Legislator Case Law & Legislation
3-24-2809/9 AI generated

3-24-2809/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-2809/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohus registreeris 10. oktoobril 2024 X.X-i (edaspidi kaebaja) kaebuse, otstarbekuse tõttu. Kaebaja sellega ei nõustunud. Samuti viitab kaebaja kaebuses sündmustele,

Legislator headnote

AI generated

3-24-2809/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: oktoobril 2024 X.X-i (edaspidi kaebaja) kaebuse, otstarbekuse tõttu. Kaebaja sellega ei nõustunud. Samuti viitab kaebaja kaebuses sündmustele,

Keywords

AI generated
procedural violations media law credible documentation journalist access to files perpetuation of evidence paper trail
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

7. novembril 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-24-2809

Haldusasi

X.X-i kaebus ebaõigete andmete avaldamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X-i kaebus.

2. Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204

lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohus registreeris 10. oktoobril 2024 X.X-i (edaspidi kaebaja) kaebuse,

milles ta taotleb kriminaalasja nr aaaaaaaaaaa täielikku tühistamist, Lääne Ringkonna-

prokuratuuri kohustamist algatama kriminaalmenetlust S.J, T.K, I.G, A.A ja J.S suhtes ning

kaebajale mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebuse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt soovis Lääne Ringkonnaprokuratuuri abi-

prokurör lõpetada kriminaalasja nr aaaaaaaaaaa menetlemise kaebaja suhtes karistuse eba-

otstarbekuse tõttu. Kaebaja sellega ei nõustunud. Samuti viitab kaebaja kaebuses sündmustele,

kus tema valdusest võeti Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) ametnike ning varjupaiga töötajate juuresolekul ära 10 koera ja 2 kutsikat. 2022. aastal

sai kaebaja teada, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) §

264 lg 1 p 3 (looma julm kohtlemine) alusel kvalifitseeritava süüteokoosseisu alusel. Kaebaja

väitel andsid PTA endine ametnik T.K ja Varjupaikade MTÜ töötaja S.J meedias intervjuusid,

valetasid, petsid ning võltsisid kohtu jaoks dokumente. Kaebaja sõnul teda laimati.

Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Kohus tagastas 10. oktoobri 2024. a määrusega Prokuratuuri vastu esitatud kaebuse

kriminaalmenetluse tühistamise ja kriminaalmenetluse algatamise nõuetes ning jättis kaebuse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta. Kaebajal tuli täpsustada mittevaralise kahju

hüvitamise nõuet ning kohtule selgitada, kes, milliseid valeväiteid, millal ning millises allikas

kaebaja kohta avaldas.

3. Kaebaja esitas 22. oktoobril 2024 vastuse, milles märkis, et küsis abiprokurörilt, kes tema

kohta kuriteoteate esitas, millele ta sai 2. oktoobril 2024 vastuse, et politsei ajakirjanduses

ilmunud artikli põhjal. Kaebaja märkis, et ta ei ole ise seda artiklit lugenud, ning palus see

prokuratuurilt välja nõuda.

4. Prokuratuur esitas 7. novembril 2024 vastuse 25. oktoobril 2024 esitatud kohtunõudele.

Prokuratuur selgitas, et 2. oktoobril 2024 viis Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör H.V

kaebajaga läbi menetlustoimingu, mille käigus soovis selgitada välja kaebaja seisukoha

kriminaalasja nr aaaaaaaaaaa lõpetamise osas karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kuna kaebaja

avaldas menetlustoimingu käigus abiprokurörile, et on mitmed isikud tema laimamise eest

kohtusse andnud seoses ka kriminaalmenetluse aluseks oleva sündmusega, siis abiprokurör

selgitas kaebajale põgusalt, millistel tingimustel on täidetud valekaebuse kuriteokoosseis KarS

§ 319 järgi. Samuti selgitas prokurör kriminaalmenetluse alustamise üldiseid tingimusi, et

kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alati vajalik kellegi avaldust, vaid kriminaalmenetlust

on võimalik alustada ka menetlejale muul viisil teatavaks saanud info põhjal, sh et vastav info

võib pärineda ka meediast. Prokurör ei väitnud isikule, et menetlustoimingu aluseks olnud

kriminaalmenetlus oleks alustatud mõne artikli pinnalt. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu

viiteid kaebaja viidatud artiklile või mis tahes meedias esitatud seisukohtadele, mistõttu ei ole

prokuratuuril võimalik kohtule küsitud artiklit edastada. Toimikust nähtub, et PTA

peaspetsialist T.K edastas eriasjade uurija M.L e-kirja teel Varjupaikade MTÜ kokkuvõtte 11.

augustil 2021 kaebajalt PTA järelevalvemenetluse käigus ära võetud tiine koera tervislikust

seisundist ning surma põhjusest, mille eriasjade uurija edastas seejärel sisekontrolli menetlust

juhtinud prokurörile. Viimati nimetatud prokurör edastas materjali e-kirja teel uurijale

menetluse alustamise otsuse tegemiseks, misjärel on 14. septembril 2021 algatatud KarS § 264

lg 1 p 3 tunnustel kriminaalasi nr aaaaaaaaaaa.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohtule nähtub, et kaebaja seostab ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju

peaasjalikult PTA endise ametniku ning Varjupaikade MTÜ töötaja poolt meedias väidetavalt

esitatud valeväidete ja laimuga kaebaja suunal.

6. Vastupidiselt kaebaja väidetule nähtub kohtule Prokuratuuri vastusest, et kriminaalasja nr

aaaaaaaaaaa algatamise ajendiks ei olnud meedias ilmunud artikkel, vaid menetlus alustati

Varjupaikade MTÜ poolt koostatud kokkuvõtte alusel, mis kajastas kaebajalt ära võetud koera

tervisliku seisundi ja surma põhjustega seonduvaid asjaolusid.

7. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Kuivõrd kriminaalmenetluse algatamise aluseks oli Varjupaikade MTÜ koostatud kokkuvõte

kaebajalt ära võetud koera kohta, siis olukorras, kus kaebaja hinnangul on Varjupaikade MTÜ

esitanud kaebaja kohta valeväiteid, ei ole halduskohtu pädevuses sellist vaidlust lahendada

(HKMS § 4 lg 1). Kui kaebaja soovib esitada ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõude teise eraõigusliku isiku (Varjupaikade MTÜ) vastu, siis tuleb selline nõue

esitada tsiviilkohtumenetluse raames hagiavaldusena (Harju) maakohtule.

8. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab ka, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

Tulenevalt asjaolust, et kohtule ei nähtu, et PTA ametnikud oleksid kaebaja kohta esitanud

valeväiteid, mis oleksid viinud kriminaalmenetluse algatamiseni, ning kaebaja ei ole selliseid

asjaolusid ka kohtu ette toonud, ei ole tuvastatav ka kaebaja subjektiivsete õiguste riive PTA

poolt. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44

lg 1). Kuivõrd kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse

tuginedes mh PTA poolt meedias avaldatud artiklis esitatud valeväidetele, ei saa ta olla

kaebajale sel viisil mittevaralist kahju tekitanud. Kaebaja väitest, et ta ise ei ole vastavat artiklit

näinudki, vaid tugines üksnes prokuröri kirjeldatule, ja Prokuratuuri vastusest kohtule, mille

kohaselt ei ole prokurör vestluses kaebajaga ühelegi sellisele artiklile viidanud, järeldab kohus,

et väidetavalt kahju tekitanud artiklit ei eksisteerigi. Prokuratuuri vastusest võib järeldada, et

kaebajal tekkis ekslikult arusaam, et kriminaalasi nr aaaaaaaaaaa alustati meedias ilmunud

artikli põhjal, kuigi kaebajale selgitati üldiselt kriminaalmenetluse algatamise võimalusi (sh

meedias avaldatud teabe alusel).

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Varjupaikade MTÜ vastu esitatud kaebuse HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel ning PTA vastu esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja

menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/