2-21-19905/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19905

Kohtuasi

D.P ja E.E hagi D.T vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.T apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

D.P suhtes esitatud kaebuse hind 1939,23 eurot

E.E suhtes esitatud kaebuse hind 1839,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja D.P (isikukood XXX)

Hageja E.E (isikukood XXX), hagejate lepinguline

esindaja Aleksandra Bolšakova

Kostja D.T (isikukood XXX) lepinguline esindaja Vitali

Denikin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. aprilli 2024 otsus muutmata.

2. Jätta D.T apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-21-19905

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.P (hageja I) ja E.E (hageja II) (edaspidi koos ka hagejad ja lapsed) esitasid 21.12.2021

Harju Maakohtule D.T (kostja) vastu hagi ja 17.01.2022 hagi täpsustuse, milles palusid

kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista elatise alates 11.01.2022 kuni kummagi hageja

täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus selliselt, et elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

10% võrra. Lisaks taotlesid hagejad, et igakuine tasumisele kuuluv elatis ei oleks väiksem kui

perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud (juhul kui pärast indekseerimist elatis on väiksem

kui PKS §-s 101 sätestatud).

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Kostja ei ela koos hagejatega alates

01.03.2020. Alates augustist 2021 ei täida kostja hagejate ülalpidamiskohustust. Kostja elab

Eestis, hagejad koos emaga ajutiselt seoses õppimisega Ühendkuningriigis. Hagejate ja nende

emaga koos elab ka hagejate ema täiskasvanud laps, kuna nii on perele majanduslikult

otstarbekas. Ilma tema abita oleks perekonnal majanduslikult raske. Hagejad koos emaga

tasuvad poole kõikidest kommunaalkuludest ja maja renditasust.

3. Hagejate ülalpidamiskulud on järgmised (hagejate 17.01.2022, 17.04.2022 ja 29.03.2024

seisukohtades märgitud kulud): maja igakuine rendikulu kokku 1550 naela, millest hagejate

ema kannab 775 naela kuus; Council Tax (heakorra kulud, nagu prügiveo ja halduskulud),

mida tasutakse korra aastas ja mis 2021. a oli 103,20 naela kuus (2476,77 ÷ 2 ÷ 12).

Kommunaalarved esitatakse vee, gaasi ja elektri eest. Lisanduvad igakuised kulud internetile,

hagejate sidekulud, sõidukulud (liisingukulu, millele lisandub kindlustuskulu ja kütusekulu).

Sõidukulud on vajalikud, sest hagejad elavad väikeses linnas, kus on halvasti korraldatud

ühistransport. Hagejate huviringid ja trennid asuvad kõrval linnas. Koolibussi aastane

sõidupilet maksab mõlemale hagejale 120 naela. Mõlema hageja toidukulu on 160 eurot kuus,

hügieenitarvete kulu 8 eurot kuus, koolivormi kulu 8 eurot kuus, kulud riietele ja jalanõudele

20 eurot kuus, kulud tervishoiule 20 eurot kuus, kulud kultuuriks ja meelelahutuseks 40 eurot

kuus, muud vajalikud kulud (juuksur, mööbel lastetoas jne) 15 eurot, kulud seoses

kingitustega lastele ja pidude korraldamisega (jõulud, sünnipäevad jne) 15 eurot kuus ning

hageja I kooliarve 60 eurot kuus. Hageja II tegeleb ujumisega ning 15 trenni maksab 150

naela. Hageja I tegeleb fitnessiga, mille igakuine kulu on 28,50 naela.

4. Hagejate ema saab kahte liiki toetusi – Child Benefit ja Universal Credit. Child Benefit on

kahe lapse jaoks kokku 39,90 naela nädalas. Tegemist on lapsetoetusega, mis on mõeldud

lapsele. Universal Credit toetuse summa on iga kuu erinev ja see sõltub hagejate ema eelmise

kuu sissetulekust ja kommunaalkulude suurusest. Universal Credit sarnaneb Eesti

toimetulekutoetusega. Hagejate ema saab toetust, kuna ta kasvatab lapsi üksi ja ei saa seetõttu

täiskoormusega töötada.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

6. Hageja ei esitanud ühtegi arvet ega lepingut, kust oleks võimalik kontrollida kulusid või

kontrollida kelle kuluga tegemist on. Hagejad esitasid ainult oma ema pangakonto väljavõtte

2-21-19905

ja väidavad, et kõik ema kontol kajastatud kulud on laste kulud. Vanemate sissetulekud on

ebavõrdsed. Hagejate ema majanduslik olukord on tunduvalt parem. Hagejate emale

makstavad toetused tuleb kostjalt nõutavalt summalt maha arvestada. Seetõttu tuleb jätta hagi

rahuldamata.

7. Hagejate majapidamises elab neli inimest, s.o hagejad, nende ema ja viimase täiskasvanud

laps. Seega peab kulud jagama nelja inimese vahel. Lapsetoetus katab kõigi nelja inimese

eluasemekulud. Lapsetoetusega ei peaks katma laste ema ja täiskasvanud lapse elamiskulusid.

8. Ema sõiduauto liisingumaksete hüvitamine ei ole mõistlik. Tegemist ei ole hagejatele

vajalike kuludega. Hagejate ema elab alates 2010. a Inglismaal ja sai varem hakkama ilma

isikliku sõidukita. See on hagejate ema enda valik ja on ebamõistlik, et ta rendib elamut teises

linnas. Ei ole võimalik tuvastada, millised on laste ema ja tema täiskasvanud lapse kulud

kütusele ja millised on kulud hagejatele. Hageja I ei esitanud aastase sõidupileti tasu arvet ega

kinnitust, et see kulu ei ole kaetud lastetoetuse või muu hüvitisega.

9. Toidukulud tuleb jagada neljaga. Samuti on toidukulude kandmine võimalik üüritasu

(toetuse) arvelt ehk üüriks ette nähtud raha eest, mille eest lapse ema ja tema täiskasvanud

laps ei maksa. Lisaks on selgusetu, kuidas 478 eurost kolmandik on 160 eurot.

10. Kostja ei esitanud vastuväiteid hügieenitarvete kulule 8 eurot hageja kohta, hageja I

sidekulule 6 eurot, koolivormi kulule 8 eurot hageja kohta ja kuludele riietele ja jalanõuetele

20 eurot hageja kohta. Ei ole usutav, et hagejad käivad iga kuu juuksuris. Hageja I ei

tõendanud, et tema kooliarve on 60 eurot ja et seda ei tasuta toetuse arvelt. Hageja II ei

tõendanud, et tema gümnastika kulud on 180 eurot kuus.

11. Kostja igakuised kulud on üürikulu 350 eurot ja kommunaalkulud 125 eurot. Kostja on

välismaalane ja ei valda eesti keelt. Tal on keeruline leida kõrgelt tasustavat tööd Eestis või

teenida Eesti keskmist palka. Kostjal ei ole eriala, mis tooks raha sisse. Kostja on taksojuht.

Pärast maksude ja kütusekulu tasumist jääb talle 850 eurot. Kostja ei ole võimeline tasuma

elatisena rohkem kui temalt Inglismaal välja mõisteti ehk 150 eurot lapse kohta.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus võttis 18.03.2024 määrusega vastu hagejate loobumise nõudest välja mõista

kostjalt elatise võlg ajavahemiku eest 10.08.2021–10.01.2022 ja lõpetas selles osas menetluse.

Menetlus jätkus nõude osas mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 250

eurot kuus alates 11.01.2022 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni selliselt, et elatist

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil 10% võrra.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohus rahuldas 30.04.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja

elatise võla ajavahemiku eest 11.01.2022–30.04.2024 hageja I kasuks 5963,65 eurot ja hageja

II kasuks 5656,16 eurot. Maakohus mõistis kostjalt alates 01.05.2024 välja igakuise elatise

hageja I kasuks 215,47 eurot ja hageja II kasuks 204,36 eurot kuni kummagi hageja

täisealiseks saamiseni. Elatise iga-aastase 10% võrra suurendamise taotlus jäi rahuldamata.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

14. Maakohus tuvastas, et kostja on hagejate isa ja hagejatel on õigus saada kostjalt

ülalpidamist. Pooled ei vaidle, et kostja hagejatega koos ei ela ja hagejad kostja juures ei ööbi.

2-21-19905

Lapsed elavad koos emaga. Lapsetoetust hagejad ei saa, kuna nende elukoht ei ole Eestis.

Hagejate vanusevahe on väiksem kui 3 aastat.

