3-23-894/33 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-894

Otsuse kuupäev

7. november 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 02.03.2023.a

käskkirja nr 2-23/1-2/99 ja 18.04.2023.a protokollilise

otsuse tühistamiseks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: Juri Kolesnikov

Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 09.12.2024.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

4. Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist

kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse

punkti 22).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Vastustaja Tartu Vangla kohaldas 02.03.2023.a käskkirja nr 2-23/1-2/99 (dtl 16-18,

edaspidi vaidlustatud käskkiri) alusel kaebaja Juri Kolesnikovi suhtes täiendavate

julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise

keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist.

Käskkirja andmise aluseks olid 01.03.2023 toimunud sündmused:

- kella 15.10 paiku kaebaja ütles ärritunud toonil üksuse juhi suunas liikudes, et olgu uus

televiisor õhtuks kambris või muidu (ei lõpetanud lauset). Kaebaja jätkas ärritunult liikumist

üksuse juhi suunas, liikus talle väga lähedale, võttis ähvardava kehahoiaku. Üksuse juhi

selgituste peale kaebaja rahunes ja eemaldus ametnikest;

- kella 16.48 - 16.55 paiku oli kaebaja kambris väga ärritunud, kasutas suhtlemisel üleolevat

tooni ja ebatsensuurseid väljendeid, s.h füüsilisele vägivallale viitavaid väljendeid;

- kella 19.51 paiku oli kaebaja ühisruumis väga ärritunud, kavatses viia osakonna teleri oma

kambrisse, vehkis kätega, kasutas ebatsensuurseid väljendeid, lükkas eemale teda takistanud

vanglaametniku käe, pärast oma kambrisse sisenemist lõi korduvalt tugevalt vastu kambri

ust.

Vastustaja põhjendas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist sellega, et kaebajat on

korduvalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest, vangistuses on kaebaja rünnanud ja

ähvardanud meditsiinitöötajat, kaebaja käitus 01.03.2023 korduvalt agressiivselt ja

ähvardavalt ametnike suhtes, ei allunud korraldustele ametnikust eemale liikuda, selline

käitumine oli kauakestev (kell 15.12 kuni 19.52). Asjaolude põhjal kogumina on reaalne oht,

et konfliktiolukordades võib kaebaja rünnata ametnikku.

Kaebajale anti võimalus esitada oma seisukoht. Kaebaja leidis, et ainult tema on kannatada

saanud ning talle oleks võinud tuua laost teise televiisori ja alles siis digiboksi ära võtta.

Kaebaja märkis, et talle lubati, et järgmisel päeval probleem laheneb ning ta teavitas

ametnikke, et võtab õhtul kambrisse osakonna televiisori. Kui kaebaja läks õhtul telerit

kontrollima, alandas vanemvalvur O. Kaldoja teda teiste ees.

Vastustaja märkis, et kuigi kaebaja esitatud vastuväidetes ei tunnista, et on kedagi ohustanud,

et anna see alust asuda seisukohale, et kaebajast tulenev võimalik oht puudub. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldatakse kaebaja käitumisest tuleneva võimaliku ohu tõttu, mitte

selle tõttu, et ta omas kambris digiboksi, mis ei olnud korrektselt kleebitud. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid kohaldatakse seni, kui vanglateenistus on veendumusel, et kaebaja ei sea

ohtu teiste isikute elu ja tervist. Julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkus vaadatakse läbi

jooksvalt ja lõpetatakse, kui asjaolud on ära langenud.

2. Vastustaja otsustas 18.04.2023.a protokollilise otsusega (dtl 40-41, edaspidi vaidlustatud

protokoll), et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud.

2023. aasta 16. nädalal kaaluti kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

jätkamise või lõpetamise vajalikkust. Kaebaja kuulati ära. Kaebaja sõnul ei ole ta olnud ega

ole kellelegi ohtlik, ei pea vimma ega viha, teda on väga raske vihaseks ajada ning ärritus ei

tähenda ohtlikkust. Vastustaja tõi välja, et kaebaja käitumine on jätkuvalt ettearvamatu ja

impulsiivne, 23.03.2023 karjus kaebaja ametnike peale, kasutas ebaviisakaid väljendeid,

peksis karguga kaugkohtuistungi ruumi ust. Kaebajast tuleneda võiv oht ja tema suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ei ole ära langenud. Kaebaja on valmis

kasutama äärmuslikke meetmeid, et saavutada oma tahtmine. Kaebaja käitumine võib

muutuda ettearvamatuks, mis omakorda võib viia uute konfliktideni. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist ei lõpetatud. Protokollis on märgitud, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus vaadatakse üle jooksvalt, kuid mitte hiljem kui

2023.aasta 20. nädalal.

3. Vastustaja lõpetas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise 18.05.2023.a käskkirjaga

nr 2-23/1-2/204 (dtl 42).

4. Kaebaja esitas pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist Tartu Halduskohtule

kaebuse ja menetluse käigus korduvalt täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse

vaidlustatud käskkirja ja protokolli tühistamise nõudes.

Kaebaja esitas seoses vaidluse esemega järgmised seisukohad. Kaebaja viibib alates

01.03.2023 üksikvangistuses põhjendamatult. Kaebajalt rööviti võimu kuritarvitades digiboks,

mis tekitas talle närvivapustuse ja šokiseisundi. Vangla tekitas oma õigusvastase käitumisega

olukorra, kus kaebaja tõstis häält, kasutas valesid sõnu ja väljendeid, vehkles kätega, liikus

lähedale ja vaatas näkku jne. Keegi ei tunne ennast kaebajast ohustatuna.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus vaadati enam kui kuu aja pärast üle

kaebaja aprilli alguses esitatud taotlusel. Suuliselt öeldi kaebajale, et esita vastuväited

pikendusele teda lukus hoida. Kaebaja ei ole kaebuse esitamise seisuga saanud vastuväidetele

protokolli. Kaebaja on esitanud vanglale avaldusi tema tervise halvenemise kohta, samuti

taotlenud, et vangla otsiks kellegi, kes tunneb ennast kaebajast ohustatuna. Kedagi ei leitud.

Pikendamise on teinud vanglaametnik, keda kaebaja ei tunne ja kes pole kaebajaga vestelnud.

Kaebaja on saanud kehalisi vigastusi ja tervisekahjustusi ning pöördumatu psüühikatrauma.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja palus arvestada kohtueelses

menetluses avaldatud seisukohtadega. Vastuseks kaebusele tõi vastustaja välja järgmist.

Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli õiguspärane. Nende

kohaldamisel tugineti 01.03.2023.a intsidentidele, mille käigus oli kaebaja käitumine

agressiivne ja ähvardav, kaebaja varasemale käitumisele, mil kaebaja ründas ja ähvardas teda

abistama tulnud meditsiinitöötajat, ning kaebaja kriminaalkaristustele ja varasemale

käitumisele vangistuse jooksul. Vastustaja esitas videosalvestised 01.03.2023 sündmustest.

Meetmete kohaldamiseks esines piisav alus. Vastustajal oli põhjendatud kahtlus, et kaebaja

võib oma käitumisega kujutada ohtu vanglaametnikele. Vanglateenistuse ametniku

vägivallaga ähvardamine on vangla üldist julgeolekut ohustav tegu. Kaebaja käitus

01.03.2024 korduvalt ähvardavalt ja agressiivselt, see muutus aja möödudes intensiivsemaks.

Kaebaja digiboksi äravõtmise õiguspärasus või õigusvastasus ei muuda hinnangut kaebaja

käitumisest tulenevale ohule. Tähtsust ei oma see, kas teised kinnipeetavad peavad kaebajat

ohtlikuks või mitte. Vastustajale ei ole teada kaebaja tervisest tulenevaid asjaolusid, mille

tõttu oleks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise võimalused piiratud.

Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud kaitstava õigushüve kahjustamise tõenäosust

ja seda, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli vajalik. Iga rakendatud meetme

kohta on esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle

rakendamine vajalik. Meetmed olid vanglaametnikele esineva ohu tõrjumiseks kohased ja

vajalikud.

Protokolliga otsustati jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.

