Legislator Case Law & Legislation
2-23-16219/11 AI generated

2-23-16219/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-23-16219/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-23-16219/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
market exclusivity tort liability exclusive economic zone untimely notification of defects non-implementation of the offending agreements goodwill indemnity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-16219

Tsiviilasi

S.N-i (S.N) avaldus täiteasjas nr 181/2005/764

täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise

tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

aktsiaseltsi AQUA MARINA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) S.N (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Q

Puudutatud isik (sissenõudja) aktsiaselts AQUA

MARINA (registrikood 10120426), lepinguline esindaja

H.N

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.01.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-23-16219.

2. Jätta S.N-i avaldus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 181/2005/764 nõude

täitmise aegumise tõttu läbi vaatamata.

3. Jätta asjas kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S.N (avaldaja/võlgnik) esitas 16.11.2023 Pärnu Maakohtule avalduse täiteasjas nr

181/2005/764 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Võlgniku suhtes

algatati 12.09.2005 täitemenetlus Saare Maakohtu 11.08.2005 kohtulahendi tsiviilasjas nr 2-1-

170 ja aktsiaselts AQUA MARINA (sissenõudja/puudutatud isik) avalduse alusel. Avaldaja

esitas 04.09.2023 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitmise aegumise tõttu,

kuid sissenõudja esitas avaldusele vastuväite.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Maakohus võttis 22.12.2023 avalduse menetlusse, toimetas samal päeval määruse

puudutatud isikule kätte. Puudutatud isik asjas oma seisukohta ei esitanud.

Maakohtu määrus

3. Maakohus rahuldas avalduse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr 181/2005/764 nõude

täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jäid sissenõudja kanda. Kohus mõistis sissenõudjalt

avaldaja kasuks menetluskulude hüvitise 243 eurot (kohtutäiturile aegumise avalduse

läbivaatamise tasu 18 eurot ja lepingulise esindaja kulu 225 eurot) ja kohustas tasuma sellelt

summalt viivist seadusjärgses määras ja ulatuses.

Kohus tuvastas, et täiteasjas nr 181/2005/764 oli täitedokumendiks Saare Maakohtu

11.08.2005 võlaõiguslik nõue tsiviilasjas nr 2-1-170. Täitemenetluse jätkamise teate kohaselt

oli 24.10.2023 seisuga võlgnevuse jääk 3 915 eurot 89 senti. Täitemenetlus algatati

12.09.2005. Puudusid andmed, et täitemenetlust oleks algatatud korduvalt või andmed

täitemenetluse peatumise kohta. Seega aegus täitedokumendist tulenev nõue alates hiljemalt

05.04.2021. Puudutatud isik aegumisele vastuväiteid ei esitanud.

Puudutatud isiku määruskaebus

4. Puudutatud isik palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta

avaldus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Käesolevas asjas puudus kohtul alus asja menetlemiseks, kuna kohtutäitur lõpetas

täitemenetluse 15.12.2023. Kuna täiteasi lõppes enne kohtulahendi tegemist, siis kohtul

puudus alus seda uuesti lõpetada.

Olenemata sellest, kuidas kohus asja lahendas, oleks tulnud menetluskulud jätta avaldaja

kanda, sest lahend tehti avaldaja huvides. Avaldus oli kohtule ka põhjendamatult esitatud.

Kuna võlgnik teadis täitemenetluse lõpetamisest kohtutäituri poolt, siis oleks võlgnik saanud

kohtusse esitatud avalduse tagasi võtta. Lisaks sellele, et sissenõudja nõue avaldaja vastu oli

pika aja jooksul sissenõudjast sõltumatutel asjaoludel täitmata, oleks sissenõudja suhtes

äärmiselt ebaõiglane, kui ta peaks kandma ka käesoleva menetlusega seotud kulusid.

Menetluse edasine käik

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

6. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 667 lg 2 ja § 659 alusel tühistada ja avaldus lõpetada täitemenetlus tuleb jätta TsMS § 423

lg 2 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Avaldaja pöördus 16.11.2023 maakohtusse TMS § 2231 alusel, taotledes lõpetada

12.09.2005 alustatud täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu.

10. Maakohus algatas 22.12.2023 määrusega hagita menetluse. Puudutatud isik asjas

seisukohta ei esitanud. Kohus rahuldas 31.01.2024 määrusega avalduse ja lõpetas

täitemenetluse, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis need ka avaldaja

kasuks välja.

11. Puudutatud isik esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus

tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kaebuse väitel oli kohtutäitur enne maakohtu

2

poolt avalduse menetlusse võtmist täitemenetluse lõpetanud. Puudutatud isik lisas kaebusele

täitemenetluse lõpetamise otsuse (dtl 57).

12. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitsetud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peab andma õiguskaitset. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja õiguslik huvi

täitemenetluse lõpetamise vastu (õiguskaitsevajadus) praeguseks ära langenud, kuna

täitemenetlus on lõpetatud. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et täitemenetlust ei lõpetatud

avaldaja soovitud õiguslikul alusel. Täitemenetlus lõppes võlgniku pankroti

väljakuulutamisega (TMS § 51 lg 1).

13. Tuginedes TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, leiab ringkonnakohus olevat õiglase jätta

menetlusosaliste menetluskulud mõlemas kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.

Menetlusosalistel oli pärast kohtutäituri poolt 15.12.2023 täitemenetluse lõpetamist mõlemal

võimalik sellest kohut teavitada ja oma tegevusega hoida ära nii enda kui ka

vastasmenetlusosalise menetluskulude tekkimise või vältida kulude suurenemist. Avaldajal oli

võimalik avaldus tagasi võtta (TsMS § 477 lg 6) ja puudutatud isikul esitada avalduse kohta

kohtu nõutud tähtaja jooksul seisukoht, lisades kaebusele lisatud kohtutäituri otsus juba

maakohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

3