2-24-107039/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

.Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-107039

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi V. E. vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 76,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, asukoht Endla

tn 15, 10122 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse

Õigusbüroo, e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: V. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja 71,41 (seitsekümmend üks eurot ja 41 senti) eurot, millest 40 eurot on

leppetrahv, 20 eurot võla sissenõudmise kulu ja 11,41 eurot hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt alates 02.04.2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks menetluskuludena välja 320 (kolmsada kakskümmend) eurot, millest 220 eurot on

kulud õigusabile ja 100 eurot on tasutud riigilõiv.

3. Mõista kostjalt V. E.lt (isikukood xxxx) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 320 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõiduki hageja opereeritud parklasse parkimistingimusi

rikkudes. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa

omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul.

Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas

kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud

leppetrahvi nõude 40 eurot, mille kostja jättis tasumata. Kostja parkis sõiduki registrimärgiga xxxx

Haabneemes Ravi tee 2 parklas. Leppetrahvi nõue jäeti sõiduki kojamehe vahele.

2. Hageja palus lisaks leppetrahvile mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras. Alates

27.03.2021 kuni 01.04.2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 11,41 eurot. Hageja palus kostjalt

välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast

02.04.2024 seadusjärgses määras põhinõudelt 40 eurolt. Hageja viitas VÕS § 1132 lg 2 punktile 1 ja

palus kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud 20 eurot. 06.04.2022 saadeti kostjale võlateatis

maksumusega 15 eurot ja 28.11.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot. Hageja palus kostjalt välja

mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.

3. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja esitas fotod parklasse sissesõitudest, mis

tõendavad, et parkimisala oli tähistatud. Hageja esitas foto parkimistingimustest. Kostjal oli võimalik

tõendada, et ta sõidukit parklas ei parkinud. Foto parkimistingimustest ei pea olema tehtud leppetrahvi

koostamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja

parkimistingimused üheaegselt. Kui kostja väidab, et parkimistingimused on muutunud, peab seda

tõendama kostja. Fotodest nähtub, et leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele, seega sai kostja

leppetrahvinõude kätte.

4. Antud parklas tuli parkimise eest tasuda alates esimesest minutist ja tasuta parkimiskellaga

parkimise võimalust ei olnud. Tasuta parkimise võimalus oli ette nähtud ainult Grossi poe külastajatele

ja selleks oli vaja sisestada sõidukinumber kaubanduskeskuses asuvasse parkimiskioskisse. Nimetatud

kuupäeval parkimiskioski töös tõrkeid ei esinenud. Kostja sõiduk ei olnud registreeritud

parkimiskioskis. Kostjale kuuluv auto sisenes hageja parkimisalasse. Parkimislepingu poolel ehk

kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida, kas võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides tuleb

tasuda selle eest üüri. Parklasse sisenemisel loetakse lepingu tingimustega nõustunuks ja leping

sõlmituks.

5. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud maksemeeldetuletusi kostja rahvastikuregistri

järgsele aadressile Xxxx. Sama aadressi on kostja elukohaks märkinud hagivastuses. Vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitas tõendina kostjale saadetud

tasulised kirjad.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole kätte saanud 06.04.2022 ja 28.11.2023 võlateatisi. Hageja

väitis, et kostja sõlmis temaga 12.03.2021 parkimislepingu, kuid hageja ei ole tõendanud, et parkla

sissesõidu juures oli liiklusmärk, mis teavitas sõiduki juhti, et tegu on tasulise eraparklaga. Hageja ei

ole tõendanud, et parkimistingimused olid parkla sissesõidu juures või parklas sees infotahvlil

nähtavad.

7. Kui infotahvel oli parklas sees, võis kostja parkida sõiduki alale enne infotahvlit, kus

parkimistingimused ei kehtinud ning siis ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Kuna rikkumine toimus

12.03.2021 ja hageja esitas tõendid praegusest olukorrast, võib infotahvli asukoht olla muutunud.