Kaebaja pani 23.03.2023 toime uue rikkumise. Uus intsident kinnitab, et kaebajast ametnikele

tulenev oht oli ka 18.04.2023 jätkuvalt reaalne. Kaebaja käitumine, mille tõttu talle

02.03.2023 täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, oli pärast kolme nädala möödumist

samasugune. Kuigi protokoll tehti enam kui kolm nädalat pärast uut rikkumist, võimaldas

kaebaja käitumise muutumatus asuda ka 18.04.2023 seisukohale, et kaebaja käitumisest

tulenev oht ei ole möödunud ja füüsilise ründe toime panemine ametnike suhtes on

tõenäoline. Kaebaja näitas ametnike suhtes ohtlikkust üles ka 19.04. – 18.05.2023, mis on

tõendatud 19.04.2023.a ja 27.04.2023.a ettekannetega. Veel 27.04.2023 väljendas kaebaja

jätkuvalt negatiivset suhtumist vanglaametnike A. Rõžikovi ja A. Mägi suhtes ja tema

vihafoon nende suhtes ei olnud muutunud, kuigi algse sündmuse toimumisest oli möödas

ligemale kaks kuud.

Vastab tõele, et 05.04.2023 registreeriti kaebaja vaie, milles ta juhtis tähelepanu sellele, et

vastustaja ei ole otsustanud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

jätkamise vajaduse üle. Kaebaja taotles piirangute lõpetamist. Kaebajalt küsiti samal päeval

suuliselt, kas tal on vastuväiteid seoses täiendavate julgeolekuabinõude jätkamisega. Kaebaja

esitas vastuväited kirjalikult, neile on viidatud vaidlustatud protokollis. Seega kuulati kaebaja

enne täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise üle otsustamist ära.

Kohtu seisukoht

Vaidlustatud käskkiri

6. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla

sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega,

samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.

Kohtupraktika põhjal kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või

tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud

kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel

antakse piiratud teabe ja tulevikku suunatud prognoosi alusel hinnang kaitstava õigushüve

kahjustuse tõenäosusele ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid

tõendeid (Riigikohtu lahendid 3-3-1-88-14, 3-3-1-33-10, 3-3-1-63-09).

7. Vaidlustatud käskkirja andmisel tugines vastustaja eelkõige 01.03.2023 toimunud

juhtumitele ehk kaebaja mitmekordsele ähvardavale käitumisele (kell 15.12 (dtl 108), 16.48-

16.55 (dtl 109, videosalvestised dtl 126, 128) ja 19.51 (dtl 110, videosalvestised dtl 127, 129)

pärast temalt digiboksi äravõtmist kell 15.10 (dtl 107). Kaebaja kasutas ärritunud tooni ja

ähvardavat kehahoiakut.

Lisaks viidatud intsidentidele tugines vastustaja ka sellele, et kaebaja kannab karistust

vägivallaga seotud kuritegude, sh vangistuse ajal meditsiinitöötaja ründamise eest, ning

kaebajat iseloomustab puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja kergesti ärrituvus.

On võimalik, et kaebaja võib erimeelsuste pärast ametnikku rünnata. Täiendavaid

julgeolekuabinõusid rakendati ennetava meetmena.

Kaebaja kuulati vaidlustatud käskkirja andmisel ära. Kaebaja ei vaielnud iseenesest vastu, et

ta ärritus, kuid põhjendas seda vastustaja tegevuse ja terviseprobleemidega.

8. Kohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirjas toodud asjaolud piisavad, õigustamaks

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. Vastustaja on õigesti leidnud, et

kaebaja käitus pärast digiboksi äravõtmist mitmel korral vanglaametnikega ähvardavalt.

Kohtule on esitatud muuhulgas videosalvestis, millel kaebaja toimetab puhkeruumis

üldkasutatava teleri juures ning käitub teda korrale kutsuva vanglaametnikuga ähvardavalt.

Salvestise põhjal ei vasta tõele kaebaja väide, et tema juurde tuli röökides vanemvalvur O.

Kaldoja, kes teda teiste ees alandas. Vanglaametnik käitus vaatamata kaebaja ähvardavatele

sõnadele, žestidele ja kehahoiakule rahulikult. Esitatud videosalvestistelt kogumis nähtub, et

kaebaja ärritus aja möödudes üha rohkem ja ei kontrollinud oma reaktsioone, kui

vanglaametnik teda korrale kutsus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ei oma

määravat tähendust, millise sündmusega põhjendab kaebaja oma käitumist ja kas kaebaja

käitumine oli tema enda arvates õigustatud. Vastustaja on õigesti hinnanud, et kaebajast võib

tuleneda oht teiste isikute elule ja tervisele.

9. Kohus nõustub vastustajaga, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei välista

kaebaja väide, et mitmed kaaskinnipeetavad ei tundnud ennast kaebaja poolt ohustatuna.

Vaidlustatud käskkirjas on piisavalt põhjendatud, et kaebaja käitumisest tulenes oht

vanglaametnikele.

10. Kaebaja kuulati vaidlustatud käskkirja andmisel ära. Kohtule ei nähtu, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisel oleks mingilgi moel tegemist kaebaja karistamisega.

Julgeolekuabinõude kohaldamine oli tingitud kaebaja ähvardavast hoiakust vanglaametnike

suhtes, mida ta korduvalt väljendas nii verbaalselt kui kehakeelega. Isegi kui kaebaja

hinnangul on televiisor talle eluliselt vajalik ese, ei õigusta see erandite tegemist vangla

julgeoleku tagamisel.

11. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alusena välja

toodud asjaolud on kohased ja julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisavad. Kaebaja on

menetluses ära kuulatud. Vastustaja ei ole teinud hindamis- või kaalutlusvigu.

Vaidlustatud protokoll

12. VangS § 69 lg 3 sätestab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tinginud

asjaolude äralangemisel nende kohaldamine lõpetatakse. Kohtupraktikas on välja kujunenud

seisukoht, et see tähendab vangla kohustust omal algatusel perioodiliselt hinnata, kas alus

julgeolekuabinõude kohaldamiseks jätkuvalt esineb. Julgeolekuabinõude kohaldamise

ülevaatamist saab taotleda ka kinnipeetav (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 21).

Sel juhul kohaldub HMS § 44 lg 1 p 1, mis näeb ette menetluse uuendamise menetlusosalise

taotlusel, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu

on ära langenud. Ka julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajaduse hindamisel vangla

algatusel on olukord sarnane – vangla hindab, kas kinnipeetava õiguste piiramise aluseks

olnud asjaolu on ära langenud.

Vangistusseaduse kommenteeritud väljaandes (Kirjastus Juura 2014, lk 169) on öeldud, et

julgeolekuabinõu kohaldamisel on soovitav kehtestada esialgsel hinnangul vähim piisav

tähtaeg, mille jooksul on abinõu toimet jälgides võimalik täpsemalt selle vajaduses selgusele

jõuda ning olenevalt olukorrast abinõu kohaldamist kas jätkata või see lõpetada. Ka on

võimalik ette näha ajakava ja kord, mille järgi toimub julgeolekuabinõu kohaldamise

perioodiline ümbervaatamine. Mida pikemalt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse,

seda põhjalikumalt tuleb seda põhistada.

13. Vaidlustatud käskkirjas on märgitud, et julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkus

vaadatakse läbi jooksvalt ja abinõud lõpetatakse kohe, kui asjaolud on ära langenud. Vaidlus

puudub selles, et kaebaja taotles 05.04.2023 avalduses piirangute lõpetamist ja märkis, et

vastustaja ei ole hinnanud kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude lõpetamist (dtl 114).

Seega oli praeguse vaidluse asjaoludel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse

ülevaatamisel tegemist kaebaja algatusega, mida võib käsitleda menetluse uuendamise

taotlusena HMS § 44 tähenduses.

14. Täiendavate julgeolekuabinõudega jätkamise otsustamisel ei ole praktikas enamasti

aluseks üksnes algne faktiliste asjaolude kogum, vaid arvesse võetakse ka vahepeal

lisandunud juhtumeid. Sel juhul on tehtavas otsuses läbi põimunud ühelt poolt selle

hindamine, kas vajadus julgeolekuabinõude järele algselt aluseks võetud asjaoludest lähtudes

on ära langenud ja teiselt poolt kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otsustamine uue faktiliste asjaolude kogumi põhjal. Puudub põhjendus, miks

peaks nende asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine toimuma teisiti võrreldes

täiendavate julgeolekuabinõude algse kohaldamisega.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel, sh nende pikendamisel on vanglal väga suur

kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku

tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtulik kontroll

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle on piiratud, sh ei hinda kohus

julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust. Kohus peab siiski kontrollima seda, kas

vastustaja lähtus kohastest asjaoludest ja kas vastustaja on teinud määrava tähendusega

hindamis-, kaalumis- või menetlusvigu.

15. Vastustaja tugines vaidlustatud protokollis nii kaebaja käitumisele 01.03.2023 kui

23.03.2023 toimunud sündmusele. Kohtule esitatud ettekandest nähtuvalt (dtl 111) lukustas

23.03.2023 ametnik enda ohutuse huvides kaebaja kella 11.30 paiku kaugkohtuistungi ruumi,

kuna kaebaja karjus kohtu peale ja peksis karguga vastu ust. Kaebaja lukustati, kuni valvur

talle järele tuli. Ukse avamisel kasutas kaebaja kõrgendatud hääletooni ja lähenes ukse avanud

ametnikule. Kaebajal paluti ametnikust kaugeneda ja lahkuda, misjärel kaebaja hakkas eemale

liikuma, kuid pöördus siis ja karjus ametnikule mh ebaviisakaid väljendeid. Kaebaja kasutas

kõrgendatud hääletooni ka pärast seda, kui koridori uks suleti. 23.03.2023 toimunud sündmust

on üksikasjalikult kirjeldatud ka Tartu Halduskohtu 21.05.2024.a määruses (jõustunud

10.09.2024) kohtuasjas 3-23-2385.

Kohtu hinnangul on kohane täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist

põhjendada 23.03.2023 toimunud sündmusega. Ettekandest nähtuvalt ei kontrollinud kaebaja

oma käitumist ning solvas ja käitus ähvardavalt sündmusega seotud ametnikuga. Tegemist on

juhtumiga, mis ei võimaldanud vastustajal järeldada, et kaebajast tulenev oht

vanglaametnikele on ära langenud. Seda on vastustaja ka vaidlustatud protokollis

põhjendanud.

16. Vaidlus puudub selles, et ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise või

lõpetamise otsustamise menetluses s.t vaidlustatud protokolli andmise menetluses on kaebaja

ära kuulatud. Kaebaja ja vastustaja tõid välja, et kaebajalt küsiti vastuväiteid suuliselt (dtl 4,

120). Vastustaja selgitas, et kaebaja esitas vastuväited kirjalikult, kuid kahetsusväärselt ei ole

dokumenti võimalik esitada. Vaidlustatud protokollis on kaebaja 05.04.2023 vastuväited välja

toodud. HMS § 40 lg 1 järgi tuleb menetlusosalisele võimalus esitada oma arvamus ja

vastuväited kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis. Seega ei näe seadus ette

vastuväidete esitamiseks kohustuslikku vormi, samuti ei tulene seadusest vorminõuet

haldusorgani poolt arvamuse ja vastuväidete küsimisele.

17. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vastuväited täiendavate julgeolekuabinõude

jätkuvale kohaldamisele 05.04.2023, vaidlustatud protokoll koostati 18.04.2023 ja kaebaja sai

selle kätte 25.04.2023 (dtl 41). Kohus selgitas eespool, et kaebaja 05.04.2023.a avaldus on

käsitletav menetluse uuendamise taotlusena HMS § 44 tähenduses. Haldusmenetluse seadus ei

näe ette tähtaega menetluse uuendamise taotluse lahendamiseks. Menetluse uuendamise

vajadust hindab haldusorgan kaalutlusreeglite kohaselt. Kohtu hinnangul ei tulene seadusest

haldusorganile kohustust teha otsus kohe pärast vastuväidete saamist. Kaebaja taotlus

lahendati vähem kui kahe nädalaga, mida võib pidada põhjendatuks täiendavate asjaolude

kogumiseks ja otsustuse tegemiseks.

Vaielda võib selle üle, kas vastustaja oleks pidanud omal algatusel varem üle vaatama

täiendavate julgeolekuabinõudega jätkamise vajaduse või algatama sellekohase menetluse.

Isegi kui see on nii, ei mõjuta see lõpptulemust olukorras, kus kaebaja käitus 23.03.2023

viisil, mis andis alust julgeolekuabinõude kohaldamisega jätkata.

18. Seega on kohtu hinnangul vaidlustatud protokoll samuti õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Täiendavate julgeolekuabinõude jätkuva kohaldamise vajadusel välja toodud

asjaolud on kohased ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamiseks piisavad.

Kaebaja on menetluses ära kuulatud. Kohtule ei nähtu hindamis-, menetlus- või kaalutlusvigu.

19. Kokkuvõttes on vaidlustatud käskkiri ja protokoll õiguspärased ning nende tühistamiseks

puudub alus. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud. Selgitused

20. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud

kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud

välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid

teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka

menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte

endi kanda.

21. Kohus vabastas kaebaja 13.11.2023.a määrustega lõplikult riigilõivu tasumise

kohustusest. Sel juhul puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.

22. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus

avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks

avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja

seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige

kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks