3-24-2809/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohus registreeris 10. oktoobril 2024 X.X-i (edaspidi kaebaja) kaebuse, otstarbekuse tõttu. Kaebaja sellega ei nõustunud. Samuti viitab kaebaja kaebuses sündmustele,
Legislator headnote
AI generated3-24-2809/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: oktoobril 2024 X.X-i (edaspidi kaebaja) kaebuse, otstarbekuse tõttu. Kaebaja sellega ei nõustunud. Samuti viitab kaebaja kaebuses sündmustele,
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Maarja Oras
Määruse tegemise aeg ja koht
7. novembril 2024 Tallinnas
Haldusasja number
3-24-2809
Haldusasi
X.X-i kaebus ebaõigete andmete avaldamisega
tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Tagastada X.X-i kaebus.
2. Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204
lg 1).
ASJAOLUD
1. Tallinna Halduskohus registreeris 10. oktoobril 2024 X.X-i (edaspidi kaebaja) kaebuse,
milles ta taotleb kriminaalasja nr aaaaaaaaaaa täielikku tühistamist, Lääne Ringkonna-
prokuratuuri kohustamist algatama kriminaalmenetlust S.J, T.K, I.G, A.A ja J.S suhtes ning
kaebajale mittevaralise kahju hüvitamist.
Kaebuse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt soovis Lääne Ringkonnaprokuratuuri abi-
prokurör lõpetada kriminaalasja nr aaaaaaaaaaa menetlemise kaebaja suhtes karistuse eba-
otstarbekuse tõttu. Kaebaja sellega ei nõustunud. Samuti viitab kaebaja kaebuses sündmustele,
kus tema valdusest võeti Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ning Politsei- ja Piirivalveameti
(PPA) ametnike ning varjupaiga töötajate juuresolekul ära 10 koera ja 2 kutsikat. 2022. aastal
sai kaebaja teada, et tema suhtes on algatatud kriminaalmenetlus karistusseadustiku (KarS) §
264 lg 1 p 3 (looma julm kohtlemine) alusel kvalifitseeritava süüteokoosseisu alusel. Kaebaja
väitel andsid PTA endine ametnik T.K ja Varjupaikade MTÜ töötaja S.J meedias intervjuusid,
valetasid, petsid ning võltsisid kohtu jaoks dokumente. Kaebaja sõnul teda laimati.
Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Kohus tagastas 10. oktoobri 2024. a määrusega Prokuratuuri vastu esitatud kaebuse
kriminaalmenetluse tühistamise ja kriminaalmenetluse algatamise nõuetes ning jättis kaebuse
mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta. Kaebajal tuli täpsustada mittevaralise kahju
hüvitamise nõuet ning kohtule selgitada, kes, milliseid valeväiteid, millal ning millises allikas
kaebaja kohta avaldas.
3. Kaebaja esitas 22. oktoobril 2024 vastuse, milles märkis, et küsis abiprokurörilt, kes tema
kohta kuriteoteate esitas, millele ta sai 2. oktoobril 2024 vastuse, et politsei ajakirjanduses
ilmunud artikli põhjal. Kaebaja märkis, et ta ei ole ise seda artiklit lugenud, ning palus see
prokuratuurilt välja nõuda.
4. Prokuratuur esitas 7. novembril 2024 vastuse 25. oktoobril 2024 esitatud kohtunõudele.
Prokuratuur selgitas, et 2. oktoobril 2024 viis Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör H.V
kaebajaga läbi menetlustoimingu, mille käigus soovis selgitada välja kaebaja seisukoha
kriminaalasja nr aaaaaaaaaaa lõpetamise osas karistuse ebaotstarbekuse tõttu. Kuna kaebaja
avaldas menetlustoimingu käigus abiprokurörile, et on mitmed isikud tema laimamise eest
kohtusse andnud seoses ka kriminaalmenetluse aluseks oleva sündmusega, siis abiprokurör
selgitas kaebajale põgusalt, millistel tingimustel on täidetud valekaebuse kuriteokoosseis KarS
§ 319 järgi. Samuti selgitas prokurör kriminaalmenetluse alustamise üldiseid tingimusi, et
kriminaalmenetluse alustamiseks ei ole alati vajalik kellegi avaldust, vaid kriminaalmenetlust
on võimalik alustada ka menetlejale muul viisil teatavaks saanud info põhjal, sh et vastav info
võib pärineda ka meediast. Prokurör ei väitnud isikule, et menetlustoimingu aluseks olnud
kriminaalmenetlus oleks alustatud mõne artikli pinnalt. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu
viiteid kaebaja viidatud artiklile või mis tahes meedias esitatud seisukohtadele, mistõttu ei ole
prokuratuuril võimalik kohtule küsitud artiklit edastada. Toimikust nähtub, et PTA
peaspetsialist T.K edastas eriasjade uurija M.L e-kirja teel Varjupaikade MTÜ kokkuvõtte 11.
