2-22-6415/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2024 Tallinnas, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6415

Tsiviilasi

A.L (L) hagi B.L (L), C.L (L) vastu sundtäitmiste

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr

084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208

Tsiviilasja hind

576,56 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.L (isikukood XXX; elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; e-post

karina@advokaadid.ee)

Kostja I: B.L (isikukood XXX; elukoht xxx)

Kostja II: C.L (isikukood XXX xxx)

Kostjate seaduslik esindaja: K.R (isikukood XXX

xxx, xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.L (L) hagi B.L (L), C.L (L) vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208.

2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208 täies ulatuses

lubamatuks.

Menetluskulud

3. Jätta poolte menetluskulud kostjate B.L (L) ja C.L (L) kanda.

4. Välja mõista kostjalt B.L hageja A.L kasuks menetluskulu 210 eurot.

5. Välja mõista kostjalt C.L hageja A.L kasuks menetluskulu 210 eurot

6. Välja mõista kostjatelt B.L ja C.L hageja A.L kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse

esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Harju Maakohtu menetluses on A.L (L) hagi B.L (L), C.L (L) vastu sundtäitmiste lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 04.12.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-14-

57818 hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatis 177 eurot ja 50 senti kuus, kuid mitte vähem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 23.09.2014 kuni kummagi kostja

täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1892

vähendati A.Llt Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega B.L kasuks välja mõistetud igakuist

elatusraha alates 05.02.2019 kuni B.L täisealiseks saamiseni 247,99 euroni ning C.L kasuks välja

mõistetud igakuist elatusraha alates 01.01.2020 kuni C.L täisealiseks saamiseni 278,57 euroni.

Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-1892 jõustus 26.03.2022.

3. Tsiviilasja nr 2-19-1892 menetluse ajal täitis hageja Tartu Maakohtu 04.12.2014 tagaseljaotsust

tsiviilasjas nr 2-14-57818 ning tasus kummagi kostja ülalpidamiseks seadusest tulenevas elatise

miinimummääras. Hageja tasus perioodil 05.02.2019 kuni 31.12.2019 kostja 1 ülalpidamiseks

elatist 270 eurot kuus ning perioodil 01.01.2020 kuni 28.02.2022 eest elatist 292 eurot kuus. Kostja

II ülalpidamiseks tasus A.L perioodil 1.01.2020 kuni 28.02.2022 elatist 292 eurot kuus. B.L

ülalpidamiseks pidi hageja tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsusest tsiviilasjas nr

2-19-1892 tasuma 2019. a veebruari eest elatist 251,20 eurot (270 eurot/28 päeva x 4 päeva +

247,99 eurot 728 päeva x 24 päeva) ja edaspidi 247,99 eurot kuus. Kuna hageja tasus perioodi

veebruar kuni detsember elatist 270 eurot kuus, siis tasus hageja 2019.a veebruari eest elatist

rohkem 18,80 eurot kuus (270 eurot-251,20 eurot) ja ülejäänud 2019. a kuude eest 22,01 eurot

kuus (270 eurot-247,99 eurot), so kokku 238,90 eurot. Perioodi 2020. a jaanuar kuni 2022. a

veebruar eest tasus hageja kostja 1 ülalpidamiseks iga kuu elatist Tallinn Ringkonnakohtu

osundatud otsusega määratust 44,01 euro võrra rohkem, so kokku 1144,26 eurot rohkem (26 kuud

x 44,01 eurot).

4. Kostja II ülalpidamiseks pidi hageja tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsusest

tsiviilasjas nr 2-19-1892 tasuma alates 1.01.2020 summas 278,57 eurot kuus. Kuna hageja tasus

kostja II ülalpidamiseks perioodil 2020. a jaanuar kuni 2022. a veebruar 292 eurot kuus, so 13,43

eurot kuus rohkem, siis tasus ta nimetatud perioodil elatist kohtuotsusega ette nähtust kokku

349,18 eurot rohkem (26 eurot x 13,43 eurot). Hageja oli seega tasunud 2022.a veebruari lõpuks

kostjale I elatist ette summas 1383,16 eurot ja kostjale II elatist ette summas 349,18 eurot.

