73 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2011 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-16999 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Sergei POLITŠEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Marko MUIDRE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Marko MUIDRE sünd. 04.11.1973, isikukood 37311040281, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 13.05.2009 ja lõpp 13.11.2013 RESOLUTSIOON Jätta Marko MUIDRE elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Marko Muidre elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Marko Muidre on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 22.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 järgi ja karistatud vangistusega 4 aastat 6 kuud karistuse algusega 13.05.2009.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, mistõttu kuritegude dünaamika ei ole välja kujunenud ja soodustegur puudub. Kinnipeetaval on toimunud kahel korral individuaaltöö sotsiaaltöötajaga ja kolmel korral psühholoogiline nõustamine. Kinnipeetav töötab Viru Vanglas komplekteerimistsehhis. K-raha andmetel on kinnipeetaval hagid tasutud, vabanemisfondis on xxx eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad 2 last, ema, 2 õde ja 2 venda. Vangistuses peab kinnipeetav sidet lähedastega nii kokkusaamiste kui telefoni teel. Lähedased on nõus kinnipeetavat toetama. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetava impulsiivsusele viitab oma tegevuse tagajärgedega mittearvestamine ning kohatine mittearusaamine oma osast probleemide tekkimisel. Kinnipeetavat on iseloomustatud kui olemuselt liidrit, kellel on soov silma paista. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ja tugev sotsiaalne võrgustik. Kinnipeetaval puudub isikut tõendav dokument. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama õele kuuluvasse 3-toalisesse korterisse, mis on heas korras ja mille elamistingimused vastavad elektroonilise järelevalve nõuetele. Kinnipeetava õe sõnade kohaselt saab kinnipeetav tööd sõbra juures.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Marko Muidre taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelevalvele.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist.

Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust raske I astme rahvatervise vastase kuriteo toimepanemise eest. kinnipeetavale mõistetud vangistusest 4 aastat 6 kuud on kinnipeetav käesolevaks ajaks ära kandnud 2 aastat 3 kuud ja kanda on veel 2 aastat 3 kuud. Arvestades toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, leiab maakohus, et kinnipeetav on karistusest veel liiga vähe ära kandnud.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb katseaeg. Maakohtul puudub käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav suudab selle kuni lõpuni 13.11.2013 läbida nõuetekohaselt. Maakohus arvestab siinjuures ka kinnipeetava õe iseloomustust, mille kohaselt on kinnipeetav kärsitu, olemuselt liider ja kellel on suur soov silma paista.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud 1 distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

Eluja töökoha olemasolu peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Tartu Maakohtu otsusest nähtub, et eluja töökoht olid kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuse tegemise ajal. Seega ei takista need asjaolud kinnipeetaval kuritegude toimepanemist.

Kuigi Viru Vangla on oma iseloomustuses toetanud kinnipeetava vabastamist ja kriminaalhooldusametnik ei ole oma selget seisukohta väljendanud, ei pea maakohus vabastamist võimalikuks. Kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses ei ole õigesti märgitud, et kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Vastupidi, kinnipeetava enda väitel on tal olemas kehtivad ID-kaart ja pass, samuti autojuhiluba.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ega ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuriteo tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ja ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ja õiglustunne riivatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk on antud kinnipeetava puhul endiselt olemas. Isik, kes pani toime raske kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik