1-24-5864/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-5864

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-5864 (22730000072)

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Kohtuistungi sekretär

Christelle Diana Rajaveer

Kriminaalasi

Marko Lastiku ja Erki Lastiku süüdistuses KarS § 210 lg 2

järgi ning Alar Antoni süüdistuses KarS § 210 lg-te 2 ja 3 -

KarS § 22 lg 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Euroopa Prokuratuuri Eesti Euroopa delegaatprokurör Kristiina

Savtšenkova

Süüdistatav

Marko Lastik

isikukood: 37202272728; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX

keel, XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX;

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkend puudub

Kaitsja

vandeadvokaat Oliver Nääs

Süüdistatav

Erki Lastik

isikukood: 38405192717; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX

keel, XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX;

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkend puudub

Kaitsja

vandeadvokaat Oliver Nääs

Süüdistatav

Alar Anton

isikukood: 38003080297; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX

keel, XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX;

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkend puudub

1-24-5864

Kaitsja

vandeadvokaat Veiko Viisileht

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306,

311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Marko Lastik süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline

karistus 250 päevamäära (kohaldades päevamäära 246,80 eurot), s.o 61 700 eurot.

KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrata, et rahaline karistus pööratakse täitmisele osaliselt.

Rahalisest karistusest tuleb kohe tasuda 40 päevamäära ehk 9 872 eurot. Ülejäänud osa

rahalisest karistusest, s.o 210 päevamäära ehk 51 828 eurot ei pöörata täitmisele, kui Marko

Lastik ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu.

Marko Lastikule mõistetud ja koheselt tasumisele kuuluva rahalise karistuse osa summas 9

872 eurot tuleb 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, arvelduskontole nr

EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr EE401700017002872300

LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924400002339 ja selgitus

„Marko Lastik, 1-24-5864, rahaline karistus“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Marko Lastiku katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.11.2024.

Tunnistada Erki Lastik süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline

karistus 200 päevamäära (kohaldades päevamäära 55,30 eurot), s.o 11 060 eurot.

Erki Lastikule mõistetud rahaline karistus 11 060 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arvelduskontole nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arvelduskontole nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99924400002342 ja selgitus „Erki Lastik, 1-24-5864, rahaline karistus“. Viitenumbri märkimine

on kohustuslik.

Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Tunnistada Alar Anton süüdi KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - KarS § 22 lg 3 järgi ja mõista talle

karistuseks rahaline karistus 180 päevamäära (kohaldades päevamäära 147,60 eurot), s.o 26

568 eurot.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta Alar Antonile mõistetud rahaline karistus 180 päevamäära,

s.o summas 26 568 eurot täielikult tingimisi kohaldamata ja määrata, et rahalist karistust ei

pöörata täitmisele, kui Alar Anton ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse kestel toime uut

tahtlikku kuritegu.

Alar Antoni katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.11.2024.

1-24-5864

Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine:

Kohustada Marko Lastikut vabatahtlikult hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust osa, s.o 60

000 eurot. Kahju tuleb hüvitada selliselt, et C OÜ poolt Marko Lastiku eest deposiitkontole

EE932200221023778606 viitenumbriga 3100057361 kantud 60 000 eurot tuleb kanda

Rahandusministeeriumi Swedbank EE932200221023778606 arveldusarvele, viitenumbriga

2800082925 ja selgitusega „projekti 2014-2020.4.04.18-0751 tagasimakse“. Sellega lugeda

Marko Lastiku osas kahju hüvitamise kohustus täidetuks.

Kohustada Erki Lastikut vabatahtlikult hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust osa, s.o 45

698,18 eurot. Kahju tuleb hüvitada selliselt, et Erki Lastiku poolt deposiitkontole

EE932200221023778606 viitenumbriga 3100057361 kantud 45 698,18 eurot tuleb kanda

Rahandusministeeriumi Swedbank EE932200221023778606 arveldusarvele, viitenumbriga

2800082925 ja selgitusega „projekti 2014-2020.4.04.18-0751 tagasimakse“. Sellega lugeda

Erki Lastiku osas kahju hüvitamise kohustus täidetuks.

Kohustada Alar Antonit vabatahtlikult hüvitama kuriteoga tekitatud kahjust osa, s.o 35 000

eurot. Kahju tuleb hüvitada selliselt, et A OÜ poolt Alar Antoni eest deposiitkontole

EE932200221023778606 viitenumbriga 3100057361 kantud 35 000 eurot tuleb kanda

Rahandusministeeriumi Swedbank EE932200221023778606 arveldusarvele, viitenumbriga

2800082925 ja selgitusega „projekti 2014-2020.4.04.18-0751 tagasimakse“. Sellega lugeda

Alar Antoni osas kahju hüvitamise kohustus täidetuks.

Menetluskulud:

Mõista Marko Lastikult Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha, s.o 1 230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700031411 ning selgitus „Marko Lastik, 1-

24-5864, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista Erki Lastikult Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha, s.o 1 230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700031408 ning selgitus „Erki Lastik, 1-24-

5864, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista Alar Antonilt Eesti Vabariigi kasuks välja:

-

sundraha, s.o 1 230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot.

1-24-5864

Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis,

EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas.

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700031424 ning selgitus „Alar Anton, 1-24-

5864, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval

ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud

karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. Lastikut ja E. Lastikut süüdistatakse kaastäideviijatena KarS § 210 lg 2 järgi ning A.

Antonit KarS § 210 lg 2 ja 3 – KarS § 22 lg 3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisneb alljärgnevas.

X OÜ (registrikoodiga xxx, alates 15.01.2019 ärinimega X OÜ) oli 2018. aastal

majandustegevuses osalevaks isikuks, kes tegeles iseseisvalt tulu teenimise eesmärgil peamiselt

veoste ekspedeerimisega. X OÜ tegutses läbi oma juhatuse liikmete, Marko Lastik (ajavahemikul

17.08.2010 – 22.08.2018) ja Erki Lastik (ajavahemikul 06.12.2016 – 07.07.2021), kes tegutsesid

juriidilise isiku huvides ja juhindudes juriidilise isiku tegevusalast.

Alar Anton, kes oli perioodil 18.09.2003-24.03.2023 OÜ A juhatuse liige ja on käesoleva ajani

äriühingu osanik, 2018. aasta algusest kuni 22.10.2018 osutas füüsilist ja vaimset kaasabi Marko

Lastiku ja Erki Lastiku poolt pettuse teel soodustuse saamisele seoses projektiga „X OÜ

arenguplaani elluviimine“.

I. Valeandmete esitamine toetuse taotluses (etteheidetav Marko Lastikule)

21.03.2018 esitas Marko Lastik X OÜ nimel ja huvides Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele

(EAS) taotluse struktuuritoetuse saamiseks projektile pealkirjaga „X OÜ arenguplaani

elluviimine“. Taotlus oli esitatud Ettevõtlusministri 05.01.2016 määruse nr 2 „Ettevõtte

arenguprogrammi toetusmeede“ (edaspidi: Ettevõtlusministri määrus) alusel. Taotluses soovis X

OÜ rahastust IT-süsteemide väljaarendamiseks ning läbiviidavateks müügi- ja

turundustegevusteks seoses äriühingu kasvuga. Projekti kogumaksumus oli taotluse kohaselt 726

509 eurot, millest vastavalt 45% ehk 326 929,05 eurot oli taotletav toetus ja 55% ehk 399 579,95

eurot X OÜ omafinantseering. Taotlus registreeriti EAS-is numbriga EU52292.

Kõnesolevas taotluses esitas Marko Lastik EAS-ile valeandmeid. Nimelt kinnitas Marko Lastik

taotluses oma allkirjaga seda, et taotleja, X OÜ, ei ole alustanud projektiga seotud tegevusi ega

võtnud kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega

nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse kasutamine,

üleandmis-vastuvõtmisakti sõlmimine jms) enne taotluse esitamist EAS-ile.

1-24-5864

Tegelikkuses leppisid Marko Lastik ja A OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige Alar Anton

hiljemalt detsembris 2017 kokku, et A OÜ hakkab X OÜ-le IT süsteemi looma. X OÜ väljendas

sellega A OÜ 31.10.2017 esitatud pakkumusega nõustumist. Vastavalt Marko Lastiku ja Alar

Antoni vahelisele kokkuleppele alustas A OÜ hiljemalt 01.01.2018 kõnesoleva IT-süsteemi

loomisega X OÜ tellimusel ja huvides. Sama IT-süsteemi loomist hõlmas X OÜ projekt, millele

Marko Lastik 21.03.2018 EAS-ile esitatud taotluses toetust taotles.

Ettevõtlusministri määruse § 9 lg 1 sätestab, et projekti abikõlblikkuse periood on taotluse

rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning

projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad ning § 9 lg 2 sätestab, et projekti abikõlblikkuse

periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast. Sama määruse § 11 lg 8 sätestab, et taotleja

ei tohi alustada käesoleva määrusega rahastatava projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi

nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

Viiduna eksitusse Marko Lastiku poolt esitatud valeandmetega taotlusest tunnistas EAS-i

hindamiskomisjon 08.05.2018 otsusega X OÜ taotluse nr EU52292 nõuetele vastavaks.

08.05.2018 EAS-i otsuse punktis 4.2. määrati, et projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev on

25.03.2018 ja lõppkuupäev on 24.09.2019. Sama otsuse punktis 4.3. määrati, et projekti tegevused

peavad olema tehtud, kaup saadud või teenus osutatud ja kulu tekkinud projekti abikõlblikkuse

perioodil.

16.05.2018 EAS-i juhatuse otsusega määrati X OÜ eelmainitud projektile Euroopa

Regionaalarengu Fondi finantsvahendite arvel majandustegevuse soodustamise eesmärgil toetuse

summas 326 929,05 eurot.

Marko Lastik X OÜ juhatuse liikmena teadis 21.03.2018 EAS-ile Euroopa Liidu

finantsvahenditest toetuse saamiseks taotlust esitades, et rahastustaotluse aluseks oleva projekti

sisuks olevate tegevustega ei ole lubatud alustada enne toetuse taotluse esitamist. Samal ajal teadis

Marko Lastik, et tegelikkuses on X OÜ juba nõustunud A OÜ esitatud pakkumisega ning A OÜ

on hiljemalt 01.01.2018 alustanud X OÜ tellimusel IT-süsteemide väljaarendamist. Vaatamata

sellele teadmisele kinnitas Marko Lastik EAS-ile 21.03.2018 esitatud toetuse taotluses, et X OÜ

ei ole alustanud projektiga seotud tegevusi ega võtnud kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist EAS-ile. Seega teadis Marko Lastik, et esitab EAS-ile

projekti „X OÜ arenguplaani elluviimine“ jaoks toetuse taotluses ebaõigeid andmeid, kui märgib

toetuse taotluses projekti eesmärgiks olevate tegevuste alguskuupäevana 25.03.2018. Marko

Lastiku tahe taotluses valeandmete esitamisel oli suunatud EAS-i eksitamisele projekti alustamise

aja osas. Taotluses valeandmeid esitades seadis Marko Lastik eesmärgiks X OÜ-le toetuse

määramise. Seega tegutses Marko Lastiks kavatsetult.

II. Valeandmete esitamine maksetaotlustes (etteheidetav Marko Lastikule, Erki

Lastikule)

Järgnevalt tegutses Marko Lastik soodustuskelmuse toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult

koos oma venna Erki Lastikuga, kes oli perioodil 06.12.2016 – 07.07.2021 samuti X OÜ juhatuse

liige.

Loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutuse sellest, et X OÜ projekti „X OÜ arenguplaani

elluviimine“ raames on X OÜ kandnud omafinantseeringu ning teinud kulutusi tasudes projektis

IT-süsteemi arendust teostava A OÜ ja Y OÜ arveid ning saamaks seetõttu toetuse väljamakseid,

esitasid Marko Lastik ja Erki Lastik ühiselt ja kooskõlastatult EAS-ile äriühingu nimel ja huvides

järgmised valeandmeid sisaldanud dokumendid ja andmed.

1-24-5864

12.07.2018 esitas Marko Lastik EAS-ile vahearuande projekti elluviimise kohta. Koos

vahearuandega esitas Marko Lastik kolm tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille järgi OÜ A

andis X OÜ-le üle teostatud tööd perioodil 25.03.2018-30.04.2018, 01.05.2018-31.05.2018 ja

01.06.2018-24.06.2018.

Tõendamaks EAS-ile investeeringute teostamist ja projektiülesannete teostamise eesmärgil

omavahendite kaasamist esitas Marko Lastik 01.08.2018 X OÜ nimel EAS-ile maksetaotluse,

millisele olid lisatud järgmised dokumendid:



2.1.

OÜ A arve 02.05.2018 nr 36133, summas 16 537,20 eurot,



2.2.

OÜ A arve 24.05.2018 nr 36133 summas 59 130 eurot,



2.3.

OÜ A arve 24.06.2018 nr 36741 summas 80 892 eurot,



2.4.

kuus maksekorraldust, milliste kohaselt tasus X OÜ perioodil 19.06.2018-

09.07.2018 erinevate osamaksetena täismahus kõik kolm OÜ A eespool loetletud arvet.

Vahearuande ja maksetaotluse ning nende lisade esitamisega kinnitas Marko Lastik EAS-ile, et X

OÜ teostatava projekti tegevused on osaliselt ellu viidud, tööd on vastu võetud, kulud on tekkinud

ning need on X OÜ poolt täies mahus kantud, s.h kinnitas omafinantseeringu osa tasumist.

Maksetaotluses taotles Marko Lastik X OÜ nimel toetuse väljamaksmist justkui kantud

abikõlbulike kulude eest summas 130 466 eurot, millest omafinantseering 71 756,30 eurot ja

taotletav toetus 58 709,70 eurot.

Tegelikkuses teadsid juriidilise isiku juhatuse liikmetena Marko Lastik ja Erki Lastik äriühingu

finantsilistest raskustest kanda omafinantseeringuga seotud kulud, mis oli Euroopa Liidu

finantsvahendite arvelt toetuse taotlemise ja saamise vältimatu eeltingimus ning seetõttu juriidilise

isiku rahalisest võimetusest kaasata projekti elluviimisse omavahendeid. Seega teadsid Marko

Lastik ja Erki Lastik, et maksetaotlustes ja nende lisades esitatakse valeandmed tarnijate arvete

täismahus tasumise kohta, sest tegelikult seda toimunud ei ole. Marko Lastiku ja Erki Lastiku

tegelik tahe oli saada majandusraskustes X OÜ-le toetust avalikest vahenditest olukorras, kus

nimetatud äriühing ei vastanud toetuse saamiseks vajalikele tingimustele ja puudus tegelik

võimekus võetud kohustusi täita. Selleks, et saada toetuse väljamakse korraldasid Marko Lastik ja

Erki Lastik A OÜ ja Y OÜ arvete tasumise näitamiseks allpool kirjeldatud tehingute jada nende

endi või nende lähikondsete kontrolli all olevate juriidiliste isikute kaasabil.

OÜ A 02.05.2018 arve 36133 summas 16 537,20 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas Marko Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 19.06.2018

X OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole

EEXXX raha summas 16 537,20 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EAS-ile

loomaks ebaõige ettekujutus tehtud maksete teostamisest. Nimelt, A OÜ 02.05.2018 arve nr 36133

summas 16 537,20 eurot tasumiseks kanti 19.06.2018 F OÜ pangakontolt 16 500 eurot üle X OÜ

pangakontole selgitusega „arvelduskrediit“. X OÜ pangakonto saldo oli sellel hetkel -199 923,34

eurot. Seega puudus X OÜ-l iseseisvalt võimalus A OÜ arve tasumiseks. X OÜ kandis seejärel

samal päeval, 19.06.2018, 16 537,20 eurot üle A OÜ pangakontole selgitusega „36133“, kust 16

202 eurot kandis A OÜ samal päeval üle OÜ-le C selgitusega „arve 3446“. Seega kandis A OÜ

kohe välja peaaegu kogu justkui arve tasumiseks laekunud rahasumma. OÜ C kandis samal

päeval, 19.06.2018, summa 16 384,17 eurot tagasi F pangakontole „selgitusega arve 14890 ja

1-24-5864

15082“, kust see summa algselt X OÜ-le kanti. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades

sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar Anton.

Seega pani F OÜ ringlema 16 500 eurot ning sai samal päeval tagasi 16 384,17 eurot. OÜ-sse A

jäi tehingute tulemusel vaid 335,20 eurot.

OÜ A 24.05.2018 arve 36133 summas 59 130 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas Marko Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 20.06.2018

X OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole

EEXXX raha summas 29 130 eurot.

Samuti esitas Marko Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 21.06.2018 X OÜ Swedbank

AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX raha summas

20 000 eurot.

Samuti esitas Marko Lastik EAS-ile maksekorralduse PV04768, mille järgi 25.06.2018 X OÜ

Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX

raha summas 10 000 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EAS-ile

loomaks ebaõige ettekujutus tehtud maksete teostamisest. Nimelt, A OÜ 24.05.2018 arve nr 36133

summas 59 130 eurot tasumiseks kandis 20.06.2018 F OÜ X OÜ pangakontole 30 000 eurot

selgitusega „arvelduskrediit“, millest 29 130 eurot kandis X OÜ 20.06.2018 edasi A OÜ

pangakontole selgitusega „36133“. Seejärel A OÜ 21.06.2018 kandis 29 317,17 eurot üle M OÜ-

le selgitusega „M00023“. Seega kandis A OÜ taaskord kogu arve tasumiseks laekunud summa

välja. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar

Anton.