5. Ülekande kostja I ja kostja II 2022. a märtsi elatise tasumiseks tegi hageja 31.03.2022 summas

476,56 eurot. Hageja märkis ülekande selgitusse „elatis märts 2022 (526,56) miinus ettemaks 50

eurot.“ Seoses ettemaksuga vähendas hageja kostjate ülalpidamiseks tasutud summat 50 euro võrra.

Hageja selgitab siinkohal, et vastavalt hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel suuliselt

sõlmitud kokkuleppele tasus hageja kostjate elatise iga kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele

kuulub, lõpus. See nähtub ka hageja pangakontode väljavõtest. Vaatamata kõnealusele

kokkuleppele on kostjad avalduste esitamisel nõudnud ka 2022 aprilli elatise sissenõudmist

täitemenetluse raames.

6. Võttes aluseks täitmisteated vaidlusalustes täiteasjades on kostjad asunud seisukohale, et 2022.

märtsi eest on hagejal kostjale I tasumata elatis summas 23,55 eurot ja kostjale II elatis summas

26,45 eurot. 2022. aprilli eest on hagejal kostjale I tasumata 247,99 eurot ja kostjale II on tasumata

278,57 eurot. Arvestades seda, et hageja pidi tasuma kostjale I 2022. a märtsi ja aprilli eest elatist

247,99 eurot kuus ja kostjale II 2022. a märtsi ja aprilli eest elatist 278,57 eurot kuus ning eelpool

esile toodud elatise ettemaksude summasid ja 31.03.2022 kostjate ema pangakontole kantud 526,56

eurot, ei esinenud hagejal 18.04.2022, mil kostjad esitasid kohtutäiturile avaldused täitemenetluste

algatamiseks ega 20.04.2022, mil kohtutäitur täitemenetlused täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr

084/2022/2208 algatas, kostjate eest elatise võlgnevust. Hageja palub tunnistada sundtäitmine

täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208 lubamatuks.

Kostja vastuväited

7. Kostjad ei võta hagi õigeks ja vaidlevad sellele vastu. Kostjad ei nõustu, et hageja on maksnud

elatist ette. Perekonnaseadusest tuleneb, et vanemal tuleb elatist maksta perioodiliste maksetena

ning kui puudub teistsugune kokkulepe, makstakse elatist ühe kalendrikuu eest ette, st üks kord

kuus. Siinsel juhul ei olnud vanemate vahel sõlmitud PKS § 100 lg 3 kohast kokkulepet, et hageja

tasub kostjatele elatist suuremas summas kui oli kohtulahendiga välja mõistetud ning enammakstud

osa loetakse hiljem ettemaksuks. Hageja tasus igakuiselt elatist omal soovil (ja kohtulahendi

alusel). Vastava kokkuleppe puudumise tõttu ei ole võimalik hageja poolt kostjatele igakuise

elatisena makstud summasid lugeda ettemaksuks. Hageja poolt ettemaksu tegemine on välistatud

ka põhjusel, et ülekannete tegemise ajal ei käsitlenud ka hageja ise ülekantud summasid kui

ettemaksu. Vastupidi, kõikidel ülekannetel on hageja ise märkinud ülekande selgitusse „lastele

elatis…“ ning seejärel selle kuu nimetus, mille eest hageja elatist tasus. Mitte ühtegi ülekannet ei

ole hageja teinud selliselt, et ülekande selgitusest oleks võimalik ettemakse tegemine mingilgi moel

aimatav. Hageja ei ole ise ka tõendanud, et ta soovis teadlikult tasuda just ettemaksu (mis oleks

siiski eeldanud ka kokkulepet kostjate emaga, mida ei olnud). Ei tähenda, et vanem ei võiks elatist

omal soovil ka rohkem maksta.

8. Oluline on ka see, et hageja täitis kostjatele ülalpidamist makstes tsiviilasjas nr 2-14-57818 Tartu

Maakohtu poolt 04. detsembril 2014. a tehtud tagaseljaotsust. Seega sel ajal, kui hageja elatist enda

sõnul rohkem maksis, tegi ta seda tegelikult jõustunud kohtulahendi alusel. Kostjad kasutasid

saadud elatist seega ka jõustunud kohtulahendi alusel enda ülalpidamiseks. Kui hageja ei oleks

selle lahendi alusel väljamõistetud elatist maksnud, oleks kostjatel olnud õigus pöörduda

täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole ning täitemenetlus oleks samuti olnud igati

seaduslik. Seega kostjad on seisukohal, et hageja poolt väidetavalt enammakstud summa eesmärki

tuleb hinnata selle ajahetke seisuga, mil ülekanne tehti, mitte millalgi hiljem tulevikus tagantjärgi,

kui kostjad kui alaealised lapsed on saadud ülalpidamise juba ära kasutanud.

9. Ülalpidamiseks antud summad on kostjad ära kasutanud, nad ei ole seda kuidagi alles hoidnud või

hoiustanud. Kui tänasel päeval lugeda tol hetkel jõustunud kohtulahendi alusel tasutud summad

ettemaksuks, tekib olukord, kus kostjad jäävad käesoleval ajal kehtiva kohtuotsusega välja

mõistetud elatisest ilma. Kui hageja oleks soovinud enammakstud elatise summa arvestamist

ettemaksuna, pidanuks ta vastava avalduse esitama juba tsiviilasja 2-19-1892 menetluses. Hagejale

oli väga hästi teada tagaseljaotsuse sisu, samuti oli tema eesmärk tsiviilasjas 2-19-1892 elatist

vähendada. Seega oli hageja teadlik võimaliku vastuolu tekkest. Hageja oleks pidanud taotlema

tekkiva vastuolu lahendamist tsiviilasjas 2-19-1892. Hageja seda ei teinud ning maksis elatist

tagaseljaotsuse alusel, mis oli ülekannete tegemise ajal kehtiv. Seega maksis hageja kostjatele ühelt

poolt jõustunud ja kehtiva kohtulahendi alusel ning teiselt poolt omal soovil.

10. Kostjad esitasid aprillis 2022 täitmisavalduse. Täitmisavalduse esitamise seisuga oli aprilli 2022

elatis tasumata ning elatis oli sissenõutav. Lisaks viitab kostja ka tasaarvelduse piirangule. VÕS §

200 lg 1 punkti 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja

tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Kostjad

leiavad, et hageja nõue on vastuolus võlaõigusseadusega.

11. Kuna hageja tasus alates märtsist 2022.a elatist vähem, kui ta pidi tasuma Tallinna

Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsuse järgi, puudub alus sundtäitmise täiteasjades nr

084/2022/2207 ja 084/2022/2208 lubamatuks tunnistamiseks. Eelnevast tulenevalt on kostjad

seisukohal, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda

Kohtuotsuse põhjendused

12. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis,

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi

menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2

sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele.

13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel esitatakse sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama sätte lg 2 järgi TMS § 221

lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need

põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

14. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Tartu Maakohtu 04.12.2014 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-

14-57818 mõisteti hagejalt välja nii kostja I kui ka kostja II kasuks välja elatis 177 eurot ja 50 senti

kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates

23.09.2014 kuni kostjate täisealiseks saamiseni (dtl 33). Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2022

otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1892 vähendati A.Llt Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega B.L

kasuks välja mõistetud igakuist elatusraha alates 05.02.2019 kuni B.L täisealiseks saamiseni

247,99 euroni ja A.Llt Tartu Maakohtu 04.12.2014 otsusega C.L kasuks välja mõistetud igakuist

elatusraha alates 01.01.2020 kuni C.L täisealiseks saamiseni 278,57 euroni (dtl 22).

15. Hageja suhtes on 20.04.2022 algatatud täiteasi 084/2022/2207 kostja I avalduse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-1892 alusel, sundtäidetavaks nõudeks on

elatise võlgnevus alates 01.03.2022 kuni 30.04.2022 summas 271,54 eurot (dtl 8). Samuti on

hageja suhtes algatatud 20.04.2022 täiteasi 084/2022/2208 kostja II avalduse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 23.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-1892 alusel, sundtäidetavaks nõudeks on

elatise võlgnevus alates summas 305,02 eurot (dtl 15). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2

ja 4 alusel tuvastatuks.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjatele ajavahemikul 01.03.2022 kuni 30.04.2022

tasunud elatist korrektselt. Hageja on seisukohal, et kuivõrd eelnevalt tasus hageja kostjatele elatist

vastavalt Tartu Maakohtu kohtuotsusele õigeaegselt ja vastavalt väljamõistetud kohustuse

suurusele, kuid Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga vähendati kostjate kasuks väljamõistetud

elatist tagasiulatuvalt, siis oli tal õigus 01.03.2022 kuni 30.04.2022 elatist tasuda väiksemas

summas, kui seda nägi ette täitedokument. Kostjad vaidlevad hagile vastu ega nõustu hageja

käsitlusega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja võis elatist tasuda jooksva kuu lõpus või

pidi elatis kostjatele olema tasutud ette vastavalt seaduses sätestatule. Perekonnaseaduse (PKS) §

100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. PKS § 100 lg 4 kohaselt

elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette

17. Hageja väitel sõlmisid pooled kokkuleppe selles, et hageja tasub kostjatele elatist iga kalendrikuu,

mille eest elatis tasumisele kuulub, lõpus. Hageja selgitas, et selle kokkuleppe sõlmisid hageja ja

kostjate ema pärast seda, kui nende kooselu lõppes ja hageja asus 04.12.2014 tagaseljaotsuse alusel

kostjate ülalpidamiseks elatist tasuma. Hageja märgib, et kui hageja ja kostjate ema vahel ei oleks

olnud kokkulepet, et elatis tasutakse hiljemalt kalendrikuu, mille eest see tasumisele kuulub,

lõpuks, oleks kostjate seaduslik esindaja pöördunud elatise kalendrikuu alguseks mittelaekumise

korral kohtutäituri poole. Hageja leiab alternatiivselt, et kokkuleppe selle kohta, et hageja tasub

elatise kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele kuulub, jooksul, saab lugeda sõlmituks ka

konkludentselt – hageja poolt elatise sellistel tingimustel tasumisega ja kostjate seadusliku esindaja

poolt selle aktsepteerimisega. Kostjate väitel sellist kokkulepet pooltel ei ole.

18. Oma väidete tõendamiseks, esitas hageja pangakonto väljavõtted ajavahemiku 31.08.2018-

30.08.2019-31.03.2022 eest, millest nähtub, et hageja on tasunud elatise selle kalendrikuu lõpus,

mille eest elatis tasumisele kuulus (dtl 34-37). Täiendavalt esitas hageja ka hageja pangakonto

väljavõtte 01.01.2016-30.09.2018 eest (dtl 96-98).

19. Hageja esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtub üheselt, et hageja on alates 2016 tasunud elatise

mitte ette, vaid selle kuu lõpus, mille eest elatist tuli tasuda. Nii nähtub hageja konto väljavõttest, et

30.11.2016 on hageja tasunud kostjate emale 200 eurot selgitusega B.L ja C.L elatusraha november

2016 lõplik (dtl 96), 22.12.2017 on hageja tasunud kostjate emale 470 eurot selgitusega elatis

lastele detsember 2017 (dtl 97), 30.09.2018 tasus hageja laste emale 500 eurot selgitusega lastele

elatis september (dtl 98). Selline tasumine on toimunud läbivalt ka 2019, 2020, 2021, kuni märtsini

2022 (dtl 34-37).

20. Kohus palus 27.02.2024 kirjaga muuhulgas kostjatel selgitada, kas ja millisel põhjusel on nad

aktsepteerinud hageja elatise maksmist viisil, et elatis tasutakse jooksva kuu eest tagantjärele (dtl

92). Kostjad kohtule ei vastanud, selgitusi ei jaganud. Kohtu ette ei ole toodud, et kostjate

seaduslik esindaja oleks pöördunud hageja poole ja oleks nõudnud elatise tasumist seaduses

sätestatud viisil so iga kalendrikuu eest ette. Seega nõustub kohus hagejaga selles, et poolte vahel

on kokkulepe kostjatele elatise tasumises iga kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele kuulub,

lõpus. Kuigi kohtul ei ole võimalik üheselt tuvastada, kuidas sellekohane kokkuleppe saavutati,

saab ka kostjate seadusliku esindaja käitumisest teha järelduse, et ta on sellisele tasumise viisile

andnud oma tegevusetuse või vaikimisega heakskiidu, seega saab kokkulepe olla sõlmitud ka

konkludentselt. Kuivõrd kohtu hinnangul on poolte vahel elatise tagantjärele tasumise kokkulepe,

ei ole hageja rikkunud oma kohustusi, kui on tasunud elatise kostjatele selle kalendrikuu lõpus,

mille eest elatis tasumisele kuulus.

21. Järgnevalt kohus kontrollib, millises summas hageja elatist tasus ja millises pidi tasuma. Tallinna

Ringkonnakohus vähendas elatist kostja I osas alates 05.02.2019 summani 247,99 eurot. Seega pidi

hageja kostja I ülalpidamiseks tasuma veebruari 2019 eest 251,20 eurot 251,20 eurot (270 eurot/28

päeva x 4 päeva + 247,99 eurot/28 päeva x 24 päeva) ja sealt edasi 247,99 eurot. Järelikult pidi

hageja tasuma kostja I ülalpidamiseks perioodil 05.02.2019 kuni 28.02.2022 kokku 9 178,84 eurot.

Tegelikkuses tasus hageja perioodil 05.02.2019 kuni 31.12.2019 kostja I ülalpidamiseks elatist 270

eurot kuus ning perioodil 01.01.2020 kuni 28.02.2022 eest elatist 292 eurot kuus, kokku 10 562

eurot (2 970+ 7 592 eurot, dtl 34-37). Hageja on kostja I ülalpidamiseks tasunud seega 1 383,16

eurot rohkem.

22. Kostja II osas vähendas ringkonnakohus elatist alates 01.01.2020 summani 278,57 eurot. Kostja II

ülalpidamiseks pidi hageja perioodil 01.01.2020-28.02.2022 tasuma seega kokku 7 242,82 eurot

(26*278,57). Hageja aga tasus kostja II ülalpidamiseks perioodil 01.01.2020 kuni 28.02.2022

elatist 292 eurot kuus, so kokku 7 592 eurot (26*292 eurot, dtl 34-37). Seega oli hageja kostja II

ülalpidamiseks tasunud elatist rohkem 349,18 eurot.

23. Kohus nõustub täielikult hagejaga selles, et hagejal ei esinenud täitemenetluste algatamise ajal

kostjate ees võlgnevust. Kohus tuvastas eelnevalt, et 28.02.2022 seisuga oli hageja kostjate

ülalpidamiseks tasunud elatist suuremas summas, kui ta oli kohustatud Tallinna Ringkonnakohtu

23.02.2022 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-1892 alusel. Ülekande kostja I ja kostja II 2022 märtsi elatise

tasumiseks tegi hageja 31.03.2022 summas 476,56 eurot. Hageja märkis ülekande selgitusse „elatis

märts 2022 (526,56) miinus ettemaks 50 eurot.“(dtl 37). Seoses ettemaksuga vähendas hageja

kostjate ülalpidamiseks tasutud summat 50 euro võrra.

24. Täitemenetluse algatamise ajaks oli hageja seega elatist ette maksnud (enamtasunud) kostjale I

summas 1111,62 eurot (1383,16 eurot – 23,55 eurot - 247,99 eurot) ja kostjale II summas 44,16

eurot (349,18 eurot – 26,45 eurot - 278,57 eurot). Kuivõrd kostjate 2022 märtsi ja aprilli

ülalpidamiskohustus oli hageja poolt täidetud, tuleb sundtäitmine täiteasjades nr 084/2022/2207 ja

084/2022/2208 lubamatuks tunnistada.

25. Kohus ei nõustu kostjate käsitlusega selles, et enamtasutud elatist ei saa lugeda ettemaksuks

vastava kokkuleppe puudumise tõttu või selle tõttu, et ülekannete tegemise ajal ei käsitlenud ka

hageja ise ülekantud summasid kui ettemaksu ja tasus elatist seega jõustunud kohtulahendi alusel.

26. Tallinna Ringkonnakohus osundas 24.05.2022 määruses käesolevas tsiviilasjas, et hageja poolt

Tartu Maakohtu 04. detsembri 2014 tagaseljaotsuse alusel enammakstud elatist saab käsitleda

elatise ettemaksuna, sest tegemist ei ole olukorraga, kus kostjatel oleksid jäänud nende

ülalpidamiseks vajalikud vahendid saamata. Hageja täitis kehtivat kohtulahendit, mida hilisema

kohtulahendiga tulenevalt TsMS §-st 459 muudeti uue hagi esitamise ajast. Kolleegium juhtis

tähelepanu, et ka varasemas kohtupraktikas on jaatatud elatise ettemaksu võimalikkust. Näiteks on

tsiviilasjas nr 2-16-13484 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsuse p-s 28 leitud, et

kostja poolt hagejale üleantud 3000 euro osas on maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli elatise

ettemaksuga, mis katab kostja elatise maksmise kohustuse ühe aasta ja üheksa päeva eest.

27. Samuti ei ole antud juhul tegemist ka tasaarvestuse olukorraga nagu viitavad kostjad. VÕS § 197 lg

1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma

või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise

poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt

poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse

tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe

isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (Käerdi, M. VÕS § 197, komm 4.2.1

– Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Käesoleval

juhul ei ole hageja nõudnud kostjatelt tagasi ettemaksuna tasutud elatist, mistõttu ei ole ka nõuet,

millega tasaarvestatakse (aktiivnõue). Kui elatist on teatud perioodil makstud rohkem ning sellest

tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist enammakstud summa võrra vähem, ei ole see

käsitatav tasaarvestuse teostamisena.

28. Hageja leiab, et see, et vanemate vahel ei olnud sõlmitud PKS § 100 lg 3 kohast kokkulepet, et

hageja tasub kostjatele elatist suuremas summas kui oli kohtulahendiga välja mõistetud ning

enammakstud osas loetakse hiljem ettemaksuks, ei oma hageja poolt enammakstud summade

ettemaksuna käsitamisel tähtsust. Samuti ei välista enammakstud summade ettemaksuna käsitamist

see, et tasudes tsiviilasja nr 2-19-1892 menetluse ajal kostjatele elatist märkis hageja ülekande

selgitusse, et tegemist on laste elatisega ja viitas konkreetsele kalendrikuule. Kohus nõustub

hagejaga.

29. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasja nr 2-19-1892 menetluse ajal tasus hageja elatist Tartu Maakohtu

04.12.2014 tagaseljaotsuse alusel. Hagejal on õigus selles, et kui oma kohustust täitnud ei oleks,

oleks kostjatel olnud õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. TsMS § 459

lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või

kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete

suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses. Kohus märgib, et kui eitada võimalust TsMS § 459 alusel

toimuva elatise vähendamise vaidluse kestuse ajal eelmise kohtuotsuse alusel tasutud elatise

käsitlemist mingis osas ettemaksena, muutub sisutühjaks ja mõttetuks TsMS § 459 lg 2, mille

kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt

võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kui seaduseandja ei peaks sellist nn ettemakset

võimalikuks, näeks seadus ette, et otsust võib muuta alatus uue hagi alusel tehtud lahendi

jõustumisest. Elatise tasaarvestamise võimaluse on seadusandja välistanud.

30. Kostjad on esile toonud, et nad on ülalpidamiseks antud summad ära kasutanud. Kohus leiab, et

hagejal on õigus ka selles, et kostjad pidid, pärast hageja poolt hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-19-

1892 arvestama elatise vähendamise võimalusega. See, et kostjad ei ole seda teinud, ei anna alust

jätta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208 on põhjendatud. Hagejal puudus

täitmisavalduse esitamise ajal võlg kostjate ees.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

33. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 132 lg 5 alusel loetakse hagihinna tähenduses

mittevaraliseks ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise

nõudega hagi hinnaks enam kui 6 000 eurot. Hageja on esile toonud, et taotleb sundtäitmise

lubamatuks tunnistamist kokku 576,56 eurot ulatuses, seega on hagi hind 576,56 eurot.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostjate

kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

36. Hageja palub menetluskuluna kostjatelt välja mõista tasutud riigilõivu kokku summas 560 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 420 eurot, riigilõivu hagi tagamise avalduselt 70 eurot

ja riigilõivu määruskaebuselt 70 eurot.

37. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb kohtukuluna välja mõista riigilõiv hagiavalduselt summas 420

eurot. Kuna riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb

hagejale hüvitada. Kohus ei mõista kostjatelt välja riigilõivu hagi tagamise avalduselt 70 eurot ega

riigilõivu määruskaebuselt 70 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 5 määruskaebuse esitajale või

tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu

mõne teise menetlusosalise kanda. 24.05.2022 rahuldas ringkonnakohus hageja määruskaebuse ja

tühistas Harju Maakohtu 03.05.2022 määruse ja saatis asja maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks ning 25.05.2022 võttis Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse. 18.05.2022 on

hageja tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Kohus ei jäta riigilõivu kostjate kanda, kuivõrd

on seisukohal, et riigilõiv summas 70 eurot tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel hagejale tagastada.

Kuivõrd TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, tuleb hagejal

kohtule esitada avaldus riigilõivu tagastamiseks.

38. Samuti ei mõista kohus kostjatelt välja riigilõivu hagi tagamise avalduse esitamise eest. Nimelt

esitas hageja 24.05.2022 kohtule avalduse, milles avaldas, et võtab maakohtule esitatud hagi

tagamise avalduse tagasi ning taotleb tagastada talle hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud

riigilõivu. Kohus jättis 25.05.2022 määrusega menetlusse võtmata A.L poolt 29.04.2022 esitatud

hagi tagamise taotluse ja määras tagastada hagejale riigilõiv summas 70 eurot, mis kanda OÜ

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus arveldusarvele nr EE512200221011374711. Seega on see

riigilõiv hagejale juba tagastatud. Kohus juhib hageja tähelepanu, et hagiavalduse esitamisel tasus

hageja riigilõivu kokku 500 eurot, selgitusega „Riigilõivud A.L hagilt ja hagi tagamise avalduselt.“

(dtl 40). Kohus juhib tähelepanu, et seega tasus hageja riigilõivu tegelikkuses 10 eurot rohkem kui

vajalik, seega on hagejal õigus ka selle enamtasutud summa 10 eurot tagasisaamiseks. Eeltoodust

tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 420 eurot, mis kuulub

kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.

39. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson, kohtunik