3-24-1915/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-1915

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1915

Määruse kuupäev ja koht

7.11.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X.X.-i

kaebus Tartu Vanglale kohustava

ettekirjutuse nõudes (kinnipidamised kontol) ja kahju

hüvitamiseks summas 1000 eurot

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus tervikuna.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi

tähemärgiga

Kaebaja: X.X.

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse resolutsiooni punktidele 1-2 võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus

osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X.X. (kaebaja) esitas 4.03.2024 Tartu Vanglale pöördumise (taotluse), milles avaldas

soovi, et tema vanglakontole jääks miinimumtasust 5% ehk 41 eurot puutumatu summana,

millest vangla ei tee seaduses sätestatud mahaarvamisi nõuete fondi ja vabanemisfondi 50% ja

20% ulatuses.

2. Tartu Vangla jättis 12.04.2024 otsusega nr 6-24/24/1023-2 kaebaja taotluse rahuldamata,

kuna kinnipeetava vanglakontole laekuvast sissetulekust tehakse kinnipidamisi

vangistusseaduse (VangS) ja vangla sisekorraeeskirja (VSKE) alusel, mistõttu puudub vanglal

võimalus rahuldada kaebaja taotlus.

3. Kaebaja esitas 13.05.2024 Tartu Vanglale 12.04.2024 otsuse nr 6-24/24/1023-2 peale

vaide.

3-24-1915

4. Tartu Vangla jättis 11.06.2024 vaideotsusega nr 1-11/24/141-2 kaebaja vaide rahuldamata.

Vangla rõhutas veel kord, et seadusest tulenevalt esineb tal kaebaja sissetulekust

kinnipidamiste tegemise kohustus nõuete fondi ja vabanemisfondi.

5. Tartu Halduskohtusse laekus 28.06.2024 kaebaja poolt esitatud kaebus. Kaebusest on

võimalik aru saada, et kaebaja ei ole rahul olukorraga, kus tema vanglasisesele kontole

laekuvast sissetulekust, peetakse kinni 70%. Kaebaja ei pea seda olukorda õigeks ja soovib, et

puutumatuks sissetulekuks jääks 5% kehtivast miinimumtasust. Lisaks viitab kaebaja tema

vanglasiseselt kontolt kinnipeetud 1000 euro tagastamise vajadusele. Ühtlasi palus kaebaja

määrata talle riigi õigusabi.

6. Tartu Halduskohus saatis 14.08.2024 Tartu Vanglale kohtunõude.

7. Tartu Vangla vastas kohtunõudele.

Kohtu seisukoht

8. Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust (I), seejärel vaatab läbi kaebaja riigi

õigusabi taotluse (II).

I

10. Juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus

kaebust esitatuks Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes, mitte kohaldada

vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 kaebaja vanglasisesele kontole laekuvale sissetulekule,

mis ei ületa 5% kehtivast miinimumtasust, aga samuti kahju hüvitamise nõudes summas 1000

eurot.

11. HKMS § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib muu

hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

12. HKMS § 121 lg1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

13. Kohus märgib, et haldusasja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud vanglale kahjunõuet

seoses asjaoluga, et vangla ei jätta tema vanglasisesele kontole laekuvast rahast puutumatuna

VangS § 44 lg 2 kohaldamise mõttes 5% kehtivast miinimumtasust. See tähendab seda, et

kahju hüvitamise nõude osas ei ole kaebus vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 ja VangS § 11 lg-le 5

lubatav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus

hüvitamiskaebuse.

14. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

15. VangS § 44 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasu ja muud

kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2

kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest 50% rahaliste nõuete

täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse

3-24-1915

kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks VSKE-s sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu

ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses isikuarvele kantavast summast,

hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses

vabanemistoetusena.

16. Eelnevast nähtub, et vangla peab kaebajale vanglasisesele kontole laekunud summadest

70% ulatuses kinni kooskõlas VangS § 44 lg-ga 2. VangS § 44 lg 2 ei jäta vanglale ei

kaalutlusruumi ega muud võimalust pidada kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekunud raha

kinni vähem kui 50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vabanemisfondi.

17. Riigikohus on kaebaja poolt viidatud lahendi p-s 51 leidnud, et arvestades kinnipeetava

vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka

kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised

kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast vältimatud ning neid ei tule menetlusabi

andmisel täpsemalt hinnata.1 Kohtu hinnangul, et tähenda selline Riigikohtu seisukoht, et ka

VangS § 44 lg 2 rakendamisel tuleb vanglal arvestada, et kinnipeetaval peab jääma igakuiselt

5% miinimumtasust ehk hetkel 41 eurot puutumatu summana vanglakaupluses ostude

tegemiseks. Riigikohtu seisukoha järgi on 5% igakuisest miinimumtasust puutumatu

summana arvestamine vajalik, et kinnipeetav võiks endale lubada sisseoste vanglakauplustest,

kuulutamata viimased rahalised vahendid, millest on juba tehtud kinnipidamised 70%

ulatuses, riigilõivude tasumise kohustustele. Samas ei ole Riigikohus seadnud selles lahendis

kahtluse alla VangS § 44 lg 2 põhiseaduspärasust. Riigilõivu tasumise kohustusega ja

kohustusega eraldada nõuete fondi ja vabanemisfondi raha igast vanglasisesele kontole

laekuvast summast saavutatakse erinevad eesmärgid ja nendel eesmärkidel on erinev kaal.

Kohtu arvates ei ole võimalik asuda seisukohale, et VangS § 44 lg 2 kohaldamine oleks

ebaproportsionaalne sekkumine kaebaja õigustesse. Kohus märgib, et vangla tagab kaebajale

kõik vajaliku, mida on talle vaja, et kanda karistust ilma, et kaebajal oleksid vanglasisesel

kontol rahalised vahendid igakuiselt summas 41 eurot. Rahaliste vahendite olemasolu küll

annab kaebajale võimaluse kasutada erinevaid soodustusi, kuid ilma nendeta vastavad samuti

kinnipidamistingimused kehtestatud nõuetele ja tagavad kaebaja inimväärika kohtlemise.

Tartu Vangla kodukorra p 11.3.3 kohaselt on kinnipeetaval võimalus saada hügieenitarbed

vanglalt tasuta. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et VangS § 44 lg 2, mis ei jätta kaebaja

vanglasisesele kontole puutumatu summana 5% kehtestatud miinimumtasust, riivab kaebaja

õigusi väheintensiivselt.

18. Riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus on eelpool selgitanud, et õigusaktid ei võimalda

kohustada vanglat pidama kaebaja vanglasisesele kontole laekunud rahast kinni vähem kui

50% nõuete fondi ja vähem kui 20% vabanemisfondi. Vanglal puudub VangS § 44 lg 2

kohaldamise osas kaalutlusõigus. Tegemist on imperatiivse iseloomuga sättega. Kohus,

pidades silmas VangS 44 lg 2 eesmärke (rahaliste nõuete täitmise ja vabanemistoetuse

kogumise vajadus), ei näe põhjust arvata, et kehtiv regulatsioon riivaks ebaproportsionaalselt

kaebaja omandiõigust, õigust võrdsele kohtlemisele, aga samuti õigust inimväärikale

kohtlemisele vanglas ja muid subjektiivseid õigusi. VangS 44 lg 2 kehtival kujul kohaldamise

taga on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub kaebaja huvid üles. Seega, ei saa kohus rahuldada

kaebaja kohustamisnõuet, mistõttu tema kaebus on perspektiivitu.

1 RKÜKo 3-3-1-35-15, p 51.

3-24-1915

19. Kohus rõhutab, et sama temaatikat on Tartu Halduskohus analüüsinud haldusasjas nr 3-

16-1611, kuid selle erinevusega, et kaebaja esitas kohtule tuvastamisnõude ja miinimumtasu

määr oli too kord väiksem. Tartu Halduskohtu 21.12.2027 otsusega jäeti kaebus rahuldamata,

otsus jõustus 19.03.2018.

20. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse

kohustamisnõude osas. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jätab kohus kaebaja

menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab

kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).

II

21. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi

õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.

22. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS §

7 lg 1 p 1 aga sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on

taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 sätestatud

alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja

otsustamist ei mõjuta.

23. Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud

kohtule vaatamata oma väidetavatele terviseprobleemidele üldjoontes arusaadava kaebuse

koos mitmete täiendustega, millest nähtuvad tema põhjendused, miks ta soovib vangla

tegevust vaidlustada. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste

ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise

oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses

kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat

suunata ja abistada. Seejuures jätab kohus vajadusel kohtule esitatud kaebuse või muu

avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid

ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Järelikult esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1

sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

24. Lisaks on kohus eelpool asunud seisukohale, et kohustamis- ja hüvitamiskaebuse aluseks

olevaid asjaolusid arvestades on kaebaja õiguste riive vähene ning kaebuse rahuldamise

väljavaade puudub. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks.

25. Eelnevat arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)