-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Menetlusaluse isiku vajadus omada juhtimisõigust tööülesannete täitmiseks on küll inimlikult mõistetav, kuid ei anna alust jätta lisakaristust kohaldamata.

V™S § 132 p 1 alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kaevatavas otsuses on juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja algus ja lõpp seostatud selle otsuse eeldatava jõustumise päevaga, kuid kaebuse esitamise tõttu otsus ei jõustunud. Vältimaks

arusaamatusi lisakaristuse kandmisel peab kohus põhjendatuks kindlaks määrata, et lisakaristus kuulub kandmisele alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast päevast.

Kohtunik Rita Kulberg