3-22-1897/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Maret Altnurme ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1897

Haldusasi

MAVE Varahalduse OÜ kaebus Transpordiameti

01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 osaliselt ja

09.08.2022 vaideotsuse nr 1.2-2/22/14645-3 tervikuna

tühistamise nõuetes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – MAVE Varahalduse OÜ,

esindajad: v-adv. Villy Lopman ja adv. Sandra Kaas

Vastustaja – Transpordiamet,

esindaja F.Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MAVE Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MAVE Varahalduse OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 19.05.2023 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-1897 muutmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 09.12.2024

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-1897

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja on Rae vallas Peetri külas asuva Läike tee 32 kinnistu (katastritunnus

65301:001:2643) omanik. Kinnistul asub kolm hoonet, kus paiknevad tööstus-, lao- ja

äripinnad.

2. Transpordiamet andis 01.06.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/419 (vaidlustatud

korraldus) projekteerimistingimused (PT) Tallinna väikese ringtee ehitusprojekti

koostamiseks. PT näevad ette Tallinna väikese ringtee ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee

(Tartu maantee) ristumiseks lahenduse, kus kõnealune maantee tõstetake viaduktile ja selle

alla rajatakse ringristmik, mis jääb osaliselt Läike tee 32 kinnistule. Menetluse käigus esitas

kaebaja vastuväited, leides, et tee planeerimine tema kinnistule ei ole vajalik ning piirab tema

omandiõigust ebaproportsionaalselt olukorras, kus samas kõrval asuvad hoonestamata Allika

ja Tudriku kinnistud. Transpordiamet jättis kaebaja vastuväited arvestamata, leides

kokkuvõttes, et kavandatud lahendus on alternatiividega võrreldes eesmärgipärasem ja

otstarbekam ning selle puhul on parimal moel arvesse võetud tuleviku liikumisvajadusi,

võimaluse piires on arvestatud olemasolevate ja planeeritud maakasutusfunktsioonidega ning

püütud leida parim kompromisslahendus, mis tagaks nii avalikud kui ka maaomanike huvid.

3. Kaebaja esitas vaidlusaluse korralduse tühistamiseks vaide, mille Transpordiamet jättis

09.08.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/14645-3 rahuldamata, leides kokkuvõttes, et kaebajale

tagati ärakuulamisõigus ja PT andmisel ei tehtud kaalutlusvigu. Vaideotsuses sisalduvad

kokkuvõttes järgmised põhjendused. Tallinna väike ringtee on väga suure avaliku tähtsusega

tee. Mitme erineva lahenduse vahel osutus valituks selline, mis on kooskõlas

üldplaneeringuga, mille jooniselt nähtub, et ramp kulgeb üle Läike tee 32 kinnistu ja ka üle

tänase hoonestuse. Trassi ei ole võimalik nihutada nii palju, et see ei ulatuks Läike tee 32

kinnistule. Alternatiivne lahendus, kus probleemne parempööre oli lahendatud viadukti alt

läbisõidu ja seejärel paremale pööramisega, on tehniliselt teostamatu, kuna ringristmik, mis

pidi piirkonda teenindama, asus liialt lähedal kõrgele viaduktile ning ei oleks olnud võimalik

viia omavahel kokku viadukti ning selle otstes paiknevaid ringteid nõuetekohaselt

pikakalletega. Töötati välja uus lahendus, kus ringristmikud olid paigutatud viaduktist

piisavalt kaugele, millise lahenduse puhul on probleemiks see, et sobivas asukohas ei olnud

olemas vaba maa-ala, kuhu planeerida ringristmikule suunduvaid harusid. Seetõttu töötati

välja uus lahendus, mille korral oleks ringristmik asunud märkimisväärselt põhja pool, millise

lahenduse kohta leidsid piirkonnas asuvad ettevõtted ja elanikud, et see ei teeninda piisavalt

hästi kohalikku piirkonda ning see suunab transiitliikluse läbi kohaliku piirkonna, millega

kaasneb liiklusoht. Seetõttu otsustati lahenduse kasuks, mis tagaks liiklussõlme toimivuse nii,

2(16)

3-22-1897

et kohalikku piirkonda oleks tagatud juurdepääsud ning transiitliiklus ei läbiks kohalikke

piirkondi.

4. Kaebaja esitas 07.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse

tühistamiseks. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.

4.1. Vastustaja rikkus ärakuulamisõigust, kuna kaebaja ei saanud ligi aasta jooksul sisulist

tagasisidet enda esitatud seisukohtadele ja ettepanekutele, sedavõrd keerulises menetluses

vajalikku dialoogi kaebaja ja vastustaja vahel ei tekkinud. Kaebaja ei saanud 2021. aastal

toimunud ärakuulamise käigus esitada seisukohta alles 2022. aasta kevadel valminud lõpliku

projektlahenduse asukohaskeemi ja keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kohta.

4.2. Vaidlustatud korraldus on ilmsete kaalutlusvigadega, kuna sisulist kaalumist ei ole

toimunud. Läike tee 32 kinnistu osas alternatiivide kaalumine on tõendamata. Üldplaneeringu

seletuskirjas on rõhutatud, et kavandatud teede asukohad on üksnes indikatiivsed. Ei ole

tõendatud, et puudus põhimõtteliselt mõistlik võimalus rajada ringtee Läike tee 32 kinnistust

eemale. Vastustajal oleks olnud võimalus vältida kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet

ringtee ja liiklussõlme asukoha liigutamisel vaid ca 15,85 m eemale Läike tee 32 kinnistul

asuvast hoonest, võttes muu hulgas arvesse, et Läike tee 32 kinnistu kõrval asuvatel

hoonestamata ja pindalalt oluliselt suuremate ning 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Tudriku ja Allika kinnistutel puuduvad kehtivad detailplaneeringud.

4.3. Vastustaja on kohtumenetluses asunud lubamatult vaidlustatud korraldust tagantjärgi

põhjendama, esitamata samas veenvaid tõendeid, mis kinnitaksid, et nendest tagantjärgi

esitatud kaalutlustest vaidlustatud korralduse andmisel ka tegelikult lähtuti.

4.4. Kavandatava ringtee kulgemine üle kaebajale kuuluva välja arendatud ning kasutuses

oleva hoonestatud Läike tee 32 kinnistu omab õiguste riive mõttes ebaproportsionaalselt

suuremat negatiivset mõju võrreldes vastustaja poolt esile toodud teiste naaberkinnistutega.

Lisaks eeldatavalt olulisele müra- ja vibratsioonitaseme tõusule Läike tee 32 kinnistul, kaob

PT kohase lahenduse realiseerimise korral Läike tee 32 kinnistul enam kui 70 olemasolevat

parkimiskohta, samuti kaob üks kahest juurdepääsust Läike tee 32 kinnistule.

4.5. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et PT kohane lahendus on otseses vastuolus Läike tee 32

kinnistul kehtiva detailplaneeringuga (DP), mis nägi ette hoonete planeerimise Tallinn-Tartu

maantee poolt vaadates kinnisasja tagumisse ossa.

4.6. Vastustaja rikkus uurimispõhimõtet, jättes välja selgitamata kavandatava tegevusega

kaasneva mürataseme tõusu Läike tee 32 kinnisasjal asuvates hoonetes. Potentsiaalsed müra

vähendamisega seotud kulud ei mahu kaebaja tavapärase äririski raamidesse.

4.7. Vastustaja ei ole arvestanud vajadusega tagada Läike tee 32 kinnistul vajalikud

pöörderaadiused, mis on olulised nii seal asuva hoone tuleohutuse seisukohast kui ka

manööverdusruumina veoautode ligipääsuks kinnistul asuvatele ladudele.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja põhjendused olid kokkuvõttes

järgmised.

5.1. Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebajale esitati 16.07.2021 kirjaga nr 8-

1/21-1921/17539-1 selge ülevaade kavandatavast lahendusest, milline vaidlustatud

3(16)

3-22-1897

korraldusega ka kehtestati. Vastustaja on kaebaja seisukohti haldusmenetluses sisuliselt

kaalunud, mis kajastub vaidlustatud korralduse lisas 2.

5.2. Vaidlustatud korralduse andmisel ei ole tehtud kaalutlusvigu ja see on proportsionaalne.

Vastustaja lähtus üldplaneeringus toodud lahendusest. Tallinna väikese ringtee asukohta on

juba täpsustatud kehtestatud ja menetluses olevates detailplaneeringutes. Vastustaja on

kaalunud erinevaid lahendusi. Planeeritav ringristmik hakkab asuma olemasoleva Tartu

maantee all. PT-s toodud lahenduse kohaselt on Tartu maantee viadukti pikkuseks ca 206 m ja

rajatise üldpikkus koos tugimüüridega 870 m. Kui planeeritav ringristmik rajada Allika

kinnistule, tuleb Tartu maantee viadukt koos tugimüüridega rajada ca 2 km pikkusena, kuna

tuleb tagada vähemalt kolmest kohast avad Tartu maantee liikluse läbipääsuks Tallinna

väikese ringtee ja Tartu maantee vahel ehk tegemist oleks kolm korda mahukama rajatisega,

mis oleks ligikaudu kümme korda kallim ega oleks samas liikluslahenduslikult nii hästi

toimiv kui PT-ga määratud lahendus. Üldplaneeringus ei ole ette nähtud lisakogujateede

väljaehitamist piki Tartu maanteed, mis tähendab, et kirjeldatud lahenduse puhul oleks

tegemist üldplaneeringu olemusliku muutmisega. Kui nihutada teed nii, et see asuks Allika

kinnistul ning ei ulatuks Läike tee 32 kinnistule, muutuvad osade ringristmikule suunduvate

harude nurgad järsuks, mille tõttu väheneb foorreguleeritud ringristmiku peatumisaladel

peatuvate sõidukite arv ja seeläbi väheneb ringristmiku läbilaskevõime. Pealegi, kui Tallinna

väike ringtee planeerida nii, et see ei kulgeks Läike tee 32 kinnistult, põhjustab see

liikluskorralduses nii olulise muudatuse, et Läike tee ei toimi enam kogujateena, samuti looks

see olukorra, kus kõik pöörded toimuksid läbi siseteede, mis mõjutaks negatiivselt

liiklusohutust.

5.3. Vastustaja on Tallinna väikese ringtee lahendust optimeerinud maksimaalselt, viies

vajaduse kasutada Läike tee 32 kinnistut miinimumini, sh on ringristmikult kaotatud ära

eraldiseisvad pöörderaja.

5.4. Juba kaebaja kinnistule hoonete planeerimisel oli ületatud kaebaja viidatud müra

normtasemed, mistõttu jääb arusaamatuks, miks eeldab kaebaja nüüd, et vastustaja peaks

sellise normtaseme ületamise eest vastutama.

5.5. Vastustaja ja kaebaja esindajate vahel 02.05.2022 toimunud kohtumisel palus vastustaja

kaebajal täpsemalt esile tuua, milliseid pöörderaadiuseid ja millises asukohas kaebaja

kinnistul tagada tuleb, millist täpsustust kaebaja aga ei esitanud. Parkimiskohtade osas pakkus

vastustaja 06.04.2022 toimunud koosolekul kaebajale välja, et kuna PT-s toodud lahenduse

realiseerimisel muutub tee liiklusrežiim ning piirkiiruseks määratakse 50 km/h, on kaebajal

võimalik parkimiskohti juurde rajada.

6. Tallinna Halduskohus jättis 19.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

6.1. Vastustaja on kaebajale nõuetekohaselt taganud ärakuulamisõiguse, kaasates kaebaja

menetlusse 16.07.2021 kirjaga nr 8-1/21-192/17539-1 ning andes talle võimaluse esitada oma

seisukohad, mida kaebaja ka kasutas. Vastustaja 16.07.2021 kirjas sisaldus link, kust oli

võimalik tutvuda projekteeritava teelõigu asukohaskeemiga ning tugiplaanidega. Kaebajal oli

võimalik kavandatava lahendusega tutvuda ning keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande

avalikul arutelul osaleda. Lisaks nähtub vastustaja 19.04.2022 kirjast nr 8-1/21-192, et

vastustaja edastas kaebajale projektlahenduse pdf- ja dwg-formaadis, misjärel toimus

4(16)

3-22-1897

06.04.2022 koosolek, kus vastustaja põhjendas valitud lahenduse vajalikkust, selgitades samas

kaebaja kinnistule kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Vastustaja ei

pidanud kaebaja 02.08.2021 esitatud ettepanekutele vastama enne vaidlusaluse korralduse

andmist.

6.2. Üldplaneeringu maakasutuse kaardi nr 1 kohaselt asub Läike tee 32 perspektiivse

eritasandilise ristmiku rajamiseks vajalikul maa-alal, samuti on sinna planeeritud

perspektiivne maantee. Läike tee 32 kinnistu jääb umbes ca 3043 m2 ulatuses avalikult

kasutatava tee kaitsevööndisse. Koostamisel oleva uue üldplaneeringu maakasutusplaani järgi

jääb Läike tee 32 kinnistu perspektiivsele Tallinna väikese ringtee maa-alale. Tallinna väikese

ringtee trassikoridori kulgemine üle Läike tee 32 kinnistu on märgitud Tudriku ja Sepa-Rae 2

kinnistute ning lähiala detailplaneeringus (DP0225), mis on algatatud 2004. aastal. OÜ

Reaalprojekt koostatud töös nr P19077 „Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna

väikese ringtee) eelprojekti koostamine. Variantide võrdlus“ on võrreldud kahte alternatiivi,

millest esimese puhul on Tallinna väike ringtee põhitrassil toodud viaduktiga üle Tartu

maantee nii sõidukid kui kergliiklejad, manöövrid Tartu maanteelt Tallinna väikesele

ringteele ja vastupidi toimuvad Lepiku tee – Tallinna väikese ringtee ning Tähnase tee –

Tallinna väikese ringtee foorreguleeritud ringristmike kaudu ning teise kohaselt kavandatakse

Tartu maantee ja Tallinna väikese ringtee liiklussõlme foorreguleeritud ringristmik, Tallinn-

Tartu maantee on toodud viaduktiga üle ringristmiku ning jalakäijate ristumine on lahendatud

kolmandal tasandil foorreguleeritud ringristmiku all.

6.3. Kaebajale ei tule ühestki kehtivast planeeringust ega ka koostamisel olevast planeeringust

subjektiivset õigust nõuda, et perspektiivset Tallinna väikese ringtee trassi ei rajataks tema

kinnistule. Vastustaja on vaidlusaluse korralduse lisas 2 selgitanud, miks ei saa

liikluslahendust muuta ning milliseid variante kaaluti ja mida arvesse võeti.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 5 kohaselt on üldplaneering projekteerimistingimuste alus

ning vastustaja ei saa planeerida projekteerimistingimustega perspektiivset tugimaanteed

kaebaja kinnistu asemel kõrvalkinnistutele, kui kehtiva üldplaneeringuga on selgelt ette

nähtud, et perspektiivne tee kulgeb üle kaebaja kinnistu. Küll aga oli vastustajal võimalus

kaaluda, kui ulatuslikult planeerida Tallinna väikese ringtee trassi üle kaebaja kinnistu.

Ühtlasi seadis vastustajale kaalutlusõiguse piirid alternatiivvariantide võrdlusanalüüs, kus

võrdluse aluseks oli alternatiividega seotud hinnangulised kulud ning sotsiaalmajanduslikud

kulud. Samuti võis vastustaja arvesse võtta ka koostamisel olevaid planeeringuid, et vältida

tulevikus planeeringute vastuolu.

6.4. Alternatiivide kaalumist on selgitatud vaideotsuses. Vastustaja oleks võinud esitada

vaidlusaluses korralduses või selle lisas 2 põhjendused, miks ei ole võimalik nihutada

Tallinna väikese ringtee koridori ja liiklussõlme asukohta selliselt, et see jääks kaebaja

kinnistust välja, ent see ei ole oluline põhjendamispuudus, mis tingiks haldusakti

õigusvastasuse. Ka vaidlusaluse korralduse lisas 2 toodud põhjendustest on arusaadav, miks

kaebaja ettepanekuga arvestada ei saanud. Järelikult on vastustaja kaalutlusõigust teostanud,

võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes võimalikke erinevaid alternatiive.