augustil 2021 kaebajalt PTA järelevalvemenetluse käigus ära võetud tiine koera tervislikust
seisundist ning surma põhjusest, mille eriasjade uurija edastas seejärel sisekontrolli menetlust
juhtinud prokurörile. Viimati nimetatud prokurör edastas materjali e-kirja teel uurijale
menetluse alustamise otsuse tegemiseks, misjärel on 14. septembril 2021 algatatud KarS § 264
lg 1 p 3 tunnustel kriminaalasi nr aaaaaaaaaaa.
KOHTU SEISUKOHT
5. Kohtule nähtub, et kaebaja seostab ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju
peaasjalikult PTA endise ametniku ning Varjupaikade MTÜ töötaja poolt meedias väidetavalt
esitatud valeväidete ja laimuga kaebaja suunal.
6. Vastupidiselt kaebaja väidetule nähtub kohtule Prokuratuuri vastusest, et kriminaalasja nr
aaaaaaaaaaa algatamise ajendiks ei olnud meedias ilmunud artikkel, vaid menetlus alustati
Varjupaikade MTÜ poolt koostatud kokkuvõtte alusel, mis kajastas kaebajalt ära võetud koera
tervisliku seisundi ja surma põhjustega seonduvaid asjaolusid.
7. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui
vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
Kuivõrd kriminaalmenetluse algatamise aluseks oli Varjupaikade MTÜ koostatud kokkuvõte
kaebajalt ära võetud koera kohta, siis olukorras, kus kaebaja hinnangul on Varjupaikade MTÜ
esitanud kaebaja kohta valeväiteid, ei ole halduskohtu pädevuses sellist vaidlust lahendada
(HKMS § 4 lg 1). Kui kaebaja soovib esitada ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju
hüvitamise nõude teise eraõigusliku isiku (Varjupaikade MTÜ) vastu, siis tuleb selline nõue
esitada tsiviilkohtumenetluse raames hagiavaldusena (Harju) maakohtule.
8. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab ka, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,
kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
Tulenevalt asjaolust, et kohtule ei nähtu, et PTA ametnikud oleksid kaebaja kohta esitanud
valeväiteid, mis oleksid viinud kriminaalmenetluse algatamiseni, ning kaebaja ei ole selliseid
asjaolusid ka kohtu ette toonud, ei ole tuvastatav ka kaebaja subjektiivsete õiguste riive PTA
poolt. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44
lg 1). Kuivõrd kinnitust ei leidnud kaebaja väide, et Prokuratuur alustas kriminaalmenetluse
tuginedes mh PTA poolt meedias avaldatud artiklis esitatud valeväidetele, ei saa ta olla
kaebajale sel viisil mittevaralist kahju tekitanud. Kaebaja väitest, et ta ise ei ole vastavat artiklit
näinudki, vaid tugines üksnes prokuröri kirjeldatule, ja Prokuratuuri vastusest kohtule, mille
kohaselt ei ole prokurör vestluses kaebajaga ühelegi sellisele artiklile viidanud, järeldab kohus,
et väidetavalt kahju tekitanud artiklit ei eksisteerigi. Prokuratuuri vastusest võib järeldada, et
kaebajal tekkis ekslikult arusaam, et kriminaalasi nr aaaaaaaaaaa alustati meedias ilmunud
artikli põhjal, kuigi kaebajale selgitati üldiselt kriminaalmenetluse algatamise võimalusi (sh
meedias avaldatud teabe alusel).
9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Varjupaikade MTÜ vastu esitatud kaebuse HKMS §
121 lg 1 p 1 alusel ning PTA vastu esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt
õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel
loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja
menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
Maarja Oras
/allkirjastatud digitaalselt/