M OÜ kandis omakorda 21.06.2018 20 000 eurot tagasi X OÜ arveldusarvele, mille X OÜ

kandis edasi 21.06.2018 A OÜ-le. 25.06.2018 kandis M OÜ 16 600 eurot X OÜ-le, millest 10

000 kandis X kohe 25.06.2018 A OÜ-le. Sel viisil on raha „ringitamisega“ pangakontodelt näha,

et X OÜ on tasunud A OÜ-le arve summa 59 130 eurot kasutamata selleks oma vahendeid.

Pärast 21.06.2018 20 000 euro ja 25.06.2018 10 000 euro ülekandmist X OÜ poolt A OÜ

pangakontole justkui arve nr 36133 tasumisena, tehti 25.06.2018 OÜ A Swedbank AS

pangakontolt EEXXX ülekanne M OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX summas 29 995

eurot selgitusega „arve M00023“. Seega kandis A OÜ kogu tema arveldusarvele laekunud raha 59

130 eurot justkui 24.05.2018 arve nr 36133 tasumiseks, edasi 21.06.2018 ja 25.06.2018 M OÜ-le.

A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar Anton.

M OÜ kandis 25.06. ja 26.06.2018 tema pangakontole kantud summad tagasi selle esialgsele

„ringlusesse saatjale“ F OÜ-le: 25.06.2018 summas 3400 eurot selgitusega „Arve nr:1701051

kuupäev 6.12.2017“ ja 26.06.2018 summas 19 238,97 eurot selgitusega „Arve nr:1701051

kuupäev 6.12.2017, 1701085 kuupäev 11.12.2017, 1701053 kuupäev 6.12.2017, 1701110 kuupäev

13.12.2017, 1701143 kuupäev 18.12.“ Kokku 22 638 eurot. Samuti, 26.06.2018 X OÜ

Swedbanga pangakontolt tehti ülekanne F OÜ pangakontole summas 7400 eurot selgitusega

„arvelduskrediit tagasi“.

OÜ A 24.06.2018 arve 36741 summas 80 892 eurot tasumise näivuse loomine

1-24-5864

Arve tasumise tõendamiseks esitas Marko Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 09.07.2018

X OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole

EEXXX raha summas 49 892 eurot.

Sama arve tasumise tõestamiseks esitas Marko Lastik EAS-ile ka teise maksekorralduse PV04889,

mille järgi 09.07.2018 X OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank

AS pangakontole EEXXX raha summas 31 000 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati EAS-ile

loomaks ebaõige ettekujutus maksete teostamisest. A OÜ 24.06.2018 arve nr 36741 summas 80

892 eurot tasumiseks teostas X OÜ 09.07.2018 kaks „raharingi“, millega tekitas pangaülekannete

näol teadvalt vale ettekujutuse A OÜ-le arve summas 80 892 eurot tasumise kohta.

Esimese raharingi puhul kandis A OÜ talle justkui arve osaliseks tasumiseks 09.07.2018 X OÜ

poolt ülekantud summa 49 892 eurot selgitusega „36741“ edasi samal päeval summas 48 360

eurot M OÜ-le selgitusega „M00024“. Seejärel, teise raharingi teostamiseks, kandis M OÜ

09.07.2018 X OÜ Swedbank AS pangakontole summa 45 760 eurot selgitusega „Arve nr:14424

kuupäev 29.06.2018“. Seejärel kandis X OÜ A OÜ-le justkui arve teise poole tasumiseks summa

31 000 eurot selgitusega „36741“. Seejärel, 09.07.2018, OÜ A Swedbank AS pangakontolt tehti

ülekanne C OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX summas 32 440 eurot selgitusega „Arve

3469“. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar

Anton. Seejärel 09.07.2018 OÜ C Swedbank AS pangakontolt EEXXX tehakse ülekanne X OÜ

pangakontole summas 32 400 eurot selgitusega „Arve 14425“. Seega, M OÜ ja C OÜ kandsid

09.07.2018 neile A OÜ poolt ülekantud summad tagasi X OÜ pangakontole.

Seega kandis A OÜ kogu arve nr 36741 alusel justkui laekunud rahasumma edasi M OÜ-le ja C

OÜ-le, kust raha jõudis tagasi X OÜ-le.

Viiduna eksitusse Marko Lastiku poolt kooskõlastatult Erki Lastikuga 12.07.2018 vahearuandes ja

01.08.2018 maksetaotluses ja nende lisades esitatud valeandmetest maksis EAS X OÜ-le

06.08.2018 välja struktuuritoetuse summas 58 709,70 eurot.

Järgnevalt esitas Erki Lastik EAS-ile X OÜ nimel 25.10.2018 projekti vahearuande. Vahearuande

kohaselt valmisid perioodil 25.06.2018 – 24.09.2018 uue toote turundusmaterjalid. Selle

kinnituseks esitas Erki Lastik X OÜ ja OÜ Y vahelise tööde üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1.

Samuti esitas Erki Lastik X OÜ ja OÜ A vahelised tööde-üleandmise vastuvõtmise aktid

perioodil 25.06.2018 – 24.07.2018, 25.07.2018 – 24.08.2018, 25.08.2018 – 24.09.2018 teostatud

tööde kohta.

Tõendamaks EAS-ile investeeringute teostamist ja projektiülesannete teostamise eesmärgil

omavahendite kaasamist, esitas Erki Lastik 09.11.2018 X OÜ nimel EAS-ile maksetaotluse,

millisele olid lisatud järgmised dokumendid:



4.1.

OÜ A arve 24.07.2018 nr 37054 summas 53 082 eurot;



4.2.

OÜ A arve 24.08.2019 nr 40236 summas 78 462 eurot;



4.3.

OÜ A arve 24.09.2018 nr 40313 summas 122 904 eurot;



4.4.

