2-24-12342/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse aeg ja koht

07.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-12342

Tsiviilasi

J. B., J. B. hagid D. B. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

5178,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: J. B. (isikukood XXX)

Hageja II: J. B. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja (eestkostja) N. A. ja lepinguline

esindaja D. L.

Kostja: D. B. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja I, J. B. (isikukood XXX) ja hageja II, J. B. (isikukood XXX) hagid

kostja, D. B. (isikukood XXX) vastu elatise nõudes.

2. Mõista kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

võlgnevus summas 4283,63 eurot (perioodi eest alates 13.08.2023 kuni otsuse

tegemiseni, sh 2024. a novembrikuu elatis).

3. Mõista kostjalt hageja II kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

võlgnevus summas 4283,63 eurot (perioodi eest alates 13.08.2023 kuni otsuse

tegemiseni, sh 2024. a novembrikuu elatis).

4. Mõista kostjalt hageja I kasuks alates 01.12.2024 kuni hageja I täisealiseks

saamiseni (s.o XXX) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest.

5. Mõista kostjalt hageja II kasuks alates 01.12.2024 kuni hageja II täisealiseks

saamiseni (s.o XXX) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

2-24-12342

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest.

6. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette N. A. määratud arveldusarvele (otsuse

tegemise ajal nr EEXXX) hiljemalt eelmise kuu viimasel kuupäeval.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank

AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb

lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused



Hagejad esitasid 14.08.2024 kohtule hagiavalduse (täiendatud 16.09.2024), milles palusid

mõista kostjalt nii hageja I kui ka hageja II kasuks välja tagasiulatuvad elatised perioodi

13.08.2023 – 13.08.2024 eest 3260,91 eurot. Samuti palusid hagejad mõlema hageja

kasuks välja mõista kostjalt alates 15.08.2024. a. kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o

XXX. a.) ning hageja II täisealiseks saamiseni (s.o XXX. a.) igakuise elatise 287,72 eurot

(272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil,

lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest.



Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus on kätte

toimetatud (28.09.2024 postkasti jätmisega aadressile XXX), ei vastanud hagile kohtu

määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt

2-24-12342

omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul

on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.



Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise

kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike

2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.



PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.



Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud

elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).



Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud

kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).



Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.



Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui

kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise

tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).



Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.



Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt tasutakse elatist iga kalendrikuu eest ette, kuid

kohus ei pea põhjendatuks määrata, et see tuleb tasuda 15 päeva ette. Kuigi eelmise kuu

viimasel päeval tasumine hiljemalt tuleneb ka seadusest, siis selguse huvides kohus

määrab, et see tuleb tasuda eelmise kuu viimasel päeval.



Üldreegli kohaselt TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjaolusid, miks peaks kohus

menetluskulude jaotuse teisiti kindlaks määrama, ei ole esile toodud. Üksnes asjaolu, et

kostja enda ülalpidamiskohustust laste ees täitnud pole, ei anna alust menetluskulude

2-24-12342

jaotust teisiti määrata.



Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)