15. Kummagi hageja igakuine vajadus seoses eluasemega on 403,96 eurot. Hagejad elavad

majas neljakesi ja kulud on jaotatud selliselt, et poole üürist ja kommunaalkuludest maksab

hagejate ema täisealine poeg ja teise poole hagejate ema.

16. Hagejate transpordivajadus on 172,11 eurot kuus. Rendisõiduk on vajalik, kuna hagejate

elukohas on ühistransport halvasti korraldatud, aga huviringid ja trennid asuvad kõrval linnas.

Rendimaksed on keskmiselt 159,57 naela ja kindlustus 26,85 naela kuus. Lisandub

kütusekulu. Sõiduki kulu tuleb jagada kolmeks. Tanklates tehtud kulud on keskmiselt 460,84

naela kuus. Laste sõidutamisega seotud kütusekuluks tuleb lugeda 1/3, s.o 75 naela hageja

kohta. Õige ei ole seisukoht, et sõiduk ei ole laste vajadus, sest tingimata ei pea sõitma autoga

või osalema tegevustes teises linnas. Lähtuda tuleb lapse vajadustest ja huvidest, mitte

vanema soovist kanda lapse ülalpidamiskulusid võimalikult vähe. Lisaks maksab koolibuss 10

naela kuus.

17. Hageja I kool maksab 58,38 eurot kuus. Kummagi hageja koolivormi kulu on 8 eurot

kuus. Hageja I trennikulu on tõendamata. Hageja II ujumistrenni kulu on 43,79 eurot kuus.

18. Kummagi hageja igakuine toidukulu 160 eurot on veenev. 2020. a Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi

viidud uuringus on standardeelarve puhul leitud, et keskmine kulu toidule hageja I

vanusegrupis on 107 eurot kuus ja hageja II vanusegrupis 133 eurot kuus. Toidukaupade

hinnad on käesolevaks ajaks oluliselt tõusnud. Uuring lähtub eeldusest, et Eestis on koolitoit

enamasti tasuta, kuid hagejate elukoht ei ole Eestis. Puudub alus arvata, et toidukaupade

hinnad hagejate elukohas oleks võrreldes Eestiga oluliselt odavamad.

19. Kulutused apteegitarvetele, juuksurile, mööblile, vabale ajale, meelelahutusele (sh

mänguasjad, raamatud, spordivahendid, taskuraha) ja tavapärasele sotsiaalsele suhtlusele

(sünnipäevad, kooliekskursioonid) on vältimatu vajadus. Taotletu ei ületa tavapärast keskmist

mõistlikku. Kostja ei vaidle vastu hügieeni- ja sidekuludele ning riiete ja jalanõude kuludele.

20. Hagejate igakuised vajadused on kokku:

kulu

hageja I

hageja II

eluase

403,96

403,96

transport

172,11

172,11

toit

hügieen

sidekulu

kool

huviharidus

43,79

riided-jalanõud

tervishoid

meelelahutus, vaba aeg

muu (juuksur, mööbel)

kokku (eurot/kuus)

928,07

905,86

21. Hagejate emale makstakse lapsetoetust (Child Benefit) 93,18 eurot hageja kohta kuus ja

toetust Universal Credit keskmiselt 1500 naela kuus, kuna ta kasvatab üksi lapsi ega saa

2-21-19905

töötada täiskoormusega tööl. Toetuse summat mõjutab ema sissetulek eelmise kuu eest ja

kommunaalkulude suurus. www.gov.uk andmetel on Universal Credit toetus elamiskulude

katmiseks madala sissetulekuga või töötutele isikutele. Tegemist ei ole püsivalt ja tähtajatult

makstava toetusega. Kuna tegemist on ka laste elamiskulude hüvitamiseks mõeldud toetusega,

on laste eluasemega seotud vajadused toetusega täielikult kaetud. Sihtotstarbelise toetuse

arvelt ei pea hagejad rahuldama laste vajadusi, mis toetuse otstarbega ei seondu.

22. Arvestades laste vajadustest maha eluasemega seonduva ja lapsetoetuse, on hageja I

vajadused 430,93 eurot ja hageja II vajadused 408,72 eurot kuus. Jagades

ülalpidamiskohustuse vanemate vahel võrdselt, on kostjale langev osa 215,47 eurot hageja I ja

204,36 eurot hageja II osas, s.o vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summad. See, et laste

vajadused on seoses toetustega väiksemad, on mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

seaduses sätestatud määra.

23. Kostja ülalpidamiskohustust ei ole põhjust seoses kostja majandusliku seisundiga

täiendavalt vähendada. Ainuüksi sissetuleku väiksus või puudumine ei ole mõjuv põhjus

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest

tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist

miinimummääras (RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13), vanem ei vabane

ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (RKTKo

13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 11). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku

puudumise korral ka muu vara arvel (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 18). Kostja on

töövõimega tööealine isik. Keeleoskuse või eriala puudumine lastele ülalpidamise andmiseks

piisava sissetuleku teenimist ei välista. Töötada on võimalik ka neid mittenõudvatel

ametikohtadel, teha juhutöid, sõita Bolti vms, viimast on kostja ka teinud. Samuti on võimalik

tegeleda ettevõtlusega. Ülalpidamiskohustuse täiendav vähendamine ei ole võimalik ka

tulenevalt laste ema väidetavalt paremast majanduslikust seisundist. Miinimumulatuses

ülalpidamise andmine on lapsevanema kohustus sõltumata teise vanema majanduslikust

seisundist.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud poolte endi kanda.

25. Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme, hindas ebaõigesti

tõendeid ja faktilisi asjaolusid ja jõudis ebaõigetele järeldustele, samuti kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguse norme. Kohtuotsus on vastuoluline ja ebaselge.

26. Hagi esitamiseks puudus alus, kuna kõik hagejate kulud hüvitatakse Suurbritannias

lastetoetustega. Lapsetoetus (Universal Credit) katab kõigi nelja inimese eluasemekulud

üüripinnal. Kohus ei arvestanud, et ema saaks üürida kahe alaealise lapse ja ühe täiskasvanu

jaoks oluliselt väiksema elamu. Isegi kui iga hageja eluasemekulu oleks 403,96 eurot kuus,

katab Suurbritannias tasutav toetus kõik lastega seotud kulud.

27. Põhjendamata on seisukoht, et toetuste (1770 + 93,18 + 93,18 ehk kokku 1956,36 eurot)

arvelt ei peaks rahuldama laste muid vajadusi. Kohus ei selgitanud kuhu peaks minema alles

jääv raha, eriti olukorras, kus kostja palk on 850 eurot ja lapse emal veelgi vähem. Ema väited

lastega seotud kulude suuruse kohta ei ole eluliselt usutavad. Mõistlik ei ole, et ema maksab

lastele mõeldud toetuse arvelt ka enda ja täiskasvanud lapse üüri ja elamiskulusid.

2-21-19905

28. Hagejad üritasid nõuda kostjalt elatist nii Suurbritannias kui ka Eestis. Kostja ei oska

öelda, kas tegemist on topelt elatise väljamõistmisega. Hagejate elamine välismaal ei ole

ajutine. Maakohus jättis arvestamata, et kostja on Leedu Vabariigi kodanik ja hagejatel

puudub side Eestiga.

29. Jääb arusaamatuks, miks jagas maakohus transpordikulu kolmega kui leibkonnas elab veel

üks täiskasvanud laps. Sõiduk soetati just täiskasvanud lapse jaoks, kelle valduses sõiduk on

ja kes käib sellega tööl. Transpordikulu ei ole hagejatele vajalik. Kui hagejate perekond elab

sisuliselt riigi toetuste arvelt, ei ole nii suurte transpordikulude kandmine põhjendatud.

Olemas on koolitransport, mille eest makstakse eraldi. Ema on seni saanud hakkama ilma

isikliku sõidukita. Lapsi ei pea viima teise linna. Liisinguperioodi lõppemisel ei pea

liisingumakseid enam tasuma. Kohus ei arvestanud elatise määramisel, et sõiduki müümisel

tekib jääkväärtus.

30. Toidukulud oleks tulnud jagada neljaga. Toidukulude kandmine on võimalik üüritasu

(toetuse) arvelt ehk rahaliste vahenditega üüri eest, mille eest lapse ema ja täiskasvanud laps

ei maksa. Selgusetu on, kuidas 478 eurost kolmandik on 160 eurot. Kostja ei vaielnud vastu

hügieenikuludele, hageja I sidekuludele, koolivormi kuludele ja kuludele riietele ja

jalanõuetele. Ülejäänud kulud on tõendamata. Ei ole usutav, et hagejad käivad iga kuu

juuksuris. Hagejad ei tõendanud huviringide ja kingitustega seotud kulude suurust.

31. On ebaselge, miks Eesti kohus kohustab ilma hariduseta ja keeleoskuseta inimest teenima

Eesti keskmist palka. Kostja ei ole Eesti kodanik. Kostjal on võimatu leida kõrgelt

tasustatavat tööd või saada keskmist palka. Kostja üürikulu on 350 eurot ja kommunaalkulu

125 eurot kuus. Kostjal ei ole eriala, mis tooks sisse raha. Kostja suutis leida tööd taksojuhina.

Pärast maksude ja kütusekulu tasumist jääb järele 850 eurot kuus.

32. Eesti kohus mõistis elatise välja oluliselt suuremas ulatuses kui Suurbritannia ja jättis

arvestamata, et kostja majanduslik olukord on oluliselt raskem kui lapse emal. Kostja ei saa

teenida Eestis sellist palka, nagu saab laste ema Suurbritannias. Arusaamatuks jääb, miks

hagejad kannavad nii suuri kulusid, kui vanemate majanduslik seisund seda ei võimalda.

33. Kui kohus arvestas lapsetoetust (Universal Credit) laste ema sissetulekuna, siis pidi ta

jagama PKS § 102 lg 3 kohaselt ülalpidamisega seotud kulud proportsionaalselt ning võtma

aluseks vanemate sissetulekud. Maakohus kohaldas ebaõigesti PKS § 101 lg-t 1 ning § 102 lg-

d 2 ja 3, samuti PKS § 101 lg-t 6.

Vastustajate seisukoht

34. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

36. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse, millega kohus rahuldas hagejate hagi kostjalt kui

nende isalt igakuise elatise väljamõistmiseks. Maakohus mõistis kostjalt elatise välja kindla

summana, s.o hageja I kasuks 215,47 eurot kuus ja hageja II kasuks 204,36 eurot kuus.

Ringkonnakohus lähtub TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel asja lahendamisel maakohtu poolt

2-21-19905

tuvastatud asjaoludest (vt käesoleva otsuse p 14). Maakohus ei ole nende asjaolude

tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist

vajalikuks.

37. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse väidete ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohus ei ole asja lahendamisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ega jätnud mõnda

asjakohast õigusnormi kohaldamata. Samuti ei ole maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid

ega rikkunud menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu

otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks, nagu palub kostja. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

38. Maakohus leidis õigesti, et hagi saab lahendada Harju Maakohtus ja kohaldas õigesti Eesti

õigust vaatamata sellele, et kostja on Leedu Vabariigi kodanik ja hagejad elavad

Suurbritannias. Kostja seisukoht, nagu puuduks hagejatel Eestiga puutumus, ei ole õige.

Eestis elab hagejate isa, s.o kostja.

38.1. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Kohtualluvuse hindamisel tuleb juhinduda

Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.2008 määrusest (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava

õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste

küsimustes (edaspidi ka ülalpidamiskohustuste määrus). Kuigi ülalpidamiskohustuste määrus

ei kohaldu selle põhjenduste p 47 kohaselt Suurbritanniale, kohaldub see Eestile. Käesolev

tsiviilasi on ülalpidamiskohustuste määruse artikkel 3 punkti a järgi Eesti kohtualluvuses,

kuna kostja alaline elukoht on Eestis.

38.2. Ülalpidamiskohustuste määrus reguleerib Eesti kohtute jaoks ka kohalduvat õigust.

Ülalpidamiskohustuste määruse artikli 15 järgi tuleb ülalpidamisasjades kohalduva õiguse

kindlaksmääramiseks kohaldada Haagi 23.11.2007 protokolli (OJ L 331, 16.12.2009, lk-d 17–

23). Selle protokolli artikkel 4 lõike 3 esimese lause kohaselt kohaldatakse juhul, kui

õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku harilikuks viibimiskohaks (inglise keeles

habitual residence) oleva riigi pädeva asutuse poole, selle asutuse asukohariigi õigust. Seega

kohaldas Harju Maakohus õigesti vaidluse lahendamisel Eesti materiaalõigust (RKTKo

30.04.2024, 2-21-6015/36, p 12).

