2-24-7141/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7141

Tsiviilasi

N.H (N.H) avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude

täitmise aegumise tõttu (Tallinna kohtutäituri Mati

Kadaku täiteasjas nr 008/2011/3200 kohtutäituri tasu

ja kulude osas)

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

N.H (N.H) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) N.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja) Tallinna kohtutäitur Mati

Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2024 määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks

maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.H (avaldaja/võlgnik) esitas 07.05.2024 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Täitedokumendiks oli Tallinna kohtutäituri Mati

Kadaku (puudutatud isik/kohtutäitur) otsus täiteasjas nr 008/2011/3200 kohtutäituri tasu ja

kulude osas. Avaldaja palus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Puudutatud isik teatas, et avaldaja suhtes algatati Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti

avalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti 26.08.2011 otsuse nr

035542 alusel täitemenetlus. Harju Maakohus asendas 05.03.2015 määrusega asjas nr 4-15-

770 rahatrahvi üldkasuliku tööga. Menetlus jätkus täituritasude sissenõudes. Tasumisele

kuuluv täituritasu moodustas 40 eurot 45 senti. Võlgnik kohtutäiturile aegumise avaldust ei

esitanud.

Maakohtu määrus

3. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata, sest sellega polnud taotletavat eesmärki võimalik

saavutada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja 423 lg 2 p 2 alusel.

Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Puudutatud isikul hüvitatavad menetluskulud puudusid.

Kohus vabastas võlgniku riigilõivu 30 euro riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohus leidis, et võlgnik ei peaks saama pöörduda avaldusega kohtutäituri või kohtu poole

täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise

aegumise tõttu. Kohtutäitur peab täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema

kohtutäituri seaduse (KTS) § 41² alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine (vt selle kohta

Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrust tsiviilasjas nr 2-21-8023). Võlgnikul on

võimalik täituritasu aegumise otsustamiseks pöörduda täituri poole.

Kuna maakohus andis avaldajale menetlusabi ja vabastas ta avalduselt riigilõivu tasumisest,

siis vabastas maakohus lõpplahendis mõjuval põhjusel avaldaja riigilõivu riigituludesse

tasumise kohustusest, sest selle väljamõistmisel avaldaja seda arvukate pooleliolevate

täitemenetluste tõttu suure tõenäosusega ei suudaks täita ja see põhjustaks uue täitemenetluse.

Avaldaja määruskaebus

4. Avaldaja palus võtta määruskaebuse menetlusse ja tühistada maakohtu määruse ning

tagastada tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmiseks. Avaldaja palus vabastada ta

määruskaebuse esitamisel kohustusliku riigilõivu tasumisest.

Määruskaebuse kohaselt esitas Eesti Vabariik 02.10.2009 täiturile avalduse võlgnikult võla

saamiseks. Põhinõude osas kohaldas kohtutäitur nõude aegumist. Täitemenetluse algatamisel

02.10.2009 koostas kohtutäitur tasu otsuse, mis oli täitedokumendiks. Seega täitemenetlus

jätkus peale aegumist täitekulude sissenõudmiseks. Täitedokumendist tuleneva nõude esimest

korda täitmiseks esitamisest on möödunud enam kui kümme aastat. Praegusel juhul oli

vaidlusaluses täiteasjades täitmisel aga väärteoasjas määratud rahatrahv, mis käis TMS § 202

alla ning millele KTS § 41 lg 3 järgi ei kohaldata KTS § 41 lg-d 1 ja 2.

KTS § 41 lg 3 kohaselt pole kriminaal- ja väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste

sundtäitmise aegumisel täituril õigust teha uut põhitasu otsust. Selline erisus võrreldes

tsiviilasjades tehtud täitedokumentidega, mille puhul aeguvad sissenõuded kohtutäituri tasu

otsusega reeglina samal ajal, on põhjendatud asjaoluga, et väärteo või kriminaalasjas

rahatrahvi või rahalise/varalise karistuse sissenõudmise aegumisel jääb kohtutäiturile piisav

aeg kohtutäituri tasu nõudmiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrust tsiviilasjas nr

2-21-13633, p 9). Seega ei saanud kohtutäitur ka uute täiteotsuste alusel tasu ja täitekulusid

sisse nõuda.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele

vastamiseks.

6. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata maakohtule

tagasi menetluse jätkamiseks.

9. Kolleegium leiab, et maakohus jättis avalduse ebaõigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.

10. Asjas puudub vaidlus, et põhinõude, st rahatrahvi osas määras Harju Maakohus

asenduskaristuse 05.03.2015 määrusega asjas nr 4-15-770, asendades rahatrahvi üldkasuliku

tööga. Kui täitedokumendiks olevat trahvi või rahalist või varalist karistust, menetluskulusid

või muid avalik-õiguslikke rahalisi sissenõudeid ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 ettenähtud

tähtaja jooksul, lõpetab täitur täitemenetluse sissenõudes täitmise aegumise tõttu (TMS § 202

lg 1, § 207 lg 1, §-d 209 ja 210).

11. Täitemenetluse kulude täitmist ei saa aga samal alusel lõpetada. Täitekulude kohta tehtud

kohtutäituri otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument RKTKm 02.11.2011, 3-

2-79-11, p 11).

12. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsuse vaidlustamisel on võlgnikul valik, kas

pöörduda avaldusega otse kohtusse (TMS § 2231 alusel) või esitada avaldus kohtutäiturile

(TMS § 481 alusel). Seega ei ole avaldajal kohustust pöörduda esmalt avaldusega kohtutäituri

poole (TlnRKm 05.04.2022, 2-21-8023, p 10; TlnRnKm 28.06.2023, 2-20-12743, p 13.2;

TlnRnKm 31.10.2023, 2-22-17323, p 36; TrtRnKm 04.04.2022, 2-21-20355, p 9).

13. Kuivõrd TMS sätestab kaks alternatiivset avalduse esitamise viisi täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, ei olnud maakohtu määrus avalduse

läbivaatamata jätmise kohta põhjendatud. Määrus tuleb tühistada ja asi saata menetluse

jätkamiseks samale maakohtule.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)