3-24-1435/55 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1435

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Katri Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X. X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, 06.11.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2025 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 04.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X.

X-i kinnipidamiskeskuses (KPK) kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna

isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 5

sätestatud alus. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1. Varasemad asjaolud on välja toodud PPA 02.05.2024, 13.05.2024 ja 09.07.2024

taotlustes. Alates 09.07.2024 esitatud PPA taotlusest on muutunud järgmised asjaolud: 1)

12.09.2024 III vestlus rahvusvahelise kaitse menetluses; 2) 16.09.2024 PPA Rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise otsus nr 12405150059-1; 3) puudutatud isik sai 10.10.2024

kätte tõlgitud otsuse ja vaidlustas selle; 4) 05.12.2024 on planeeritud PPA rahvusvahelise

kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse vaidlustamise asjas istung.

3-24-1435

1.2. Isik, saabudes Schengeni alale Lätti, ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis

rahvusvahelist kaitset. 01.05.2024 Tallinna Lennujaamas tabatud välismaalasena samuti ei

esitanud isik rahvusvahelise kaitse taotlust. Isikule on koostatud ettekirjutus Eestist ja

Schengenist lahkumiseks. 08.05.2024 teostas PPA isikuga tegevusi tema

dokumenteerimiseks, kuid isik keeldus koostööst. Alles pärast seda esitas isik rahvusvahelise

kaitse taotluse. PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise

kaitse taotluse menetluse ajaks. Ainuüksi isiku poolt antud selgitusele tuginedes ei ole

võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Isiku suhtes esineb

põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele

kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni.

1.3. Isik katkestas 12.09.2024 toimunud rahvusvahelise kaitse menetluse vestluse ja keeldus

PPA-ga koostööst.

1.4. Vaidlus puudub, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks.

Ka isik ise kinnitas, et otsis endale smuugeldaja, et jõuda Schengeni alale, lõpp sihtkohana

Prantsusmaa. Sellest saab järeldada, et ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli

teadlik ning tahtlik tegevus, mille ta ka ellu viis ning oma eesmärgi saavutamiseks tegi

märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Seega isiku käitumine ja hoiakud kinnitavad, et isiku

suhtes esineb põgenemise oht. Isik esitas PPA ametnikele Tallinna Lennujaamas enda

tuvastamiseks Pakistani kodaniku passi, mis ei kuulunud talle. KPK-s jätkas isik väitmist, et

on isik, kelle passi ta esitas. Ühtlasi on isik öelnud, et ei soovi Bangladeshi tagasi pöörduda.

PPA hinnangul jätkaks isik vabaduses viibides oma teekonda Prantsusmaale ega oleks

menetlustoimingute ja tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmise jaoks kättesaadav. Isikul on

olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul

puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid.

1.5. Põgenemisohtu VSS § 68 punkti 6 tähenduses on jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus

oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 p-s 11. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on

teinud isiku osas rahvusvahelise kaitse tagasilükkamise otsuse, millest isik on teadlik. Koos

keelduva otsusega on PPA teinud isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse Bangladeshi

ning määranud Schengeni sissesõidukeelu 5 aastaks.

1.6. Isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on selgelt põhjendamatu. Isiku poolt kirjeldatud

sündmusi pole tegelikkuses toimunud ning isik on esitanud PPA-le valeandmeid oma

varasema tegevuse kohta. PPA leiab, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud selgelt

eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.

1.7. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik isiku suhtes tõhusalt

kohaldada, sest esineb põgenemisoht. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA

saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Välistatud ei ole, et isik ei pruugi

vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja

ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline

piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik varasemalt ühest

liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ning võib seda ka edaspidi teha.

1.8. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega

isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

2. PPA jäi 06.11.2024 istungil taotluse juurde. Taotluses on kõik asjaolud välja toodud.

Põgenemisohu tuvastamine on prognoosotsus ning põgenemine ei pea olema juba aset

leidnud. See, et isik väidab, et ta soovib jääda Eestisse ei ole usutav ega tõenäoline. Samas

ainuüksi soov Eestisse jääda, ei tähenda, et tal seda ka võimaldatakse.

2(5)

3-24-1435

3. Puudutatud isik vaidles taotlusele vastu. Isiku soov on KPK-st vabaneda ning ta ei mõista,

miks soovitakse teda karistada veel 4 kuud KPK-s kinnipidamisega. Isik ei mõista, miks

tahetakse teda Eesti riigist välja saata, kui ta tahab siia jääda. Isik rääkis PPA-le, et

Bangladeshis on tal üks kohtuasi, kuid PPA ei uskunud seda. Uurimine on ebaõigesti

alustatud, mistõttu isik ei ole kriminaal. Isik selgitas, et tal pole põhjust põgeneda, sest ta

soovib Eestisse jääda.

4. Puudutatud isiku esindaja lisas istungil järgmist. Isik vaidleb PPA taotlusele vastu. PPA

pole selgitanud, milles seisneb isiku põgenemisoht. Asja materjalide kohaselt pole tuvastatav,

et isik oleks põgenenud Eesti politsei eest. See, et isiku esmane teekond oli Prantsusmaale, ei

tähenda, et isik vabaduses olles peaks põgenema uuesti Prantsusmaale. Isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis ning on teadlik, et kui ta peaks põgenema mujale

Euroopa Liidus, siis ta saadetakse Eestisse tagasi. Praeguseks on rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlus lõppenud ning PPA ei hakka tegema enam mingeid toiminguid puudutatud

isikuga, mistõttu kinnipidamise pikendamine põhjendatud ei ole. Asjaolu, et PPA on teinud

keelduva otsuse, tähendab seadusest tulenevat õigust, mitte aga, et automaatselt on

puudutatud isikul suurenenud põgenemise oht. PPA hinnang, et rahvusvahelise kaitse taotlus

esitati süsteemi kuritarvitamise eesmärgil, on kohatu, kuivõrd isik on esitanud tõendeid, et

tema koduriigis on alustatud isiku suhtes alusetult kriminaalmenetlust. Isik võiks menetluste

kestel elada rahvusvaheliste kaitse taotlejate majutuskeskuses ning oleks kogu menetluse

vältel PPA-le ja kohtule kättesaadav. PPA väide isiku põgenemisohu kohta on paljasõnaline ja

tõendamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb rahuldada (HKMS § 264 lg-d 1, 3, 5 ja 6, § 265 lg 1;

VRKS § 362 lg 6, § 361 lg 1, lg 2 p 5, lg 21; väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus

(VSS) § 68 p 6).

6. Vastavalt VRKS § 361 lg-le 1 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 361

lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid. Käesoleval juhul taotleb PPA isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist

VRKS § 361 lg 2 punkti 5 alusel. Vastavalt nimetatud normile võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma

kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud

rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks. Kohus selgitab, et KPK-s kinnipidamise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid

alused kinnipidamiseks tulenevad VRKS § 361 lg-st 2.

7. Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA on teinud

rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse 16.09.2024 (digitaalse kohtutoimiku

leht (dtl) 254). Lisaks on isikule tehtud sundtäidetav lahkumisettekirjutus (dtl 268). Tallinna

Ringkonnakohus on oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 põhjenduste punktis 10 leidnud

järgmist: „Ringkonnakohus jagab PPA ja halduskohtu seisukohta, et esineb ka VRKS [§] 361

lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus. /…/ Isikuga peeti 08.05.2024 ja 09.05.2024 vestlused

seoses koduriiki tagasisaatmisega ja selleks dokumentide hankimisega. Seejärel esitas isik

rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga enda tagasisaatmine nurjata. Isikul oli võimalusi

esitada rahvusvahelise kaitse taotlus juba eelnevate nädalate jooksul, mil ta Lätis ja Eestis

viibis. Seejuures, /…/ ei põhjendanud ta esialgu oma Schengeni alale saabumist sellega, et

3(5)

3-24-1435

teda oleks koduriigis taga kiusatud, vaid sooviga parandada oma majanduslikku olukorda. Isik

taotles rahvusvahelist kaitset ja väitis, et teda ohustab poliitiline tagakiusamine, pärast seda,

kui talle oli selgitatud kohustust naasta oma päritoluriiki.“ Need seisukohad on jätkuvalt

asjakohased, mistõttu esineb puudutatud isiku kinnipidamiseks jätkuvalt alus.

8. Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb ka põgenemise oht ning puuduvad uue

asjaolud, mis annaks aluse hinnata põgenemisohtu teisiti, kui Tallinna Ringkonnakohtu

17.06.2024 määruses nr 3-24-1435. Küll aga on uue asjaoluna oluline välja tuua, et

käesolevaks ajaks on PPA teinud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse osas tagasilükkamise

otsuse (dtl 254), mis suurendab isiku põgenemisohtu. Olukorras, kus on teada, et PPA on

jätnud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata, ei oleks isik tõenäoliselt vabaduses viibides

enam PPA-le kättesaadav, kuivõrd ta teaks, et teda soovitakse välja saata. Kohtuistungil on nii

puudutatud isik kui ka tema esindaja märkinud, et isik on teadlik, et kui ta peaks põgenema

mujale, siis saadetakse ta Eestisse tagasi. Kohus märgib, et põgenemine ei tähendab üksnes

ebaseaduslikult välispiiri ületamist, vaid see hõlmab ka ohtu, et isik asub ennast riigisiseselt

PPA eest varjama. Seejuures nähtub asja materjalidest, et isik on kasutanud ka smuugeldaja

abi, et liikuda ühest liikmesriigist teise.

9. Ekslik on puudutatud isiku esindaja väide, et PPA ei ole põhjendanud taotluses, milles

põgenemisoht seisneb. Sellekohased põhjendused on toodud taotluse lehekülgedel 2-3 (dtl-d

274-275). Seejuures on PPA asjakohaselt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2024

määruse nr 3-24-1435 põhjenduste punktile 11, milles on põgenemisohtu jaatatud. Puudub

alus asuda teistsugusele seisukohale põgenemisohu osas, kui seda on hinnanud Tallinna

Ringkonnakohus oma 17.06.2024 määruse nr 3-24-1435 punktis 11. Seda, kas isik vabaduses

olles põgeneks Prantsusmaale või asuks muudmoodi ennast varjama, ei saagi kindlalt öelda,

kuivõrd põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis tugineb isikuga seotud olulistele

asjaoludele (sh tema varasemale käitumisele). Põgenemisohu olemasolu ei eelda, et isik oleks

juba põgenenud.

10. Asjakohatud on puudutatud isiku esindaja seisukohad osas, et kinnipidamiseks VRKS §

361 lg 2 punkti 4 kohaselt alust ei ole. PPA ei ole sellel alusel taotlust kohtule esitanud.

Seetõttu jätab kohus puudutatud isiku esindaja sellekohased väited tähelepanuta.

11. Küsimus sellest, kas isiku osas on tema päritoluriigis alustatud kriminaalmenetlust

alusetult või mitte ning kas see on piisav, et anda rahvusvahelist kaitset isikule, väljub

praeguse vaidluse raamest. Sellekohased argumendid kuuluvad lahendamisele haldusasjas,

kus isik on vaidlustanud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsust.

12. PPA on asjakohaselt leidnud, et leebemad järelevalvemeetmed ei maanda isikust lähtuvat

põgenemisohtu. VRKS §-s 29 loetletud järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada

isiku kättesaadavust rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemises oluliste asjaolude

väljaselgitamiseks. Vaidlust ei ole selles, et isikul puudub kindel elukoht Eestis. Ka näiteks

reisidokumendi hoiule võtmine ei ole piisav meede, kuivõrd Schengeni alal puudub

riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Lisaks on isik

varasemalt ühest riigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldaja abi ning võib seda ka

edaspidi teha.

13. Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Isik on viibinud praeguseks

kinnipidamiskeskuses pea 6 kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku

kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse

kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

4(5)

3-24-1435

14. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X. X. X

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära

langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2024 (kaasa arvatud).

15. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)