6.5. Kuigi kaebajal on õigus selles, et vaidlusaluse korralduse lisas 2 välja toodud

alternatiivlahendused erinevad üksteisest vaid tehniliste detailide osas, on vastustaja

põhjendanud, miks ei saanud trassikoridori või selle asukohta PT-ga asuda muutma. Samuti

on vastustaja asjakohaselt selgitanud vaideotsuses, et kehtivas üldplaneeringus ettenähtud

5(16)

3-22-1897

lahendust ei realiseeritud täpselt selliselt, nagu oli üldplaneeringus ette nähtud, kuivõrd

üldplaneeringus kajastatud lahendus eeldas parempöörde rambi rajamist üle Läike tee 32

kinnistul olevate hoonete.

6.6. Täiendavalt on vastustaja selgitanud oma 28.04.2023 menetlusdokumendis, et

kohtumenetluses kaebaja välja pakutud variant, et kavandatav ringtee jääks kaebaja kinnistul

asuvast hoonest 15,85 m kaugusele, ei ole võimalik. Nimelt, kui nihutada vaidlusalust

liiklussõlme Läike tee 32 kinnistult eemale, muutuks Vägeva tee 3a kinnistul asuv hoone

kasutamatuks, samas kui PT-s toodud lahenduse puhul on ka kaebajale kuuluv Läike tee 32

kinnistu kasutamine endisel viisil tagatud ning säilib ka Vägeva tee 3a hoone. Ühtlasi on

vastustaja asjakohaselt selgitanud, et kui nihutada liiklussõlme Läike tee 32 kinnistust eemale,

mõjutaks see olulisel määral Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistu hoonestusalasid.

6.7. Kuigi õige on kaebaja väide, et kaebaja kinnistu kõrval asuvad hoonestamata kinnistud,

mis on pindalalt oluliselt suuremad ja millel puudub kehtiv detailplaneering, ei anna see alust

automaatselt pidada olulisemaks kaebaja huvi. Kehtiv üldplaneering annab kõrvalkinnistute

omanikele muu hulgas õiguse eeldada, et Tallinna väikese ringtee asukoht jääb

üldplaneeringuga märgitud alasse. Vastustajal on kohustus arvestada oluliste asjaoludega,

milleks on ka menetluses olevad planeeringud ning avalike huvidega. Vaidlusaluse korralduse

lisas 2 on vastustaja selgitanud, et kuna varem pole reserveeritud piisavalt suurt maa-ala, et

projekteerida ja ehitada kõnealune väga suure riikliku ja avaliku tähtsusega tee, tuleb

kavandada tee projekteerimist läbi tihedalt asustatud või juba varasemalt planeeringutega

kaetud alade. Vastustaja on arvesse võtnud tuleviku liiklusprognoose, võimaluse piires

olemasolevaid ja planeeritud maakasutusfunktsioone ja püüdnud leida parima

kompromisslahenduse. Seejuures säilib kaebajal oma kinnistu kasutamise võimalus. Kaebaja

kinnistul parkimiskohtade kaotamisega seoses on vastustaja vaidlusaluse korralduse lisas 2

selgitanud, et on valmis koostöös kohaliku omavalitsusega leevendama kinnistult kaotatud

parkimiskohti, kavandades osa parkimist riigitee äärsele tänasele haljasalale. Küsimus sellest,

kuidas kaebaja kinnistusiseselt korraldada sõidukite manööverdamine ja liikumine, on kaebaja

mõjusfääris. Kaebaja kinnistu suurust arvestades võib eeldada, et manööverdamiseks ruumi

jagub.

6.8. Vastuses kaebusele on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et kui planeeritav ringristmik

rajada Allika kinnistule, tuleks rajada kolm korda mahukam ja umbes kümme korda kallim

rajatis, mis ei oleks samas liikluslahenduslikult nii hästi toimiv kui PT-ga määratud lahendus.

Avalikuks huviks on ka riigi eelarveliste vahendite säästlik kasutamine. Seda enam, kui

kallim lahendus ei tagaks ka paremat liikluslahendust. Ebamõistlik oleks koormata haldusakti

põhjendusi selliste liikluslahenduste alternatiividega, mille realiseerimine ei oleks võimalik.

Kohtumenetluses vastustaja poolt analüüsitud alternatiivlahenduste puhul ei ole tegemist

haldusakti tagantjärgi põhjendamisega.

6.9. Müraga seonduvat on vastustaja nõuetekohaselt arvesse võtnud, kuna PT punktis 5.7.5 on

märgitud, et tuleb teostada mürauuring ning projekteerida müratõkkeseinad vastavalt

mürauuringu tulemustele. Samas ei ole vaidlust selles, et juba praegu asub kaebaja

hoonestatud kinnistu Tallinn-Tartu maantee ääres, millest lähtub liiklusmüra.

6.10.

Mis puudutab pöörderaadiusi kaebaja kinnistul, siis ei ole kaebaja vastu vaielnud

vastustaja väitele, et 02.05.2022 toimunud kohtumisel kaebaja ja vastustaja vahel on

vastustaja palunud kaebajal täpsustada, millised pöörderaadiused ja millises asukohas tagada

6(16)

3-22-1897

tuleb, kuid sellist täpsustust kaebaja ei ole seni esitanud. Vastustaja ei saanud kaalumisel

arvesse võtta huvisid, mida kaebaja piisavalt selgelt ei sisustanud. Päästesõidukite juurdepääs

kaebaja kinnistul asuvatele hoonetele on tagatud ka seeläbi, et sellised sõidukid võivad

kõrvale kalduda liiklusseaduse nõuetest.

7. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes tühistada

halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja põhjendused on

kokkuvõttes järgmised.

7.1. Halduskohus leidis vääralt, et vastustaja tagas kaebajale nõuetekohaselt

ärakuulamisõiguse. Selleks, et kaebajale oleks tagatud tõhus ärakuulamisõigus, oleks

vastustaja pidanud talle andma võimaluse oma seisukohtade esitamiseks menetluse lõppfaasis

ja nii, et talle oleks olnud teada kavandatava akti sisu ja põhjendused. Samuti pidanuks

vastustaja esitama oma vastused kaebaja seisukohtadele varem kui lõplikus haldusaktis, et

kaebajal oleks olnud võimalus kontrollida tema ettepanekutega arvestamata jätmise

ratsionaalsust ja esitada täiendavaid selgitusi võimalike alternatiivsete lahenduste kohta.

Kaebaja seisukoha arvestamata jätmise hilinenud motiveerimine ei täida enam oma

funktsiooni, milleks on sisulise arutelu pidamine eesmärgiga leida kõigi osapoolte huve

parimal võimalikul viisil arvestav ruumilahendus. Sisulist arutelu kaebaja seisukohtade üle ei

toimunud ka kahel kohtumisel, kus vastustaja esindajad väitsid üksnes, et kavandatav

projektlahendus on ainuvõimalik ja parim, ent ei selgitanud, kas või milliseid alternatiivseid

lahendusi konkreetselt Läike 32 kinnistu osas üldse kaaluti.

7.2. Halduskohus asus ebaõigele seisukohale, et vastustaja on kaebaja ettepanekuid sisuliselt

kaalunud ja püüdnud leida mõistliku tasakaalu vastanduvate avalike ja erahuvide vahel.

Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei kaalunud vastustaja üldse kaebaja pakutud

alternatiivset lahendust ehk kavandatava ringtee kulgemist selliselt, et see ei hõlmaks Läike

tee 32 kinnistut. Halduskohus leidis vääralt, et vastustaja ei saanud planeerida maanteed

kaebaja naaberkinnistutele tulenevalt kehtivast üldplaneeringust. Üldplaneeringus kajastatud

kavandatud teede asukohad on üksnes indikatiivsed ehk üldplaneering ei välista tee rajamist

muus kui seal märgitud asukohas. Vastustaja jättis lubamatult täitmata üldplaneeringust

tuleneva kohustuse tee täpse asukoha lahendus maaomanikega kooskõlastada.

7.3. Vaidlustatud korralduse lisas 2 esitatud tabelis ja ka kohtumenetluses esitatud vastustaja

põhjendused ei kinnita, et PT andmisel puudus põhimõtteliselt mõistlik võimalus rajada

ringtee Läike tee 32 kinnistust eemale. Vaidlustatud korralduse andmisel ei toimunud

mistahes kaalumist erinevate ringtee asukohalahenduste osas, vaid vastustaja lähtus asukoha

osas ilma kaalumata üldplaneeringus näidatud tee asukohast. Kaebaja kirjeldas halduskohtule

10.04.2023 esitatud seisukoha punktides 32‒33 võimalikku alternatiivset lahendust, mis

tähendab, et selline lahendus oli olemas, ja selle kaalumata jätmine on vastustaja poolt jäme

kaalutlusviga.

7.4. Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vastustaja võttis nõuetekohaselt arvesse

koostamisel olevaid planeeringuid. Selliste planeeringute arvesse võtmine ei ole välistatud,

ent nende kõrval ei või arvesse võtmata jätta muid olulisi asjaolusid, pidades silmas, et alles

koostamisel olevate planeeringute näol ei ole tegemist kehtivate haldusaktidega. Väär on ka

halduskohtu järeldus, et üldplaneeringust sai naaberkinnistu omanik eeldada, et Tallinna väike

ringtee rajatakse üldplaneeringuga märgitud alasse.

7(16)

3-22-1897

7.5. Halduskohus on asjassepuutumatult osutanud sellele, et osa kaebaja kinnistust asub tee

kaitsevööndis, kuna see ei pane kaebajale mistahes kohustust taluda oma kinnistu selles osas

uue tee rajamist või sellega kaasnevat maa sundvõõrandamist.

7.6. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et kaebaja kinnistul jääb piisavalt ruumi

sõidukite manööverdamiseks. Vastustaja ei ole suuremate autode pöörderaadiuse tagatust

projektlahenduse realiseerumise korral hinnanud. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja

väite, et kehtiva standardi kohased vajalikud pöörderaadiused ei pruugi olla päästetehnikale

Läike tee 32 kinnistu linnapoolses küljes enam tagatud.

7.7. Halduskohus on lubamatult lähtunud vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel

põhjendustest, mida ei ole kajastatud korralduses endas, vaid mille vastustaja esitas alles

kohtumenetluses. Vastustaja ei ole seejuures tõendanud, et ta oleks kohtumenetluses esitatud

põhjendustest lähtunud ka vaidlustatud korralduse andmisel.

7.8. Halduskohus on vääralt leidnud, et vaidlustatud korraldus ei riiva kaebaja õigusi

ebaproportsionaalselt. Vastupidi, sellega kaasneb kaebaja omandipõhiõigusele ja

ettevõtlusvabadusele ulatuslik ja ebaproportsionaalne riive, kuna suure liikluskoormusega tee

hakkab kulgema kaebajale kuuluval kinnistul asuvate hoonete vahetus läheduses, kavandatav

ringtee jääb Läike tee 32/2 hoone välisseinast vaid 2,01 m kaugusele. Negatiivne mõju on

naaberkinnistutega võrreldes suurem, kuna eelkõige Tudriku ja Allika kinnistud on mõlemad

hoonestamata, seal puudub kehtiv detailplaneering ning need kinnistud on kaebaja kinnistust

suuremad.

7.9. Halduskohus on vääralt leidnud, et parkimiskohtade kadumine ei avalda kaebajale

negatiivset mõju. Leides, et parkimiskohtade arvu vähenemise leevendamiseks on vastustaja

olnud valmis leidma lahendusi täiendavate parkimiskohtade rajamiseks, on halduskohus

jätnud tähelepanuta, et vastustaja 03.11.2022 menetlusdokumendi punktis 2.14 kirjeldatud

viisil ei ole võimalik Läike tee 32 kinnistul parkimiskohti juurde rajada ilma kinnistul

liiklusohtlikku olukorda tekitamata, kuna välja pakutud lahenduse korral asuksid

parkimiskohad otse Läike tee 32/2 hoone peasissekäikude ees. Lisaks on halduskohus

põhjendamatult mööda vaadanud sellest, et vaidlusaluse lahenduse tõttu kaob üks kahest

ligipääsust Läike tee 32 kinnistule.

7.10.

Halduskohus on kaebajale põhjendamatult ette heitnud pöörderaadiusi puudutavate

täpsustuste esitamata jätmist, kuna mingisuguseid selliseid täpsustusi ei ole vastustaja

kaebajalt küsinud. Vastustaja oleks pidanud arvestama hoonestatud kinnistule ringtee

projekteerimisel minimaalselt ehitiste tuleohutuse nõuetega, eelkõige sellega, et kehtiva

standardi kohaselt jääb põhi-, paak-, redel- ja tõstukautode minimaalselt vajalik pöörderaadius

18,5 kuni 26 m vahele. Halduskohtu viide alarmsõiduki juhi õigusele liiklusseaduse nõuetest

kõrvale kalduda on selles kontekstis asjassepuutumatu.

7.11.

Väär on halduskohtu seisukoht, et vastustaja ei rikkunud uurimiskohustust seoses

kavandatava tegevusega kaasneva müratasemega. Vastustaja on põhjendamatult jätnud

vaidlustatud korralduse andmisel tähelepanuta selle, et Läike tee 32 kinnistul asub 3 hoonet,

kus viibivad igapäevaselt nii sealsete ettevõtete töötajad kui ka nende kliendid. Vaidlustatud

korralduse aluseks olevas KMH aruandes ei ole aga hinnatud ehitustööde ning hiljem

ringteega kaasneva mürataseme suurenemise ja vibratsiooni mõjusid Läike tee 32

kinnisasjale. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et kavandatava ringtee paiknemine Läike

8(16)

3-22-1897

tee 32 hoonetele sedavõrd lähedal võib põhjustada olulisi häiringuid seal igapäevaselt

töötavatele inimestele. Lisaks võivad kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavad ehitustööd

kahjustada Läike tee 32 kinnisasjal asuvaid hooneid, kuid seda tõkestavaid meetmeid ei ole

ette nähtud. Vastustaja pidanuks uurimiskohustuse raames välja selgitama, milline on

kavandatava tegevusega kaasnev mürataseme tõus Läike tee 32 kinnisasjal asuvates hoonetes.

Halduskohus jättis lubamatult tähelepanuta ka selle, et müra ja vibratsiooni eeldatav tõus

tekitab reaalse ohu, et kaebajale kuuluval kinnisasjal tegutsevate töötajate töökeskkond ei

vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mis toob kaebajale potentsiaalselt kaasa

lisakohustusi, millel on oluline negatiivne mõju kaebaja ettevõtlusvabadusele ja

omandipõhiõigusele. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ka selle, et Tallinna väikese ringtee

paiknemine Läike tee 32 kinnisasjal on otseses vastuolus Läike tee 32 kinnisasja puudutava

detailplaneeringuga, kus on ette nähtud, et vältimaks kõrge mürataseme levikut

müratundlikule äritegevusele, tuleb vastavad hooned planeerida Tallinn-Tartu mnt vaatest

kinnisasja tagumisse ossa, mida ka tehti.

8. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, leides, et halduskohtu otsus on õige ja

põhjendatud. Vastustaja seisukohad on kokkuvõttes järgmised.

8.1. Kaebaja kuulati menetluses nõuetekohaselt ära, talle esitati PT eelnõu 16.07.2021 ning

teavitati teda samas, et 27.07.2021 toimub projekti tutvustamine, millest kaebaja osa võttis.

Lisaks toimus kaebaja ja vastustaja vahel 2022. aasta aprillis veel kaks kohtumist, kus arutati

just kaebaja kinnistuga seonduvat. See, et vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, ei

tähenda, et teda ei kuulatud ära või tema seisukohti ei kaalutud. Vastustajal ei olnud kohustust

vastata kaebaja seisukohtadele enne kui lõplikus haldusaktis.

8.2. Vastustaja teostas PT andmisel kaalutlusõigust nõuetekohaselt. PT on kooskõlas

üldplaneeringuga, kust tuleneb üheselt, et Tallinna väike ringtee kulgeb üle kaebaja kinnistu.

Tee asukoha täpsustamine tähendab olemasoleva lahenduse piires suurema täpsusastmega

lahenduse välja töötamist, mida vastustaja ka tegi, kuna täpsustas lahendust nii, et

liiklussõlme ehitamiseks ei ole vaja lammutada Läike tee 32 kinnistul asuvaid hooneid.

Liiklussõlme rajamine nii, et see üldse ei jääks Läike tee 32 kinnistule, ei olnud reaalne

alternatiiv, sest kui nihutada Tallinna väikse ringtee asukohta nii, et see ei ulatuks Läike tee

32 kinnistule, ei oleks Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistud edaspidi kasutatavad ning see riivaks

ebaproportsionaalselt nende kinnistute omanike huve. Kaebaja 10.04.2023

menetlusdokumendis pakutud lahendus ei olnud reaalne alternatiiv, sest nagu nähtub

vastustaja 28.04.2023 menetlusdokumendi lisaks 1 olevalt jooniselt, siis ristmiku nihutamine

nii, et see Läike tee 32 kinnistule ei jääks, tooks kaasa selle, et ristmiku üks haru ulatuks otse

Vägeva tee 3 hoonesse. PT kohase lahenduse korral on Läike tee 32 kinnistu kasutamine

senisel viisil endiselt võimalik. Vastustaja ei saa lahendust muuta viisil, mis suurendaks veelgi

mõju Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistule, kuna juba praegune lahendus mõjutab neid kaht

kinnistust pindalaliselt märksa suuremas ulatuses kui kaebaja kinnistut. Ristmiku nihutamine

Allika kinnistule tähendaks aga kogu lahenduse olemuslikku muutmist, kuna ringristmiku

kolm haru tuleks viia viadukti alt läbi ehk tegemist oleks kolm korda mahukama ja kümme

korda kallima rajatisega. Samuti muutuks sellise lahenduse korral osad ringristmikule

suunduvate harude nurgad järsuks, mille tõttu väheneks ristmiku läbilaskevõime. Peale selle,

kui nihutada Tallinna väikese ringtee asukohta nii, et see ei kulgeks Läike tee 32 kinnistul,

põhjustab see liikluskorralduses nii olulise muudatuse, et Läike tee ei toimi enam kogujateena

nagu seni.

9(16)

3-22-1897

8.3. Vastustaja võis arvesse võtta alles koostamisel olevaid planeeringuid. Kui nihutada

liiklussõlme Läike tee 32 kinnistult eemale, mõjutaks see olulisel määral Tudriku ja Vägeva

tee 1 kinnistu hoonestusalasid, ent kuna Läike tee 32 kinnistu on PT-s toodud lahenduse puhul

edaspidi senisel viisil kasutatav, tuleb PT-s toodud lahendust pidada kaebaja suhtes

proportsionaalseks.

8.4. Vastustaja on sisuliselt kaalunud alternatiivseid, sh kaebaja välja pakutud lahendusi ning

kajastanud seda vaidlustatud korralduse lisaks olevas tabelis. Vastustaja ei kajastanud seal

lahendusi, mida ei ole mõistlikult võimalik realiseerida.

8.5. Õige on halduskohtu järeldus, et vastustaja võis muu hulgas juhinduda sellest, et ka

koostamisel olevas Rae valla uues üldplaneeringus on kajastatud samasugune lahendus, mis

omakorda kinnitab, et tegemist on parima võimaliku lahendusega.

8.6. Vastustaja on kaebajale pakkunud lahendusi seoses parkimiskohtade osalise kadumisega.

Halduskohus leidis õigesti, et kinnistusisene sõidukite manööverdamine on kaebaja

mõjusfääris. Mis puudutab kaebaja väidet, et vastustaja pakutud parkimislahenduse korral

asuksid parkimiskohad hoone sissekäigu ees, siis kaebuse lisana 3 esitatud fotolt nähtuvalt on

see ka praegu nii.

8.7. Veoautodele vajaliku pöörderaadiusega puudutav väide on hüpoteetiline ja sellega ei

saanud vastustaja PT andmisel arvestada. 02.05.2022 kohtumisel osutas kaebaja sellele, ent ei

esitanud vastustajale täpsustusi, millised pöörderaadiused ja kus täpselt tuleb tagada. Oma

huvid tõi kaebaja esmakordselt esile alles halduskohtule esitatud 10.04.2023

menetlusdokumendis. Vastustaja 28.04.2023 joonis tõendab, et pöörderaadiused veoautodele

ja päästesõidukitele on tagatud. Õnnetuse korral on päästetehnikal võimalik liikuda ja peatuda

Tallinna väikese ringtee esimesel sõidurajal ning hädaolukorras sõidavad päästesõidukid ka

üle haljasalade.

8.8. Läike tee 32 kinnistule ühe ligipääsu kadumist puudutava argumendi esitas kaebaja

esmakordselt kohtumenetluses, mistõttu on selle oluline negatiivne mõju ebausutav. Samas

jääb kehtima Läike tee 32 detailplaneeringus ette nähtud juurepääsulahendus.

8.9. Müra tasemega seoses on PT-s toodud lahenduse osas läbi viidud keskkonnamõju

hindamine, mille punktis 3.3. on hinnatud müra ja vibratsiooni mõju. Läike tee 32 kinnistu

näol on maakasutuse juhtotstarbe järgi tegemist tootmise maa-alaga. Atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 57 alusel on tegemist V mürakategooria maa-alaga, millele keskkonnamüra nõudeid

kehtestatud ei ole. Läike tee 32 kinnistu asub juba praegu väga suure liiklussagedusega

riigitee ääres ning kaebaja ei saa eeldada, et riigitee läheduses ei teki liiklusmüra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega,

et vastustaja tagas kaebajale nõuetekohaselt ärakuulamisõiguse ning teostas vaidlustatud

korralduse andmisel nõuetekohaselt kaalutlusõigust, võttes arvesse kõiki asjassepuutuvaid

asjaolusid ja huve ning leides tehniliselt ja rahaliselt optimaalseima teeprojekti valiku

elluviimiseks tasakaalustatud lahenduse kaebaja ning kehtivas üldplaneeringus Tallinna

väikese ringtee trassi ligikaudsesse asukohta jäävate teiste kinnisasjade omanike huvide vahel.

10(16)

3-22-1897

10. Ärakuulamisõigusega seoses nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendava

osa punktides 11–15 esitatud põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vajadus

kaebaja täiendavaks ärakuulamiseks enne vaidlustatud korralduse andmist oleks olnud siis,

kui projekteerimistingimuste sisu oleks menetluse käigus algselt kaebajale arvamuse

andmiseks esitatuga võrreldes olulisel määral muutunud. Kaebaja ei ole halduskohtule

esitatud kaebuses ega apellatsioonkaebuses väitnud, et lahendus, mille kohta vastustaja

16.07.2021 saadetud kirjaga kaebajalt arvamust küsis, oleks konkreetselt kaebaja kinnistut

puudutavas osas märkimisväärselt erinenud vaidlustatud korraldusega antud PT-s kajastatud

lahendusest. Ärakuulamisõiguse tõhusaks tagamiseks peab haldusorgan andma isikule piisava

teabe kavandatava haldusakti sisu kohta. Teisisõnu peab isikule olema mõistetav, millise

haldusakti andmist haldusorgan kavandab, kuna üksnes sellisel juhul on isikul võimalik oma

arvamuses esile tuua need tema õigusi ja huve puutavad asjaolud, mida haldusorgan isiku

hinnangul otsustamisel arvesse peab võtma. Pelgalt sellest, et menetlus kestab pikka aega, ei

tulene haldusorganile kohustust huvitatud isikut menetluse lõpufaasis uuesti ära kuulata, kui

selles lõpufaasis ei erine kavandatava haldusakti sisu märkimisväärselt sellest, mida tutvustati

isikule menetluse mõnes varasemas faasis ja mille kohta oli isikul võimalik oma arvamus ja

vastuväited esitada. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki konkreetset vaidlusaluse korraldusega

antud PT-s ette nähtud lahendusega seotud asjaolu, mis oleks talle üllatuslikult ilmnenud alles

vaidlustatud PT-st ja mille kohta tal ei oleks olnud võimalik oma seisukohta esitada vastustaja

16.07.2021 kirjale vastates.

11. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu seisukohaga, et ärakuulamisõiguse

rikkumisena ei saa käsitada seda, kui haldusorgan vastab isiku arvamusele või vastuväidetele

alles haldusaktis. Haldusorganil on kohustus isiku esitatud arvamusi ja vastuväiteid otsuse

langetamisel arvesse võtta ning seda otsuse põhjenduses kajastada, ent seadusest ega

haldusmenetluse üldpõhimõtetest ei tulene kohustust vastata isiku esitatud vastuväidetele enne

haldusakti andmist või anda isikule võimalust täiendava arvamuse esitamiseks. Samuti ei

tulene seadusest, et isik peaks saama oma arvamusi või seisukohti esitada teiste menetlusse

kaasatud isikute arvamuste ja vastuväidete kohta. Vastandlike huvide korral peab haldusorgan

neid kaaluma, ent ei pea läbi viima menetlusse kaasatud isikute vahel võistlevat menetlust.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud selliseid kaalutlusvigu, mis saaks

kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamise. Kuivõrd Tallinna väikese ringtee trassi

ligikaudne asukoht oli kehtivas üldplaneeringus määratud, tuli vastustajal PT andmisel valida

lahendus, mis arvestaks üldjoontes üldplaneeringus ettenähtuga, oleks kooskõlas avalike

huvidega ega riivaks ebaproportsionaalselt ühegi ehitatava tee alla või kõrvale jääva

kinnisasja omaniku õigusi ega huve. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda selles, et

Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee ristumiseks vaidlustatud korraldusega antud PT-s

ette nähtud lahendus on kooskõlas avalike huvidega, tagades eelkõige sujuva ja võimalikult

ohutu liiklemise. Seejuures nähtub vaideotsusest, mille sisu on halduskohus käsitlenud

vaidlustatud kohtuotsuse põhjendava osa punktis 22, et vastustaja kaalus ka alternatiivseid

võimalusi, st võimalust lahendada parempööre viadukti alt läbisõidu ja seejärel paremale

pööramisega, samuti võimalust paigutada ringristmik viaduktist kaugemale või võimalust

paigutada see vaidlustatud PT-s ette nähtuga võrreldes märkimisväärselt põhja poole.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et selliste alternatiivsete lahenduste kajastamata

jätmine vaidlustatud korralduses ei viita kaalumisveale. Vaideotsuses esitatud selgitusi

arvestades saab pidada usutavaks, et vastustaja kaalus selliseid alternatiivseid lahendusi.

11(16)

3-22-1897

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vastustaja põhjendas vaideotsuses

piisavalt, miks selliste alternatiivsete lahenduste realiseerimine ei olnud võimalik või

otstarbekas.

13. Kaebajal on iseenesest õigus selles, et üldplaneering ei määra kindlaks tee täpset

asukohta, veel vähem konkreetset tee või ristmiku ehituslikku või liikluskorralduslikku

lahendust. Samas ei ole vaidlust selles, et üldplaneeringust tulenevalt jääb kaebaja kinnistu

üheselt mõistetavalt Tallinna väikese ringtee rajamiseks kavandatud alale. Ringkonnkohtu

hinnangul pidigi vastustaja selles olukorras PT andmisel lähtuma üldplaneeringus kajastatud

asukohast ning selle ligikaudse asukoha piires hindama, milline konkreetne ehituslik lahendus

on otstarbekas ning võtab tasakaalustatult arvesse kõiki asjassepuutuvaid huve.

Ringkonnakohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et üldplaneeringus osutatud vajadus tee

täpne asukoht maaomanikega kooskõlastada tähendabki vajadust erinevate tee alla jäävate

kinnisasjade omanike huve kõrvutada ja kaaluda. Üldplaneeringus sõnastatud

kooskõlastamise kohustust ei saa mõista kohustusena PT andmise menetluses mingisuguse

täiendava menetlusetapi läbimiseks. Samuti ei tulene sellest maaomaniku kooskõlastuse

õiguslikku siduvust, mis huvide kohase kaalumise korral keelaks PT andmise ilma

kooskõlastust saamata.

14. Hoolimata üldplaneeringu abstraktsusastmest nähtub üldplaneeringust selgelt, et seal

kajastatud Tallinna väikese ringtee trassikoridori ligikaudset asukohta silmas pidades tuleb

Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee ristumine lahendada Allika, Vägeva tee 1, Tudriku

ja Läike tee 32 kinnistutel. Konkreetse lahenduse väljatöötamisel võis vastustaja lähtuda

eesmärgist leida lahendus, mis oleks liikluskorralduslikult otstarbekas ning koormaks kõiki

eelviidatud kinnisasju võimalikult vähesel määral. Kuivõrd vastustaja poolt kohtumenetluses

antud selgitustest ning vaidlustatud korralduses viidatud asukohaalternatiivide analüüsist saab

järeldada, et liiklusvoogude tõhusa juhtimise ja liiklusohutuse tagamisega seotud avalike

huvide seisukohast võis vastustaja pidada Tallinna väikese ringtee ja Tartu maantee ristumise

kõige otstarbekamaks lahenduseks sellist lahendust, kus Tartu maantee tõstetakse viaduktile

ning Tartu maanteelt mahasõidud Tallinna väikesele ringteele ning pealesõidud sellelt teelt

Tartu maanteele lahendatakse Tartu maantee viadukti alla rajatava ringristmikuga, siis

taandub erinevate huvide kaalumise küsimus sellele, kuhu täpselt asjaomane ringristmik

paigutada.

15. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et kaalus võimalust paigutada asjaomane

ringristmik mitte Tartu maantee viadukti alla, vaid Allika kinnistule, ent sellisel juhul oleks

viadukt tulnud ehitada oluliselt pikem ning selle ehitusmaksumus oleks olnud kordades

suurem. Kaebaja ei ole esitanud ühtki argumenti, mis vastustaja sellekohase seisukoha

mõistlikult kahtluse alla seaks. Ringkonnakohus nõustub siinjuures halduskohtuga, et kui

teatav lahendus on juba selle realiseerimisega kaasnevate kulude tõttu mõeldamatu, ei

pidanud vastustaja seda alternatiivi vaidlustatud korralduses eraldi käsitlema. Vastavad

põhjendused võis vastustaja esitada hiljem kohtumenetluses. Ringkonnakohtul puudub

mõistlik põhjus kahelda, et vastustaja kaalus sellise lahenduse võimalikkust ning luges selle

põhjendatult ebaotstarbekaks.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades kitsaid olusid,

olemasolevat hoonestust, aga ka asjassepuutuvate kinnistute arenduspotentsiaali, on vastustaja

leidnud tasakaalustatud lahenduse, mis võtab ühtaegu arvesse nii kaebaja kui ka Allika,

12(16)

3-22-1897

Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistute omanike õigusi ja huve. Vaidlustatud korralduse lisas 2 (lk

23) on vastustaja osutanud sellele, et valitud lahenduse realiseerimiseks eelduslikult vajalike

äralõigete suurust arvestades koormab see lahendus kaebajat oluliselt väiksemas ulatuses kui

Allika, Vägeva tee 1 ja Tudriku kinnistuid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda

seisukohale, et vastustaja on arvesse võtmata jätnud selle, et kaebaja kinnistu on teistest

eelviidatutest väiksem või selle, et erinevalt neist teistest kinnistutest on kaebaja kinnistu

hoonestatud. Kahtlust ei saa olla, et tegelik olukord kaebaja kinnistul, sh hoonete paiknemine,

oli vastustajale teada. Seejuures on vastustaja selgitanud – ning pole mõistlikku kahtlust, et ta

on sellest ka vaidlustatud korralduse andmisel lähtunud – et kindel eesmärk oli vältida

vajadust asuda tee rajamiseks kaebaja kinnistul olevaid hooneid lammutama ning tagada

samas kaebaja kinnistu kasutamine senisel otstarbel. Vaidlustatud korralduse andmisel vältis

vastustaja niisiis üldplaneeringu kehtestamisel varem toimunud erinevate huvide kaalumise

tulemusena põhimõtteliselt võimalikuks peetud lahendust, mis oleks hõlmanud kaebaja

kinnistu kasutamist sellises ulatuses, et see eeldanuks kaebaja hoone(te) lammutamist.

Kõrvuti kaebaja omandiõigusega võis vastustaja arvesse võtta ka teiste asjassepuutuvate

kinnisasjade omanike huvi oma kinnisasja võimalikult otstarbekalt kasutada. Asjaolust, et

Allika ja Tudriku kinnistul ei kehtinud detailplaneeringut ning tegemist oli maatulundusmaa

sihtotstarbega maaga, ei pidanud vastustaja igal juhul järeldama, et kaebaja huvi jätkata enda

kinnistu kasutamist seni väljakujunenud viisil kaalub üles naaberkinnistu omanike huvi enda

kinnistute kasutamiseks ja arendamiseks. Kuigi omaniku õigus kehtivate planeeringute

kohaselt ehitusõiguse saanud kinnisasja selle ehitusõigusega kooskõlas oleval viisil kasutada

ei ole samaväärne ehitusõiguseta kinnisasja omaniku huviga tulevikus oma kinnistule

ehitusõiguse saamise vastu, võis vastustaja kaalumisel siinsel juhul siiski arvesse võtta ka

nende maatükkide arenduspotentsiaali ja seda, mil määral tee (sh ringristmiku) rajamine seda

potentsiaali vähendaks. Siinsel juhul ei ole vastustaja ehitusõigusega kinnistu omaniku

(kaebaja) ja ehitusõiguseta kinnistu omanike (Allika, Tudriku) huvidele omistanud lubamatut

samaväärset kaalu, vaid võtnud arvesse viimati nimetatud kinnistute perspektiivset

arendamispotentsiaali, samas seda, et ka valitud lahendus nõuaks viimati nimetatud

kinnistutest kaebaja kinnistuga võrreldes proportsionaalselt märksa suuremate äralõigete

tegemist ning seda, et kaebaja kinnistust äralõike tegemisel saab kaebaja jätkama oma

kinnistu kasutamist üldjoontes detailplaneeringus ette nähtud viisil. Vastustaja argumenti, et

kõrvuti kaebaja huviga jätkata oma kinnistu kasutamist senisel otstarbel, saab arvesse võtta ka

eelkõige Tudriku ja Vägeva tee 1 kinnistute perspektiivseid kasutusvõimalusi, saaks pidada

meelevaldseks siis, kui nende maatükkide kasutamine muuks kui põllumajandustootmiseks

oleks kehtestatud planeeringutest tulenevalt või mõnel muul sarnasel põhjusel vähemalt

ebatõenäoline. Nii see ei olnud. Seejuures ei ole vaidlust, et Vägeva tee 1 kinnistul on

kehtestatud detailplaneering ning Tudriku kinnistu osas on algatatud detailplaneering, millega

kavandatakse ehitusõigust. Ei nähtu ka, et Tudriku kinnistule ehitusõigust andva planeeringu

kehtestamine oleks vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Vastupidi, üldplaneeringu

maakasutust käsitlevalt kaardilt nähtuvalt jääb Tudriku kinnistu perspektiivse ärimaa alale

ning Allika kinnistu käesolevas asjas asjassepuutuvas osas perspektiivse tootmis- ja ärimaa

alale. Vastustaja võis ja pidi silmas pidama seda, et tee rajamine välistab omaniku jaoks

vastavas osas kinnisasja kasutamise mistahes otstarbel, sh senisele sihtotstarbele vastaval

otstarbel. Seega võis vastustaja arvesse võtta ka kaebaja naaberkinnistute omanike huvi oma

kinnistut otstarbekalt ja võimalikult tulusalt kasutada ja arendada. Seejuures nähtub

vaidlustatud korralduse lisast 2 (lk 47), et Vägeva tee 1 kinnistu omanik esitas samuti

vastustaja poolt pakutud PT lahendusele vastuväite, soovides ringristmiku nihutamist just

13(16)

3-22-1897

Läike tee 32 kinnistu poole selleks, et see jääks vähemal määral koormama Vägeva tee 1

kinnistut. Selles olukorras tuli vastustajal leida tasakaal. On ilmne, et ringristmiku nihutamine

nii, et see ei jääks Läike tee 32 kinnistule, toonuks igal juhul kaasa selle jäämise veelgi

suuremas ulatuses Vägeva tee 1 ja Tudriku kinnistutele. Olukorras, kus ka vaidlustatud

korraldusega antud PT kohase lahenduse korral tuleks Tallinna väikese ringtee rajamiseks

teha Vägeva tee 1 kinnistust äralõige, mis moodustab umbes 25% selle kinnistu pindalast ning

Tudriku kinnistust äralõige, mis moodustab umbes 49% selle kinnistu pindalast, samas kui

kaebaja kinnistust eeldatavasti tehtav äralõige moodustaks umbes 13% kaebaja kinnistu

pindalast, võis vastustaja asuda seisukohale, et kaebaja kinnistu arvelt veelgi suuremas

ulatuses Vägeva tee 1 ja Tudriku kinnistu kasutamine ei oleks põhjendatud. Selline seisukoht

ei ole meelevaldne ja jäi vastustaja kaalutlusõiguse piiresse, pidades muu hulgas silmas, et

kehtiv üldplaneeringu kohaselt jäi kaebaja kinnistu kindlalt Tallinna väikese ringtee trassi

alale. Kuivõrd tee ehitamine piirab maa omandiõigust väga pikaajaliselt, ei ole põhjendamatu,

et vastustaja omistas detailplaneeringuga antud ja kaebaja poolt juba realiseeritud

ehitusõigusega võrreldava kaalu ka naaberkinnistute omanike huvile realiseerida oma

kinnistute arenduspotentsiaali, mida üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet ja piirkonna

arengusuundumusi arvestades saab pidada perspektiivikaks.

17. Eeltoodut arvesse võttes ei pidanud vastaja tõendama, et põhimõtteliselt puudub

võimalus muuta vaidlusaluse tee asukohta nii, et see ei ulatuks kaebaja kinnistule.

Põhimõtteliselt võis selline võimalus olemas olla. Muu hulgas ei saa välistada, et kaebaja

poolt halduskohtus välja pakutud lahendus oleks olnud realiseeritav (vähemalt asjaomasest

ringristmikust Vana-Tartu maantee suunas kulgeva teeharu kuju teataval määral muutes) ka

nii, et tee ei kulgeks üle Vägeva tee 3 kinnistul asuva hoone, ent selline lahendus oleks igal

juhul toonud kaasa vajaduse veelgi suuremas ulatuses kasutada ringristmiku rajamiseks

Vägeva tee 1 ja/või Tudriku kinnistuid. Vastustaja võis asuda seisukohale, et nende kinnistute

omanike omandiõiguse veelgi intensiivsem piiramine selleks, et vähendad piiranguid

kaebajale, ei ole põhjendatud.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on põhjendamatult hindamata

ja arvesse võtmata jätnud Tallinna väikese ringtee rajamisega kaasneva müra ja

vibratsioonitaseme tõusu. Vaidlustatud korralduse lisas 2 on vastustaja esile toonud, et

kaebaja kinnistu asub üldplaneeringus ettenähtud tootmismaa juhtotstarbega maa-alal, kus

müra piirmäärasid kehtestatud ei ole. Lisaks sellele on vastustaja poolt kohtumenetluses antud

selgituste pinnalt usutav, et vastustaja lähtus ka asjaolust, et kaebaja kinnistu ja seal paiknevad

hooned asuvad ka praegu väga mürarikkal alal, vahetult Tartu maantee ääres. Menetluse

käigus esitatud kaebaja väidet, et tee rajamine suurendab müra Läike tee 32 kinnistul asuvates

hoonetes ja põhjustab täiendavaid häiringuid seal töötavatele ja seal viibivatele isikutele, on

vastustaja kajastanud vaidlustatud korralduse lisas 2 (lk 22 vasakpoolne tulp). Kuna vastustaja

ei ole esitanud ühtki argumenti selle kohta, et kaebaja väidetav müra suurenemine ei ole

võimalik või see on ebatõenäoline, siis tuleb järeldada, et vastustaja on vaidlustatud otsuse

tegemisel möönnud müra taseme suurenemise võimalikkust ning seda otsuse langetamisel

arvesse võtnud. Viidates asjaolule, et välisõhus leviva müra piirtaset kaebaja kinnistul

õigusaktides kehtestatud ei ole, on vastustaja sisuliselt leidnud, et võimalik mürataseme tõus

kaebaja hoonetes ei ole selline asjaolu, mis muudaks vaidlusaluse lahenduse kaebaja õigusi

ebaproportsionaalselt piiravaks või sunniks sellise võimaliku mõju vältimiseks muutma tee

asukohta. Sellist järeldust ei saa pidada meelevaldseks.

14(16)

3-22-1897

19. Vibratsiooniga seoses nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja

hoonetele ehitusaegse vibratsiooniga kaasneva võimaliku kahju ära hoidmiseks vajalikud

meetmed tuleb planeerida konkreetse ehitusliku lahenduse väljatöötamise käigus ning selle

eest vastustavad projekteerija ja ehitaja. Kaebaja ei ole väitnud ning ringkonnakohtule ei

nähtu, et tee rajamine vaidlusaluse korralduse kohaselt antud PT-le vastava ehitusprojekti

alusel tooks eelduslikult kaasa vibratsiooni, mis võib kaebaja hooneid kahjustada. Samas on

halduskohus õigesti osutanud sellele, et KMH aruandes on peetud otstarbekaks fikseerida

enne ehitustööde algust võimaliku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete tehniline

seisukord. KMH aruandes (lk 57) on samas tõdetud, et nõuetekohase teehoolduse korral ei

põhjusta tee kasutamine olulist ja eelkõige hooneid kahjustada võivat vibratsiooni. Eeltoodust

tulenevalt ei ole vastustaja kaalumisel vaadanud mööda vibratsiooniga seotud seisukohtadest.

20. Mis puudutab kaebaja argumenti seoses parkimiskohtade kadumisega, siis ei ole

poolte vahel vaidlust, et parkimiskohtade vähenemisega seotud küsimuse tõstatas kaebaja

vastustaja ametnikega toimunud kohtumistel. Toimikust ei nähtu, et kõnelauseid kohtumisi

oleks protokollitud, mistõttu ei ole võimalik tõsikindlalt veenduda, milliseid küsimusi ja kui

detailselt seal arutati. Küll on vastustaja aga vaidlustatud korralduse lisas 2 kaebaja

parkimiskohtade kadumisega seotud vastuväidet arvesse võtnud ning märkinud, et on

koostöös kohaliku omavalitsusega valmis leidma kaebaja kinnistul parkimiskohtade

vähenemisega seotud mõju leevendamiseks eelkõige seeläbi, et teatav hulk parkimiskohti

rajatakse juurde seniste haljasalade arvelt. Kohtumenetluses esitas vastustaja ka ühe

konkreetse lahenduse, mille korral väheneks kaebaja kinnistul parkimiskohtade arv üksnes 16

võrra. On usutav, et selline või mistahes muu lahendus ei võimalda säilitada Läike tee 32

kinnistul senist parkimiskohtade hulka, ent vastustaja ei ole parkimiskohtade vähenemise

mõju ilmselgelt alahinnanud. Siinkohal tuleb silmas pidada, et parkimiskohtade hulka on oma

vastuväites oluliseks pidanud ka Vägeva tee 1 kinnistu omanik. Seega, nihutades tee kaebaja

kinnistust eemale selleks, et jätta kaebaja kinnistule alles suurem hulk parkimiskohti, oleks

vastustaja pidanud valima lahenduse, mis vähendab omakorda võimalike parkimiskohtade

arvu Vägeva tee 1 ja/või Tudriku kinnistul. Nagu eespool märgitud, võis vastustaja erinvate

kinnistute omanike huve kaaludes arvesse võtta ka teiste, seni veel välja arendamata

kinnistute arendamispotentsiaali.

21. Ringkonnakohus tõdeb, et vastustaja ja halduskohus on asjassepuutumatult arvesse

võtnud seda, et teatav osa kaebaja kinnistust, sh võimaliku äralõike osast, asub

teekaitsevööndis. Kaebajal on õigus, et teekaitsevööndist tulenevad piirangud ei hõlma

kohustust taluda sellesse vööndisse jäävale alale tee ehitamist. Teekaitsevööndiga seotud

kinnisasja kasutuspiirangud võiksid omandiõiguse piiramise ulatuse hindamisel arvesse tulla

juhul, kui omanik väidaks, et tee rajamine (või selleks kinnistust äralõike tegemine) takistab

tal oma kinnistu kasutamist mingisugusel sellisel viisil, mis oleks teekaitsevööndile omastest

piirangutest tulenevalt niikunii välistatud. Siinsel juhul see nii ei ole. Selles kontekstis jääb

viide teekaitsevööndile arusaamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul on aga ilmne, et see asjaolu

ei saanud vastustaja jaoks olla erinevate huvide kaalumisel sellise tähtsusega, et oleks võinud

kallutada viimast otsustama just valitud lahenduse kasuks. Tegemist on asjassepuutumatu

kaalutlusega, mille kaal oli aga teiste vastustaja poolt esile toodud kaalutluste kõrval (eelkõige

projektlahenduse tehniliselt ja rahaliselt samaväärsete alternatiivide puudumine ja eesmärk

mitte koormata naaberkinnistute omanikke kaebajast veelgi rohkem, arvestades juba valitud

lahenduse realiseerimiseks vajalike äralõigete suurust) ilmselgelt ebaoluline.

15(16)

3-22-1897

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendava osa punktides 35–36 esitatud

seisukohtadega, mis puudutavad kaebaja etteheiteid seoses veokite ja/või päästemasinate

pöörderaadiuste tagamisega. Halduskohus leidis õigesti, et kuivõrd kaebaja ei toonud

konkreetselt välja, kus kohas tema kinnistul vastavad pöörderaadiused PT kohase lahenduse

korral enam tagatud ei ole, ei saanud vastusaja seda argumenti kaalumisel arvesse võtta.

Ringkonnakohus tõdeb, et üldiseks on see väide jäänud ka apellatsioonkaebuses. Kaebaja ei

ole veenvalt ära näidanud, et vaidlusaluse korraldusega antud PT kohase projekti

realiseerimise korral satuks tõsiselt kahtluse alla veokite liiklemise ja manööverdamise

võimalused kaebaja kinnistul. Kaebaja kinnistusisese liikluskorraldusega seoses on kaebaja

esitanud ka argumendi, et vaidlustatud korraldusega antud PT kohase lahenduse

realiseerimisel kaob Läike tee 32 kinnistule üks juurdepääs. Tuleb aga märkida, et vaidlust ei

ole selles, et kõnealust likvideeritavat juurdepääsu ei ole kaebaja kinnistule ette nähtud ka

kehtivas detailplaneeringus, samas kui detailplaneeringus ette nähtud juurdepääs kaebaja

kinnistule säilib. Mis puudutab kaebaja väiteid seoses päästetehnikaga, siis ei tulene

õigusaktidest, et päästetehnika päästemasinate juurdepääs ja manööverdamisvõimalused tuleb

tingimata tagada konkreetse kinnistu piires. Selles kontekstis on halduskohus õigesti

osutanud, et päästesõidukid võivad vajaduse korral eirata liiklusnõudeid, sh peatuda tööd

teostamiseks teedel, kus liikluskorraldusvahend peatumise keelab, ning sõita üle haljasalade.

Kaebaja üldsõnalised argumendid ei sunni kahtlema selles, et PT-s ette nähtud lahenduse

realiseerimise korral on päästetehnika nõuetekohane juurdepääs kaebaja hoonetele tagatud.

Siinkohal tuleb tähele panna, et Päästeamet on PT kooskõlastanud (vt. vaidlustatud korralduse

lisa 2, lk 11).

23. Eeltoodut kokku võttes on ringkonnakohtus seisukohal, et vaidlustatud korraldusega

antud PT ei piira ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi; piirangud, mille PT kohase projekti

realiseerimine kaebaja omandiõigusele ja ettevõtlusvabadusele kaasa toob, on avalikke huve

ning kaebaja naaberkinnistute omanike õigusi ja huve silmas pidades sobivad, vajalikud ja

mõõdukad, ning vastustaja on asjassepuutuvaid huve ja õigusi arvesse võttes leidnud

mõistliku kompromisslahenduse. Seetõttu jättis halduskohus kaebuse õigesti rahuldamata.

24. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)