Hageja ei ole samuti tõendanud, millist leping punkti kostja rikkus. Hageja ei ole tõendanud, et ala, kus

kostja sõiduki parkis, oli tasuline ala. Hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimused üldse nägid ette

leppetrahvi nõudmise võimaluse.

8. Kostja on samas parklas sõidukit parkinud ka enne 12.03.2021, kui ta külastas Grossi kauplust.

Kostja teadis seetõttu, et kaupluses on parkimise registreerimisautomaat, mis võimaldab parkima

jäetud sõiduki numbrit sisestades tasuta parkida 15 või 30 minutit. Järelikult tuleb lähtuda eeldusest, et

kui kostja parkiski sõiduki tasulisse eraparklasse, oli seal lubatud parkida kuni 30 minutit tasuta.

Kostjal on hästi meeles, et ka 12.03.2021 külastas ta Grossi kauplust sisseostude tegemiseks. Kostja

proovis kasutada parkimisautomaati, kuid see ei töötanud, sest sõiduki numbri sisestamisel automaat

parkimise algust ei fikseerinud. Kostja proovis tulutult mitu korda.

9. Seejärel väljus kostja poest, et sõidukile parkimisaja algust (kell 12:45) tähistav parkimiskell

paigutada, mida tõendab hageja tehtud hagiavaldusele lisatud foto. Ilmselt parkimiskella sõiduki

esiarmatuurile paigutades parkimiskella osuti veidi nihkus kella 12:42 või 12:43 peale. Kui kostja

sõiduki juurde tagasi tuli, oli esiklaasi kojamehe vahele jäetud leppetrahvi otsus. See oli koostatud kell

13:55. Järelikult oli parkimiskella paigutamise ja leppetrahvi otsuse vormistamise vahe ainult ca 10

minutit. Paraku leppetrahvi otsuse vormistanud isikut enam kohapeal ei olnud, et saaks temalt juhtunu

kohta selgitusi küsida või oma selgitusi jagada. Kostja käitus õiguskuulekalt, sest ta fikseeris parkimise

algusaja kellaga.

10. 09.09.2024 seisukohas nõustus kostja, et fotodega on tõendatud, millised olid parkimistingimused

leppetrahvi tegemise ajal ning parklasse sisenemisel sõlmis kostja hagejaga lepingu. Kostja leidis

jätkuvalt, et ta ei ole lepingut rikkunud. Hageja ei ole ära näidanud, millist parkimistingimust kostja

rikkus. Parkimistingimuste punkt 6 räägib tingimuste eiramisest. Punkti 7 järgi võib tingimusi

rikkunud sõiduki parklast teisaldada. Parkimistingimuste p 3 näeb ette, et parkimisõigust tõendav

dokument ja/või parkimiskell peab olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal, täielikult

loetav ning parkimisoperaatorile üheselt mõistetav. Parkimiskell oli võrdsustatud parkimisõigust

tõendava dokumendiga ning kostja jättis sõiduki armatuurlauale parkimiskella. Hageja ei ole väitnud,

et parkimiskell ei olnud nähtav ega loetav.

11. Kuna kostja jättis nähtavale kohale parkimiskella, oli tal õigus parklas parkida. Esitatud tõendite

alusel ei saa tuvastada, et kostja oleks lepingut rikkunud. Hageja parkimistingimused on

tüüptingimused. Parkimistingimuste punkti 5 kohaselt arvestatakse parklas parkimistasu alates 1.

minutist. Parkimistingimustest ei nähtu, millal tuleb parkimistasu maksta. Kuna kostja kasutas

parkimiskella, siis parkimiskellaga andis kostja teada, millal tal tekkis kohustus parkimise eest

kasutustasu (üüri) maksma hakata.

12. Parkimise alustamisel ei teadnud kostja, kui kaua tal parkida on vaja. Kostja ei pidanud tasuma

parkimistasu nn ettemaksuna. Mõistlik isik samadel asjaoludel oleks parkistasu maksnud pärast seda,

kui ta on parkimise lõpetanud. Antud juhul kostja seda ei teinud, sest pärast parkimiskella paigutamist

auto juurde naasmist oli ta saanud leppetrahvi otsuse.