OÜ Y 02.10.2018 arve nr 364 summas 60 468 eurot.



4.5.

kümme perioodil 07.08.2018-24.10.2018 tehtud maksekorraldust, millest nähtus

eespool loetletud arvete osade kaupa tasumine.

1-24-5864

Vahearuande ja maksetaotluse ning nende lisade esitamisega kinnitas Erki Lastik EAS-ile, et X

OÜ teostatava projekti tegevused on osaliselt ellu viidud, tööd on vastu võetud, kulud on tekkinud

ning need on X OÜ poolt täies mahus kantud, s.h kinnitas omafinantseeringu osa tasumist.

Maksetaotluses taotles Erki Lastik X OÜ nimel toetuse väljamaksmist justkui kantud abikõlbulike

kulude eest summas 262 430 eurot, millest omafinantseering 144 336,50 eurot ja taotletav toetus

118 093,50 eurot.

Tegelikkuses ei olnud maksetaotluse esitamise ajal X OÜ-l enam rahalisi vahendeid projekti

elluviimiseks. Maksed A OÜ-le ja Y OÜ-le olid tehtud eesmärgiga luua EAS-ile ettekujutus, et

tööde eest on tasutud, saamaks EAS-ilt struktuuritoetust. Selleks korraldasid Marko Lastik ja Erki

Lastik X OÜ pangakontolt A OÜ pangakontole ja Y OÜ pangakontole rahaliste vahendite

kandmise, mis seejärel kanti tagasi Erki Lastiku ja Marko Lastiku kontrolli all olevatesse teistesse

äriühingutesse C OÜ ja M OÜ järgnevalt.

09.11.2018 maksetaotluse juurde esitas Erki Lastik A OÜ 24.07.2018 arve nr 37054 summas 53

082 eurot, mille tasumine toimus 07.08.2018, so pärast seda kui esimene taotletud toetuse summa

väljamakse 06.08.2018 X OÜ pangakontole laekus. X OÜ pangakontolt kanti 07.08.2018 A OÜ-

le summa 51 500 eurot selgitusega „37054“. Seega, ei kasutanud X OÜ arve tasumiseks

omavahendeid, vaid kasutas 06.08.2018 EAS-i poolt ülekantud toetuse raha arve tasumiseks.

09.11.2018 maksetaotluses esitles X OÜ aga antud A OÜ arvet nr 37054 summas 53 082 eurot

kui tööde arvet, millelt taotles EAS-i poolt 45% ulatuses toetuse väljamaksmist.

A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236 summas 78 462 eurot tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas Erki Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 12.09.2018 X

OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX

raha summas 78 462 eurot.

Tegelikkuses antud raha A OÜ ei saanud, ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati loomaks

EAS-ile ebaõige ettekujutus A OÜ arve täismahus tasumisest. A OÜ 24.08.2018 arve nr 40236

summas 78 462 eurot tasumiseks teostas 12.09.2018 F OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX

ülekande X OÜ-le summas 65 300 eurot selgitusega „arvelduskrediit“, kui samal ajal oli X OÜ

enda pangakonto seis -186 684 eurot. Kasutades ülekantud summat tegi X OÜ ülekande A OÜ-le

summas 78 462 eurot selgitusega „40236“. Samas, kandis A OÜ 13.09.2018 peaaegu sama summa

78 400 eurot edasi M OÜ-le selgitusega „arve M00025“. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti

kasutades sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar Anton. M OÜ kandis omakorda 35 680 eurot

13.09.2018 selgitusega „Arve nr:14914 kuupäev 31.08.2018“ ja 40 000 eurot 14.09.2018

selgitusega „Arve nr:14914 kuupäev 31.08.2018“, (kokku 75 680 eurot) tagasi X OÜ-le. Seejärel

kandis X OÜ 13.09. ja 14.09.2018 kahe ülekandega summades 30 000 eurot 35 300 eurot (kokku

65 300 eurot) tagasi F OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX.

Seega sai X OÜ kõik A OÜ arve tasumiseks vajaminevad rahalised vahendid OÜ-lt F. Ehkki

näiliselt tasus X OÜ nende arvelt A OÜ arve, kandis viimane laekunud summast 78 400 eurot

edasi ning see jõudis M OÜ vahendusel tagasi X OÜ-le. A OÜ-sse jäi vaid 62 eurot.

A OÜ 24.09.2018 arve nr 40313 summas 122 904 tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas Erki Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 11.10.2018 X

OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX

raha summas 18 904 eurot.

1-24-5864

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 15.10.2018 X OÜ Swedbank AS pangakontolt

EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX raha summas 44 100 eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 X OÜ Swedbank AS pangakontolt

EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX raha summas 20 000 eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 X OÜ Swedbank AS pangakontolt

EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX raha summas 20 900 eurot.

Samuti esitas tema maksekorralduse, mille järgi 22.10.2018 X OÜ Swedbank AS pangakontolt

EEXXX oli makstud A OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX raha summas 19 000 eurot.

Tegelikkuses A OÜ nimetatud raha ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati

loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus A OÜ arve täismahus tasumisest. A OÜ 24.09.2018 arve nr

40313 summas 122 904 eurot tasumiseks teostas X OÜ kokku 4 raharingi, ühe raharingi

11.10.2018 – 15.10.2018 ja kolm raharingi 22.10.2018 ning seda alljärgnevalt:

I Raharing 11.10.2018 -15.10.2018: 11.10.2018 kandis F OÜ üle X OÜ pangakontole 15 000

eurot selgitusega „arvelduskrediit“ ja 15.10.2018 X OÜ pangakontole 45 000 eurot selgitusega

„arvelduskrediit“. X OÜ kandis 11.10.2018 A OÜ pangakontole summa 18 904 eurot selgitusega

„40313“ ning 15.10.2018 summa 44 100 eurot selgitusega „40314“. Seega, X OÜ kandis kokku

63 004 eurot üle A OÜ-le selgitusega „40313“. A OÜ kandis omakorda 63 000 eurot 15.10.2018

üle M OÜ pangakontole selgitusega „M00026“. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades

sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar Anton. M OÜ kandis kahe ülekandega 15.10.2018 X OÜ-

le 63 00 eurot, summa 60 120 eurot selgitusega „Arve nr:15103 kuupäev 30.09.2018“ ja summa

2880 eurot selgitusega „arvelduskrediidi tagasimaksmine“. Selle raharingiga sai näilikult

pangaülekannete teostamise kaudu arvest nr 40313 summas 122 904, tasutud 63 004 eurot.

Ülalmärgitud tehingutega loodi näivus, justkui tasus X OÜ 63 004 eurot OÜ A arvest nr 40313

summast 122 904 eurot. Tegelikkuses sai X OÜ tasutud rahast 63 000 eurot M OÜ vahendusel

tagasi. OÜ-sse A jäi vaid 4 eurot.

II Raharingid 22.10.2018: 22.10.2018 kandis F OÜ X OÜ-le üle 20 000 eurot selgitusega

„arvelduskrediit“. Seejärel kandis X OÜ A OÜ pangakontole 20 000 eurot selgitusega „40313“. A

OÜ omakorda kandis sama summa, 20 000 eurot, edasi C OÜ pangakontole summas 20 000 eurot

selgitusega „arve 3528“. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades sellel ajal juhatuse

liikmeks olnud Alar Anton. Seejärel C OÜ pangakontolt tehakse ülekanne X OÜ-le summas 20

000 eurot selgitusega „Arve 15101“.

Seejärel 22.10.2018 X OÜ pangakontolt tehakse ülekanne A OÜ Swedbanga pangakontole

summas 20 900 eurot selgitusega „40313“. A OÜ pangakontolt tehakse seejärel ülekanne C OÜ

Swedbank AS pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega „arve 3528“. A OÜ nimel kinnitas

tehingu ID-kaarti kasutades sellel ajal juhatuse liikmeks olnud Alar Anton. C OÜ pangakontolt

tehakse ülekanne X OÜ pangakontole summas 20 900 eurot selgitusega „Arve 15101“.

Seejärel 22.10.2018 X OÜ pangakontolt tehakse ülekanne A OÜ pangakontole summas 19 000

eurot selgitusega „40313“. A OÜ pangakontolt tehakse ülekanne C OÜ pangakontole summas 18

280 eurot selgitusega „arve 3528“. A OÜ nimel kinnitas tehingu ID-kaarti kasutades sellel ajal

juhatuse liikmeks olnud Alar Anton. Seejärel 22.10.2018 C OÜ pangakontolt tehakse ülekanne X

1-24-5864

OÜ pangakontole summas 17 120 eurot selgitusega „Arve 15101 lõplik“. X OÜ pangakontolt

tehakse ülekanne F OÜ pangakontole summas 17 555 eurot selgitusega „arvelduskrediit tagasi“.

Teostatud raharingidega sai näilikult pangaülekannete teostamise kaudu arvest nr 40313 summas

122 904, tasutud täiendavalt 59 900 eurot.

Eelkirjeldatud tehingutega loodi näivus justkui tasus X OÜ arve nr 40313 summas 122 904 eurot

lõplikult. Tegelikkuses kasutati arve täieliku tasumise näivuse loomiseks F OÜ-lt saadud 20 000

eurot, mida mitmeid kordi edasi-tagasi kanti. A OÜ-le jäi eelkirjeldatud tehingute tulemusel vaid

720 eurot.

Y OÜ 02.10.2018 arve nr 364 summas 60 468 tasumise näivuse loomine

Arve tasumise tõendamiseks esitas Erki Lastik EAS-ile maksekorralduse, mille järgi 24.10.2018

oli X OÜ Swedbank AS pangakontolt EEXXX teostatud ülekanne Y OÜ Swedbank AS

pangakontole EEXXX summas 38 468 eurot.

Samuti esitas Erki Lastik maksekorralduse, mille järgi 24.10.2018 oli X OÜ Swedbank AS

pangakontolt EEXXX tehtud ülekanne Y OÜ Swedbank AS pangakontole EEXXX summas 22

000 eurot.

Tegelikkuses Y OÜ nimetatud raha ei saanud ja maksed tehti ning maksekorraldused esitati

loomaks EAS-ile ebaõige ettekujutus Y OÜ arve täismahus tasumisest. Y OÜ 02.10.2018 arve nr

364 summas 60 468 eurot tasumiseks teostas X OÜ 24.10.2018 kaks „raharingi“, millega tekitas

pangaülekannete näol teadvalt vale ettekujutuse OÜ Y poolt esitatud arve summas 60 468

tasumise kohta.

Esmalt kandis F OÜ 24.10.2018 X OÜ-le üle 35 550 eurot selgitusega „arvelduskrediit“. X OÜ

kandis Y OÜ-le üle 38 468 selgitusega „364“. Samal päeval, 24.10.2018, kandis Y OÜ tema

pangakontole justkui arve tasumiseks mõeldud rahasumma 38 400 eurot üle OÜ-le C selgitusega

„3536“. C OÜ kandis selle summa, 38 400 eurot, samal päeval X OÜ-le selgitusega „Arve

15183“.

Järgmise „raharingi“ teostamiseks kandis X OÜ samal päeval, 24.10.2018, 22 000 eurot OÜ-le Y

selgitusega „364“ ja 16 400 eurot tagasi F OÜ-le selgitusega „arvelduskrediit tagasi“. OÜ Y, olles

saanud arve tasumisena 22 000 eurot, kandis selle summa samal päeval taaskord OÜ-le C

selgitusega „arve 3536“. Seejärel, 24.10.2018, kandis C OÜ 21 960 eurot X OÜ pangakontole

selgitusega „Arve 15183“. X OÜ kandis 24.10.2018 19 150 eurot F OÜ-le selgitusega

„arvelduskrediit tagasi“, millega on „raharingi“ finantseerija saanud tagasi kogu ringile suunatud

35 550 eurot (16 400 + 19 150).

Seega, ehkki näiliselt tasus X OÜ Y OÜ-le kahe maksena kokku 60 468 eurot, jäi sellest summast

vaid 68 eurot Y OÜ-sse, ülejäänud raha liikus aga tagasi X OÜ-sse, kust see finantseerija F OÜ-le

tagastati.

Viiduna eksitusse Erki Lastiku poolt kooskõlastatult Marko Lastikuga 25.10.2018 vahearuandes

ning 09.11.2018 maksetaotluses ja nende lisades esitatud valeandmetest maksis EAS X OÜ-le

28.11.2018 välja struktuuritoetuse summas 118 093,50 eurot.

Kahe valeandmeid sisaldanud maksetaotluse alusel maksis EAS X OÜ-le välja toetuse summas

58 709,70 + 118 093,50 = 176 803,20 eurot.

1-24-5864

Selleks, et luua näivus 01.08.2018 ja 09.11.2018 esitatud maksetaotlustele lisatud arvete täismahus

tasumisest kasutasid Marko Lastik ja Erki Lastik eelpool kirjeldatud rahaliste ülekannete

tegemiseks järgmiseid nende endi või nende lähikondsete kontrolli all olevaid juriidilisi

isikuid:

-

F OÜ, registrikood XXX, ärinimi kuni 22.08.2018 F, juhatuse liikmed Marko Lastik

(08.02.2013-27.09.2018) ja Erki Lastik (06.12.2016-22.08.2018 ja 27.09.2018-

24.09.2019);

-

M OÜ, registrikood XXX, ärinimi alates 27.08.2019 G OÜ, suurosanik C (27.11.2017-

10.09.2021) ning tegelikud kasusaajad Marko Lastik ja T. L.;

-

C OÜ, registrikood XXX, ärinimi alates 07.01.2021 C OÜ, juhatuse liikmed alates

17.04.2001 Marko Lastik ja T. L..

Ülekanded F OÜ pangakontolt EEXXX X OÜ pangakontole tegi M. L.(XXX), Marko Lastiku

poeg, viimase korraldusel.

Ülekanded X OÜ pangakontolt EEXXX välja sh OÜ A arvete tasumise näitamiseks tegi ja

Freselle Customs & Logistics OÜ pangakontole tegi M. L. (XXX), Marko Lastiku poeg, viimase

korraldusel.

Ülekanded C OÜ pangakontolt EEXXX välja tegi T. L. (XXX), Marko Lastiku abikaasa, viimase

korraldusel. T. L. on C juhatuse liige.

Ülekanded M OÜ pangakontolt EEXXX välja tegi M. L. (XXX), Marko Lastiku poeg, viimase

korraldusel.

01.08.2018 ja 09.11.2018 valeandmetega maksetaotlusi esitades tegutsesid Marko Lastik ja Erki

Lastik ühiselt ja kooskõlastatult. Nii Marko Lastik kui Erki Lastik X OÜ juhatuse liikmetena olid

teadlikud sellest, et maksetaotlustes ja nende lisades esitatakse valeandmeid projekti „X OÜ

arenguplaani elluviimine“ raames teenuse osutajate arvete täismahus tasumise kohta, ehkki

tegelikult seda toimunud ei ole. Maksetaotlustes valeandmete esitamise eesmärgiks seadsid Marko

ja Erki Lastik X OÜ-le toetuse väljamaksmise Euroopa Liidu finantsvahenditest, Euroopa

Regionaalarengu Fondi finantsvahenditest. Seega tegutsesid Marko ja Erki Lastik maksetaotlustes

valeandmeid esitades kavatsetult.

Soodustuskelmuse toimepanemisel tegutsesid Marko Lastik ja Erki Lastik nende juhitava

juriidilise isiku X OÜ nimel ja huvides. Toetus sooviti saada X OÜ-le viimase tegevusala

raames, et toetuse arvelt osaliselt arendada X OÜ-le vajalike IT-süsteeme, ülejäänud osa toetusest

sooviti kasutati X OÜ igapäevases majandustegevuses juriidilise isiku sissenõutavaks muutunud

kohustuste täitmiseks ning muudeks kuludeks.

III. Alar Antoni poolne kaasabi soodustuskelmusele

Alar Antoni poolne füüsiline kaasabi Marko Lastiku ja Erki Lastiku ning nende juhitava X OÜ

poolsele pettuse teel soodustuse saamisele seisnes kokkuvõtlikult selles, et Alar Anton nõustus

võtma OÜ A kontole vastu ülekandeid X OÜ-lt, mille kohta ta teadis, et laekunud rahalised

vahendid ei jää äriühingusse ega ole mõeldud A OÜ poolt X OÜ-le koostatud arvete tasumiseks,

vaid tuleb vastavalt kokkuleppele Marko ja Erki Lastikuga edasi kanda viimaste kontrollitavatele

juriidilistele isikutele. Lisaks aktsepteeris Alar Anton eelnimetatud ülekannete aluseks olnud

arveid, mida väljastasid osaühing C OÜ ja M OÜ, ehkki nendel arvete alusel märgitud tehinguid /

teenuse osutamist OÜ A ning arve väljastaja vahel tegelikkuses ei toimunud. Alar Anton kinnitas

1-24-5864

perioodil 19.06.2018 – 22.10.2018 korduvalt enda ID-kaardiga eelnimetatud OÜ A kontolt tehtud

ülekanded osaühingule C ja M OÜ-le, ehkki nende tegemiseks puudus faktiline alus, s.t

eelnimetatud äriühingud ei olnud osutanud OÜ-le A teenust ega tarninud kaupu ning OÜ-l A ei

olnud tegelikkuses kohustust nende arvete alusel ülekandeid teha C OÜ-le ega M OÜ-le. Alar

Anton oli kursis sellega, et raha vastuvõtmine OÜ A kontole ning selle kohene edasikandmine on

vajalik selleks, et näidata EAS-ile OÜ A poolt väljastatud, toetuse aluseks olevate arvete

täismahus tasumist.

Alar Antoni poolne vaimne kaasabi Marko Lastiku ja Erki Lastiku ning nende juhitava X OÜ

poolsele pettuse teel soodustuse saamisele seisnes kokkuvõtlikult selles, et nõustudes

eelkirjeldatud moel rahaliste ülekannete tegemisega tugevdas Alar Anton täideviijate tahtlust

soodustuskelmus eelkirjeldatud viisil toime panna.

Täideviijatele kaasabi osutades tegutses Alar Anton kavatsetusega. Ta teadis, et osaleb

raharingides, mis on vajalikud EAS-i petmiseks ning seadis oma tegevuse eesmärgiks X OÜ-le

toetuse väljamaksmise.

Seega Marko Lastik ja Erki Lastik, olles majandustegevuses osaleva isiku X OÜ (alates

15.01.2019 ärinimega X OÜ) juhatuse liikmeks, panid sellise tegevusega ühiselt ja

kooskõlastatult toime pettuse teel soodustuse saamise ehk KarS § 210 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Alar Anton pani toime KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

kaasabi osutamise X OÜ ja selle juhatuse liikmete Marko ja Erki Lastiku poolt

toimepandud soodustuskelmusele.

2.1.

Süüdistatav M. Lastiku, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

taotleb prokurör kohtus M. Lastiku süüdimõistmist:

-

KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise

karistusega 250 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 246,77 eurot, s.o summas

61 700 eurot.

KarS § 73 lg-te 2 ja 3 alusel palub prokurör määrata, et kohesele tasumisele kuulub rahaline

karistus summas 40 päevamäära ehk 9 872 eurot, ning rahaline karistus 210 päevamäära 51 828

eurot jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse

katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti lepiti kokku selles, et M. Lastikult mõistetakse

menetluskuluna välja sundraha summas 1 230 eurot.

Kokku lepiti selleski, et M. Lastik on võtnud endale kohustuse vabatahtlikult hüvitada EISile

tekitatud kahju osaliselt summas 60 000 eurot. Selle kohustuse täitmiseks on C OÜ Marko

Lastiku eest teinud ülekande summas 60 000 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole.

Sõlmitud kokkuleppe kohaselt annab M. Lastik füüsilise isikuna nõusoleku selleks, et kui kohus

kinnitab sõlmitud kokkuleppe, kantakse nimetatud summa Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitisena Rahandusministeeriumi arveldusarvele.

2.2. Süüdistatav E. Lastiku, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

taotleb prokurör kohtus E. Lastiku süüdimõistmist:

-

KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist rahalise

karistusega 200 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 55,30 eurot, s.o summas 11

060 eurot.

Samuti lepiti kokku selles, et E. Lastikult mõistetakse menetluskuluna välja sundraha summas 1

230 eurot.

1-24-5864

Kokku lepiti selleski, et E. Lastik on võtnud endale kohustuse vabatahtlikult hüvitada EISile

tekitatud kahju osaliselt summas 45 698,18 eurot. Selle kohustuse täitmiseks on E. Lastik teinud

ülekande summas 45 698,18 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole. Sõlmitud kokkuleppe

kohaselt annab E. Lastik nõusoleku selleks, et kui kohus kinnitab sõlmitud kokkuleppe, kantakse

nimetatud summa Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele tekitatud kahju hüvitisena

Rahandusministeeriumi arveldusarvele.

2.3. Süüdistatav A. Antoni, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt

taotleb prokurör kohtus A. Antoni süüdimõistmist:

-

KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja

tema karistamist rahalise karistusega 180 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks

147,60 eurot, s.o summas 26 568 eurot.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel palub prokurör määrata, et karistus jäetakse täielikult tingimisi

täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut

tahtlikku kuritegu.

Samuti lepiti kokku selles, et A. Antonilt mõistetakse menetluskuluna välja sundraha summas 1

230 eurot.

Kokku lepiti selleski, et A. Anton on võtnud endale kohustuse vabatahtlikult hüvitada EISile

tekitatud kahju osaliselt summas 35 000 eurot. Selle kohustuse täitmiseks on A OÜ Alar Antoni

eest teinud ülekande summas 35 000 eurot Rahandusministeeriumi deposiitkontole. Sõlmitud

kokkuleppe kohaselt on A. Anton nõus sellega, et kui kohus kinnitab sõlmitud kokkuleppe,

kantakse nimetatud summa Ettevõtluse ja Innovatsiooni sihtasutusele tekitatud kahju hüvitisena.

3. Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad, et saavad sõlmitud kokkuleppest aru, nõustuvad

sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe

sõlmimisel on nad avaldanud oma tõelist tahet ning nõustuvad kõigi kokkulepetes kajastatud

õiguslike järelmitega. Samuti kinnitasid süüdistatavad, et saavad aru menetluskulude suurusest

ning hüvitamise kohustusest ja tingimustest. Samuti nõustuvad endale võetud kohustusega

vabatahtlikult hüvitada osaliselt kuriteoga tekitatud kahju.

4. Prokurör ja süüdistatavate kaitsjad toetasid sõlmitud kokkuleppeid, taotledes kohtult nende

kohtuotsusega kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkulepete

juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavad kuuluvad neile esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ja neile tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab

süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Hinnates menetluskulude seonduvat, siis otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta

kuulub kokkuleppemenetluse esemesse ja kokkulepetest nähtuvalt on neis osades ka kokkulepe

saavutatud. Seega on sõlmitud kokkulepetega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning

kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.

Pooled on kokkuleppe saavutanud ka kuriteoga tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise suuruse ja

hüvitamise tingimuste osas, mille kohus vastavalt sõlmitud kokkulepetele ka kinnitab.

1-24-5864

(allkirjastatud digitaalselt)