39. Õige ei ole kostja seisukoht, et hagi tuli jätta rahuldamata, kuna hagejate kõik kulud

hüvitatakse Suurbritannias lastetoetustega. Maakohus tuvastas õigesti, et hagejatele makstakse

Suurbritannias lapsetoetust (Child Benefit), mis on ligikaudu 93,18 eurot lapse kohta kuus (dtl

231). Samuti tuvastas maakohus, et hagejate emale makstakse Suurbritannias igakuiselt

toetust nimetusega Universal Credit, mille suurust mõjutab laste ema sissetulek eelmise kuu

eest ja kommunaalkulude suurus. Tegemist on laste emale makstava elamiskulude katmiseks

mõeldud sihtotstarbelise toetusega (dtl 232), mitte lastetoetusega, nagu leiab kostja. Õige ei

ole ka kostja väide, nagu ei tohiks hagejate ema katta toetusega Universal Credit enda osa

eluasemekuludest. Maakohus tuvastas õigesti, et toetus ongi ette nähtud perekonna

elamiskulude katmiseks. Õige on ka maakohtu seisukoht, et laste emale makstava

sihtotstarbelise toetuse arvelt ei pea rahuldama neid laste vajadusi, mis toetuse otstarbega ei

seondu. See, et hagejate emale makstakse sihtotstarbelist toetust, ei välista kostja seadusest

tulenevat kohustust oma lapsi üleval pidada. Kostja väide, nagu makstaks lastele

Suurbritannias lastetoetusi, mis katavad kõik laste vajadused, ei ole õige.

2-21-19905

40. Eeltoodu tõttu on asjakohatud ka apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad hagejate

eluasemekulude suurust, kuna need ei mõjuta kostjalt välja mõistetud elatist. Maakohus luges

kõik laste eluasemega seotud vajadused toetuse (Universal Credit) arvelt kaetuks ja märkis, et

tegemist on mõjuva põhjusega elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra (vt

RKTKo 28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 16). Kostjalt ei olegi seega laste eluasemega seotud

vajaduste katmiseks elatist välja mõistetud. Väited selle kohta, nagu võiks hagejate ema

üürida väiksema korteri, on üldsõnalised ja oletuslikud, samuti esitatud esmakordselt alles

apellatsioonimenetluses. Kostja ei põhjendanud, miks ta ei esitanud neid vastuväiteid juba

maakohtu menetluses ja ringkonnakohus ei saa nende väidetega arvestada (TsMS § 652 lg 1

ja 4).

41. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel

arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Maakohus selgitas õigesti, et laste kulud sõiduautole on vajalikud, kui

emal on vaja viia lapsi trenni, huviringidesse ja aeg-ajalt ka kooli. Asjaolu, et ema pidi varem

hakkama saama ilma sõiduautota, ei muuda kulu ebavajalikuks. Maakohus hindas hagejate

esitatud tõendeid ja esile toodud asjaolusid ning leidis, et sõiduki rendi- ja kindlustuse kulu

tuleb jagada kolme isiku vahel ja kütusekulust lugeda laste osaks 1/3. Kostja ei ole esile

toonud asjaolusid, mis annaksid alust jõuda maakohtust erinevale seisukohale.

Apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks sõiduauto soetatud hagejate ema täiskasvanud lapse

jaoks, kelle valduses sõiduk on ja kes käib sellega tööl, on oletuslik ja tõendamata. Hagejad

selgitasid vastuseks kostja apellatsioonkaebusele, et hagejate ema täiskasvanud lapsel ei olegi

juhiluba: ta töötab Londonis, sõidab sinna rongiga ega kasuta sõiduautot. Ringkonnakohus

pöörab aga tähelepanu sellele, et tegemist on uute väidetega, millele kostja maakohtu

menetluses ei tuginenud ja mille esmakordselt alles apellatsioonimenetluses esitamist ei ole

kostja ka põhjendanud (TsMS § 652 lg-d 3 ja 4). Maakohus arutas hagejate transpordikulu

vajadust puudutavaid asjaolusid 05.03.2024 kohtuistungil ja andis kostjale võimaluse oma

seisukohad täiendavalt esile tuua ja tõendada (dtl 219, alates ajamärge 00:37:35). Kostja ei ole

seda teinud. Ringkonnakohtul puudub seega uute asjaoludega arvestamiseks seadusest tulenev

alus.

42. Õiged ei ole ka kostja etteheited maakohtu poolt kindlaks määratud hagejate toidukulu

suurusele. Maakohus hindas hagejate esile toodud asjaolusid ja tõendeid, kõrvutas neid

sotsiaalteadusliku uuringu andmetega ja leidis, et kummagi hageja põhjendatud igakuine

toidukulu 160 eurot on veenev. Asjaolu, et 478 eurost kolmandik on 159,33 eurot, mitte 160

eurot, ei oma seejuures tähtsust. Maakohus selgitas seejuures juba kohtuistungil, et laste

vajadused on hinnangulised, st kohus hindab vajadust, mitte kulutusi. Tegelik kulu toidule

võibki sõltuvalt asjaoludest olla erinevatel kuudel erinev. Kostja seisukoht, nagu oleks

toidukulu pidanud jagama nelja inimese vahel, s.t arvestama ka hagejate ema täisealise

lapsega, ei ole seega õige, kuna maakohus lähtus hagejate põhjendatud vajaduse suurusest,

mitte ema tehtud kuludest. Samuti on kostja jätnud tähelepanuta hagejate selgituse, et hagejate

ema täisealine laps, kes jagab hagejatega ühist majapidamist, ostab endale toidu ise.

43. Elatise vähendamiseks ei anna alust ka kostja väide, et temale ei ole usutav, et hagejad

käivad iga kuu juuksuris. Juuksurikulu on muu kulu real toodud näitena, koos mööblikuluga

(vt käesoleva otsuse p 20). Maakohus luges muu kulu põhjendatud ulatuseks keskmiselt 15

eurot kuus, leides, et tegemist on vältimatult vajalike kuludega. Ringkonnakohus nõustub

sellega. Kostja üldsõnalise ja oletusliku vastuväite alusel ei ole võimalik asuda maakohtust

2-21-19905

erinevale järeldusele, sh teha järeldusi selle kohta, kui tihti hagejad juuksuris käivad ja millise

maksumuse eest.

44. Kostja vaidleb ka apellatsioonimenetluses vastu hagejate huvihariduse kuludele, leides, et

need on tõendamata. Kostja on aga jätnud tähelepanuta, et maakohus jättiski hageja I trenniga

seotud kulu tõendamatuse tõttu arvesse võtmata. Hageja II trenni kulu suuruse määras

maakohus kindlaks esitatud tõendite alusel. Samuti on põhjendamatud kostja üldsõnalised

vastuväited kingitustega seotud kuludele. Maakohus koondas kulud kingitustele

meelelahutuse ja vaba aja kulude alla, mis hõlmavad mänguasju, raamatuid, spordivahendeid,

taskuraha ja sotsiaalses suhtluses osalemist (nt sünnipäevad või ka kooliekskursioonid vms).

Maakohus hindas kõikide nende kulude põhjendatud vajaduse ulatuseks 55 eurot kuus.

Tegemist ei ole ebamõistlikult suure kuluga.

45. Maakohus leidis õigesti ka seda, et elatise vähendamiseks ei anna alust kostja väidetavat

halba majanduslikku olukorda puudutavad väited. Maakohus selgitas Riigikohtu praktikale

tuginedes õigesti, et kostja ei vabane oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest ainuüksi

seetõttu, et tema sissetulek on väike. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike (vt nt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva

ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike

vahendite saamiseks (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 18). Piisava sissetuleku

teenimise kohustuse täitmise hindamisel arvestatakse vanema vanust, haridust,

kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (RKTKo

07.02.2018, 2-16-118651/31, p 18).

46. Iseenesest võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, kuid selleks peab kohustatud vanem tõendama

mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise

väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on

näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas

esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (RKTKo

28.10.2015, 3-2-1-124-15, p 15). Need Riigikohtu seisukohad on asjakohased ka alates

01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse kontekstis. Ka alates 01.01.2022 peab mõjuvale

põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse

aluseks olevad asjaolud esile tooma ja ka tõendama (vt ka RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p

15.2).

47. Maakohus arutas kostja majanduslikku seisundit ja ülalpidamise kohustuse ulatust

puudutavaid väiteid 05.03.2024 kohtuistungil. Muuhulgas selgitas maakohus, et kostjal tuleb

täpsustada, kas ta tugineb enda halvale majanduslikule seisule ja kui ta väidab, et laste ema

majanduslik olukord on oluliselt parem, tuleb esile tuua, kui suur on vanemate sissetulek,

samuti see, kellena ja kus vanem töötab, mis on tema hariduslik ettevalmistus. Maakohus

märkis, et hinnata tuleb justnimelt võimekust sissetulekut teenida (dtl 220, ajamärge

00:52:58). Kostja ei esitanud pärast maakohtu istungit asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid

aluse elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta ei oleks oma tervisliku

seisundi või muu objektiivse asjaolu tõttu võimeline piisavalt sissetulekut teenima. Kostja on

2-21-19905

täisealine töövõimeline isik. Neid maakohtu järeldusi kostja ei vaidlusta. Kostja väidab

endiselt, et tal ei ole võimalik paremini tasustatud tööd leida, kuid ei ole esile toonud, et ta

oleks seda üldse otsinudki. Üldsõnalised väited eesti keele oskuse või eriala puudumise ja

kodakondsuse kohta ei võimalda teha järeldust, et kostja ei ole võimeline laste ülalpidamiseks

vajalikku sissetulekut teenima.

48. Maakohus märkis õigesti, et ülalpidamiskohustuse täiendav vähendamine alla PKS §-s

101 sätestatud määra ei ole võimalik ka tulenevalt laste ema väidetavalt paremast

majanduslikust seisundist. Elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra ei anna PKS

§ 102 lg 2 kohaselt iseseisvalt alust viited teise vanema väidetavalt paremale majanduslikule

seisundile (RKTKo 17.01.2018, 2-16-135, p 11). Miinimummääras ülalpidamise andmine on

lapsevanema kohustus lapse ees ja tavapäraselt ei sõltu see teise vanema majanduslikust

seisundist. PKS § 105 lg 3 kohaselt on vanemad ülalpidamiskohustuslastena osavõlgnikud ja

kummagi vanema kohustuse suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse eelkõige temast endast

lähtuvaid asjaolusid. Kostja väited hagejate ema parema majandusliku olukorra kohta on

samas jäänud üldsõnaliseks ja vastuoluliseks, kuna kostja väidab samal ajal, et laste ema

sissetulek on veel väiksem kui kostja oma. Kostja ei esitanud pärast maakohtu poolt

05.03.2024 kohtuistungil antud selgitusi ka seisukohti, tõendeid ega taotlusi, mis

võimaldaksid järeldada hagejate ema oluliselt paremat majanduslikku olukorda.

49. Kostja etteheide PKS § 101 lg 6 ebaõige kohaldamise kohta on asjakohatu. Viidatud sätte

kohaselt mõjutab elatise suurust lapse ja elatise maksmiseks kohustatud vanema omavahel

koos veedetud aeg. Kostja ei vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et hagejate vanemad

ei ela alates 01.03.2020 koos ja lapsed jäid pärast vanemate lahkuminekut elama emaga.

Kostja ei ole menetluses tuginenud sellele, et hagejad viibiksid mingi aja tema juures.

50. Kostja väidab ka apellatsioonkaebuses üldsõnaliselt, et temalt on hagejate kasuks välja

mõistetud elatis Suurbritannias. Samas ei oska kostja öelda, kas tegemist on elatise topelt

väljamõistmisega. Kostja väited on alusetud. Hagejad tõendasid, et Suurbritannia riiklik

asutus Child Maintenance Service lõpetas kostja suhtes menetluse seoses kostja Inglismaalt

ära kolimisega ning hagejatel ei ole Suurbritannia kohtu jõustunud lahendit kostjalt elatise

väljamõistmise kohta (dtl 146, 185–188). Ka maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et

kostjal tuleb tõendada väited elatise väljamõistmise kohta Suurbritannias. Kostja ei ole seda

teinud.

51. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ainuüksi sellest, et kostja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei saa järeldada,

et maakohus oleks rikkunud materiaal- või menetlusõiguse norme. Samuti hindas maakohus

elatise suuruse kindlaksmääramisel õigesti hagejate vajadusi, mitte kulutusi. Hagejad ei

pidanud hagi rahuldamiseks tõendama, et nende ema on suutnud seni täita nii enda kui ka

laste isa ülalpidamiskohustust üksi. Maakohtu otsus jääb seega muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrata.

2-21-19905

(allkirjastatud digitaalselt)