13. Kostja tõlgendust toetab asjaolu, et praeguseks on samas kohas parkimistingimusi muudetud ja

parkimistasu tuleb maksta pärast sõiduki parkimist parklasse. See nähtub kostja esitatud fotodest. VÕS

§ 39 lg 1 järgi ei saanud varasemaid parkimistingimusi tõlgendada viisil, kus kostja oleks pidanud

parkimistasu maksma vahetult pärast parkimise alustamist. Kuivõrd parkimistingimuste kohaselt ei

saanud Ravi tee 2 parklas tasuta parkida, puudub kostjal vajadus tõendada kui palju tema arvates sai ta

parkimiskellaga tasuta parkida.

14. Kui kohus mingil põhjusel peab Grossi poe külastaja õigust teatud aja Ravi tee 2 parklas tasuta

parkida parkimistingimuseks (tüüptingimuseks) ja seda õigust saab kasutada ainult nn parkimise

algusaja fikseerimisega nn parkimiskioskis, on selline tüüptingimus tühine. Kostja arvates sellisel

juhul on see tüüptingimus tühine, sest puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peab Grossi poodi

külastav isik tasuta parkimisõiguse saamiseks fikseerima parkimisaja alguse parkimiskioskis, kui seda

saab teha ka parkimiskellaga.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis 12.03.2021 oma sõiduki registrimärgiga xxxx

Haabneemes hageja opereeritavas parklas aadressil Ravi tee 2 ning pooled sõlmisid seega

parkimislepingu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei tasunud parkimise eest ning hageja koostas

leppetrahvinõude, mis jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab

tasuma hagejale leppetrahvi, viivise ning võla sissenõudmise kulu.

17. Hagiavalduse kohaselt koostati kostjale leppetrahvinõue, sest kostja jättis parkimise eest tasumata

ning selles parklas tuli parkimise eest tasuda alates esimesest minutist. Tasuta parkimise võimalus oli

ainult Grossi kaupluse külastajatele, kes registreerisid parkimise automaadis ning parkimiskellaga

tasuta parkimise võimalust ei esinenud. Kostja sõiduki parkimise algust automaadis ei registreerinud

ning automaadil tõrkeid ei esinenud.

18. Kostja väitis, et ta külastas sel päeval Grossi kauplust, kuid parkimisautomaat ei töötanud, mistõttu

ta fikseeris parkimise algusaja parkimiskellaga. Kostja käitus õiguskuulekalt. Kostja hinnangul on

tühine tüüptingimus, mis kohustab fikseerima parkimise algusaega üksnes parkimisautomaadis.

Vastupidiselt eelnevale väitis kostja ka seda, et ta ei pidanud parkimistasu ette maksma, vaid soovis

seda tasuda pärast parkimise lõpetamist, kuid selleks ajaks oli hageja juba koostanud leppetrahvi

nõude.

19. Kohus leiab, et kostja vastuväited nõudele on põhistamata ja tõendamata ega võimalda jätta hagi

rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 22.08.2024 pöördumises (dtl 68-69) vajadust oma vastuväiteid

täiendavalt põhistada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele jäi kostja vastuväidete juurde ega

tõendanud neid.

20. Hageja esitas kohtule fotod infotahvlitest, mis olid asetatud Haabneemes Ravi tee 2 parkla

sissesõitude juurde (dtl 62-64). Liiklusmärkidest järeldub, et parkimise eest tuli tasuda alates selle

algusest, tasuta parkimise õigust parkimiskellaga ette nähtud ei olnud. Fotodelt nähtub oranži värvi

infotahvel, millel olid avaldatud detailsed parkimistingimused (dtl 63).

21. Parkimistingimustest (dtl 66) nähtub, et parkimisõigust tõendav dokument pidi olema esiklaasi all

nähtaval kohal. Tingimuste punkt 5 nägi selgelt ette, et parklas arvestatakse parkimistasu alates

esimesest minutist, kaasa arvatud invakaardi ja erilubadega parkijate puhul. Punkt 6 nägi ette, et juhul,

kui sõidukijuht eirab tingimustes sätestatud korda, on sõidukijuhil kohustus parklaoperaatori

nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot. Lisaks oli tingimustel selgitus selle kohta, kuidas

on võimalik telefoni kasutades parkimise eest tasuda.

22. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimislepingu sõlmimine

nähtub kohtule esitatud tõenditest. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik

pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-

2-1-75-10, p 14). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud parkimisleping,

millele kohaldusid hageja avaldatud parkimistingimused.

23. Parkimistingimustest nähtuvalt on ekslik kostja järeldus, et parkimise eest võis tasuda tagantjärgi

ehk millalgi hiljem pärast parkimise lõpetamist. Parkimise eest tuli tasuda alates esimesest minutist

ning kohtu hinnangul on tegu mõistliku tingimusega. Parkimiskohtade arvu piiratuse tõttu on

sõidukijuhil alati õigus otsustada, kas ta nõustub pakutud tingimustega ja pargib oma sõiduki tasulises

parklas või lahkub. Sõidukijuht ei saanud parklas sõiduki parkimise järel aga enda suva järgi otsustada,

kas või millal või millises summas ta parkimise eest tasub. Parkimise eest oli võimalik tasuda

mobiiltelefoniga ning sellise tasumise võimalus on ette nähtud klientide jaoks tasu maksmise

lihtsustamiseks. Mobiiltelefoniga parkimise eest tasumiseks tuleb vastav sõnum saata koheselt

parkimise alustamisel, sest tasu maksmise aeg on seotud telefonilt sõnumi saatmise ajaga. Tasuta

parkimise võimalust kohtule esitatud parkimistingimused vaidlusaluses parklas ette ei näinud.

24. Liiklusmärkidest ei järeldu, et parkimise algusaja fikseerimisel parkimiskellaga oleks juhil olnud

õigus teatud ajavahemiku jooksul tasuta parkida. Hageja küll nõustus, et Grossi kaupluse külastajatele

oli parklas erandkorras õigus teatud aja jooksul tasuta parkida, kui nad fikseerisid parkimise algusaja

automaadis. Vaidlus puudub selle üle, et kostja automaadis parkimise algusaega ei fikseerinud. Kostja

väide selle kohta, et vaidlusalusel päeval automaat ei töötanud, ei ole ühegi tõendiga tõendatud.

Asjakohatu on kostja väide, et tüüptingimus, mille alusel oli võimalik tasuta parkimise algusaega

fikseerida ainult parkimisautomaadis, oli tühine. Kohtule esitatud parkimistingimustes ei ole ühelgi

viisil viidatud sellele, et parklas oli mistahes isikutel õigus parkimise algusaja tähistamisel teatud

ajavahemiku jooksul tasuta parkida. Kuna sellist tingimust ei olnud, on asjakohatud kõik kostja viited

sellele, et ta kasutas parkimise algusaja tähistamiseks parkimiskella.

25. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on 12.03.2021 koostanud kostjale leppetrahvi 40 eurot

(dtl 26). Leppetrahvinõue on koostatud kell 13:55 põhjendusel, et parkimistasu oli maksmata. Hageja

esitas fotod parklas asuvast sõidukist, mille kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 27-32).

Sõiduki esiklaasi alla oli jäetud parkimiskell, millel oli parkimise algusajaks märgitud enam kui tund

aega varasem aeg ehk 12:43.

26. Kui kostja väiteil oli tal õigus parkimiskella kasutamisel tasuta parkida, oleks kostjal tulnud esile

tuua ja tõendada sellise lepingutingimuse olemasolu. Kostja ei ole selliseid väiteid tõendanud. Kui

kostja tõepoolest soovis parkimiskellaga tähistada tasuta parkimisaja algust, oleks kostjal tulnud

tõendada, et Grossi poe külastajatele oli õigus parkimiskella kasutamisel tasuta parkida kauem kui 1

tund. Selliste tingimuste olemasolu ei ole kostja väitnud ega tõendanud. Lisaks on kostja väited tasuta

parkimisaja kohta vastuolus tema väitega selle kohta, et ta soovis parkimise eest asuda tasuma alles

siis, kui ta parkimise lõpetas. Millal kostja parkimise tegelikult lõpetas ja kuidas ta oleks tagantjärgi

enda hinnangul saanud parkimise eest tasuda, ei ole kostja välja toonud ega tõendanud. Vastuolud

kostja väidetes muudavad need kohtule eluliselt ebausutavateks.

27. Kostja esitas kohtule üksnes foto väidetavalt praeguse ajal kehtivatest parkimistingimustest samas

parklas (dtl 76). Erinevalt varasematest tingimustest on neis märgitud, et sõidukijuhil tuleb parkimise

eest tasuda ning parkimistasu suurus on nähtav infotahvlilt. Samuti oli märgitud, et kui operaator

võimaldab tasuta parkida, tuleb parkimisaja algus fikseerida nähtavale kohale jäetud parkimiskellaga.

Kostja ei ole väitnud, et ta fotolt nähtuvatel uutel tingimustel oleks 12.03.2021 hagejaga lepingu

sõlminud ning seetõttu on tegu asjakohatu tõendiga. Ühtlasi ei saa kohus üksnes esitatud foto alusel

teha järeldusi selle kohta, kus on foto tegelikult tehtud ning kas tegu on Ravi tee 2 asuva parklaga või

mitte.

28. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuna kostja vastuväited ei ole põhistatud ega tõendatud, kuulub hageja

nõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv 40 eurot. Kuna hageja

põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue.

29. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul

pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal

on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse

leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele

lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostjal tuli leppetrahvid

tasuda mõistliku aja jooksul pärast nende kättetoimetamist ehk leppetrahvinõuete sõiduki kojamehe

vahele asetamist.

30. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust lähtudes kuulub hageja

viivisenõue rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisena 11,41 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka

sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40 eurolt alates 02.04.2024 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

31. Hageja palus samuti mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 punkti 1 järgi välja mõista võla sissenõudmise

kulu 20 eurot. 06.04.2022 saadeti kostjale võlateatis maksumusega 15 eurot (dtl 34) ja 28.11.2022 (dtl

35) võlateatis maksumusega 5 eurot. Seega on hageja põhistanud ja tõendanud võla sissenõudmise

kulude tekkimise, kuigi seaduse kohaselt ei pea võlausaldaja vastavat nõuet tõendama. Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista võla sissenõudmise kuluna 20 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista 40 eurot + 20 eurot + 11,41 eurot = 71,41 eurot, millele lisandub edaspidi sissenõutavaks

muutuv viivis.

32. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

33. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja kulu õigusabile

358 eurot ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse kulu oli 20 eurot. Hagiavalduse koostamiseks

ja kohtule esitamiseks kulus 2 tundi ning õigusabi osutati hinnaga 169 eurot tunnis ehk kokku 338

eurot. Kokku on hageja menetluskulud 458 eurot.

34. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus

puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või

menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega

menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

35. Hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel loeb kohus põhjendatuks. Küll aga on ülemäärane

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot. Hageja esindajaks ei ole advokaat ning tegu ei olnud

keeruka vaidlusega. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot. Hageja esindaja

mõistlik ajakulu kokku õigusabi osutamisel on 2 tundi ehk 2 tundi x 110 euroga = 220 eurot. Hageja

kulu riigilõivule 100 eurot on põhjendatud. Kogumis on hageja põhjendatud menetluskulud summas

320 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 320 eurot. Kooskõlas hageja

taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 320 eurolt alates käesoleva lahendi

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik