2-24-3002/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3002

Kohtuasi

OÜ Horizont Kinnisvara Haldus avaldus OÜ Amando

Kinnisvara vastu võlgnevuse nõudes

OÜ Amando Kinnisvara avaldus OÜ-l Horizont

Kinnisvara Haldus vee- ja kanalisatsioonitorustike

kahjustamise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.07.2024 määrus menetluskulude

kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Amando Kinnisvara määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: OÜ Horizont Kinnisvara Haldus (registrikood

14167360), seaduslik esindaja Z.Z

Puudutatud isik I: OÜ Amando Kinnisvara (registrikood

10729765), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne

Akerberg

Puudutatud isik II: Tallinn, Maleva tn 1 korteriühistu

(registrikood 80556823), lepinguline esindaja L.C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Parandada Harju Maakohtu 30.07.2024 määruse resolutsiooni p-s 1 ilmne

ebatäpsus, mille järgi maakohus märkis, et rahuldab Tallinn, Maleva tn 1

korteriühistu avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, ning

lugeda õigeks, et maakohus rahuldas Tallinn, Maleva tn 1 korteriühistu avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks.

3. Jätta Harju Maakohtu 30.07.2024 määrus muus osas muutmata.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada Tallinn, Maleva tn 1 korteriühistu avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

2-24-3002

4.2. Määrata Osaühing Amando Kinnisvara poolt Tallinn, Maleva tn 1

korteriühistule hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 736,25

eurot ning mõista välja Osaühingult Amando Kinnisvara Tallinn, Maleva tn 1

korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitis 736,25 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Horizont Kinnisvara Haldus (avaldaja) esitas 21.02.2024 Harju Maakohtule avalduse

OÜ Amando Kinnisvara (puudutatud isik I) vastu võlgnevuse nõudes tsiviilasjas nr 2-24-

3002.

2. Puudutatud isik I esitas 29.02.2024 Harju Maakohtule avalduse avaldajal vee- ja

kanalisatsioonitorustike kahjustamise keelamiseks tsiviilasjas nr 2-24-3433. 01.04.2024

määrusega võttis maakohus puudutatud isiku I avalduse menetlusse ja kaasas menetlusse

puudutatud isikuna ka Tallinn, Maleva tn 1 korteriühistu (korteriühistu).

3. Harju Maakohtu 20.06.2024 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-24-3002 ja 2-24-3433 ühte

menetlusse, tsiviilasja numbriks jäi 2-24-3002.

4. Harju Maakohtu 20.06.2024 määrusega kinnitati avaldaja ja puudutatud isiku I vahel

sõlmitud kompromiss ja lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-23-3002. Korteriühistu

menetluskulud jäeti puudutatud isiku I kanda.

4.1. Maakohus märkis, et avaldaja ja puudutatud isik I taotlevad, et kohus jätaks korteriühistu

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 või § 172 lg 1 teisest

lausest tulenevalt tema enda kanda. Kohus pidas taotlust põhjendamatuks, kuna käesoleval

juhul tehakse lahend (kinnitatakse kompromiss) selles vaidlusküsimuses, mille lahendamisse

korteriühistu oli kaasatud, puudutatud isiku I kasuks. Seega jättis maakohus korteriühistu

menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

5. Korteriühistu esitas 05.07.2024 menetluskulude nimekirja ja taotles menetluskulude

hüvitamist kokku 736,25 eurot, mis vastab 7,75 tunnile osutatud õigusabile maksumusega 95

eurot tund. Lepingulise esindaja teostatud toimingud on järgnevad: 1) avaldusega tutvumine,

asjaolude selgitamine, esmane konsultatsioon (2,5 h); 2) arutelu kliendiga, õigusliku

positsiooni kujundamine, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine (5 h); 3) menetluskulude

nimekirja koostamine ja kohtule esitamine (0,25 h). Käibemaksu hüvitamist korteriühistu ei

taotlenud.

2-24-3002

6. Puudutatud isik I vaidles korteriühistu menetluskulude nimekirjale vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohtu 30.07.2024 määrusega rahuldati korteriühistu avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks (maakohus on lahendi resolutsioonis ekslikult märkinud, et avaldus

rahuldati osaliselt), määrati puudutatud isiku I poolt korteriühistule hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 736,25 eurot ning mõisteti puudutatud isikult I

korteriühistu kasuks välja menetluskulude hüvitis 736,25 eurot. Maakohus määras, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude tuleb tasuda viivist alates kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni (VÕS § 113 lg 1 teine lause).

8. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on korteriühistul kulunud 30.04.2024 seisukoha

koostamisele 7,5 tundi (2,5 + 5). Arvestades korteriühistu 30.04.2024 menetlusdokumendi

mahtu ja sisu ning selle lisatud ja seega eelnevalt esindaja poolt analüüsitud tõendite mahtu,

pidas kohus ajakulu põhjendatuks ja mõistlikuks. Põhjendatud on ka 0,25 tunni ulatuses

ajakulu menetluskulude nimekirja koostamisele. Korteriühistu lepingulise esindaja tunnihind

95 eurot on turuolukorraga kooskõlas ja mitteadvokaadist esindaja puhul põhjendatud. Seega

on korteriühistu kokku kandnud põhjendatud menetluskulu maakohtus 736,25 eurot, mis

kuulub puudutatud isikult I väljamõistmisele.

9. Kohus ei nõustunud puudutatud isikuga I, et korteriühistu ei ole esitanud asjakohaseid

väiteid ega põhjendusi. Asjaolu, et menetlus lõppes kompromissiga avaldaja ja puudutatud

isiku I vahel, ei muuda ainetuks ega asjakohatuks korteriühistu selgitusi, seisukohti ja

tõendeid.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

10. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

asjas uus määrus, millega mitte määrata korteriühistu menetluskulusid kindlaks suuremas

summas kui 95 eurot.

10.1. Korteriühistu oli menetlusosalisena kaasatud üksnes tsiviilasja nr 2-24-3433 menetlusse

ning korteriühistu kaasati menetlusse tõenäoliselt üksnes tulenevalt TsMS §-st 614. Kuna

korteriühistu vastu ei olnud nõuet esitatud ja ta kaasati menetlusse formaalsel põhjusel, siis oli

korteriühistu vajalik ja põhjendatud menetluskulu üksnes avaldusega tutvumine ja

konsultatsioon. Pärast avaldusega tutvumist oleks olnud põhjendatud ja mõistlik asuda

seisukohale, et korteriühistul puudub vajadus avaldusele vastata või piirduda lühida formaalse

vastusega. Seejuures avalduse mahtu arvestades ei saa lugeda põhjendatud ajakuluks

avaldusega tutvumisele ja esmasele konsultatsioonile enamat kui 1 töötundi, mis teeb

rahalises arvestuses 95 eurot. Vastuse koostamisele kulunud 5 töötundi oli ilmselgelt

põhjendamatu arvestades asjaolu, et vastuses (30.04.2024 seisukohas) ei ole menetluse eset

arvestades korteriühistu esitanud mitte mingeid asjakohaseid väiteid ega põhjendusi.

Asjakohased said olla üksnes vaidlusealuse kanalisatsioonitoru, mis täideti ehitusvahuga,

paigaldamise asjaolud. Selle asemel esitas korteriühistu üldisi väiteid, mis ei omanud

tsiviilasjaga puutumust.

10.2. Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 on märgitud, et korteriühistus avaldus

rahuldatakse osaliselt. See on ebaõige, kuna kohus määras kindlaks ja mõistis välja

menetluskulud korteriühistu poolt taotletud summas.

2-24-3002

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustas maakohtu määruse osas, millega

rahuldati korteriühistu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja puudutatud isikult I

väljamõistmiseks 95 eurot ületavas osas. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud

(TsMS § 466 lg 3).

13. Ringkonnakohus leiab, et parandada tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p-s 1 esinev

ilmne ebatäpsus ning lugeda õigeks, et maakohus rahuldas korteriühistu avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus

TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

14. Selguse huvides esitab ringkonnakohus juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659

käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kui korteriühistu menetluskulude puudutatud isiku I

kanda jätmine oli puudutatud isiku I hinnangul ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4), oleks

puudutatud isik I pidanud sellekohased vastuväited esitama menetlusetapis, milles

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks Harju

Maakohtu 20.06.2024 määrusega (jõustunud 13.07.2024). TsMS § 178 lg 1 esimese lause

kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (vt RKTKm, 21.06.2021, 2-15-

13627, p 17). Puudutatud isik I Harju Maakohtu 20.06.2024 määrusega kindlaks määratud

menetluskulude jaotust vaidlustanud ei ole ning menetluskulude kindlaksmääramise

menetluses puudutatud isik I seda enam teha ei saa.

16. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub

kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.05.2010,

3-2-1-43-10, p 19; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

17. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus korteriühistu lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude

põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu on

ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide

sisu ja mahuga. See, et puudutatud isik I maakohtu analüüsiga ei nõustu, ei muuda maakohtu

järeldust ebaõigeks ega ole iseenesest aluseks maakohtu määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude

ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud

lepingulise esindaja tõttu kandma (vt RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15). Menetlusosalise

lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi

huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega.

2-24-3002

Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. 01.04.2024

määrusega tsiviilasjas nr 2-24-3433 määras kohus korteriühistule tähtaja avaldusele

vastamiseks. Seega on 30.04.2024 seisukoha koostamise puhul tegemist põhjendatud

toiminguga. Samuti, arvestades korteriühistu 30.04.2024 seisukohas esitatud väiteid, ei ole

tegemist selgelt asjakohatu menetlusdokumendiga. Samuti on põhjendatud toiminguks

menetluskulude nimekirja koostamine (RKTKm 27.05.2020, 2-18-7550, p 15).

18. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses väljatooduga, et maakohus on määruse

resolutsiooni p-s 1 ekslikult märkinud, et rahuldab korteriühistu avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-s

1 esinev viga tuleb parandada ja lugeda õigeks, et maakohus rahuldas korteriühistu avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks, st rahuldas täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul

on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta lahendi sisu (TsMS § 447 lg 2), kuna

korteriühistu on taotlenud menetluskulu 736,25 eurot väljamõistmist ning maakohus on

resolutsiooni p 1 järgi korteriühistu taotletud summa puudutatud isikult I välja mõistnud.

Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu määruse resolutsioonis viga parandada, kuna välja

mõistetud summa suuruse osas ringkonnakohus resolutsiooni ei paranda, vaid märgib üksnes,

et korteriühistu avaldus rahuldatakse.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg

Indrek Soots

Neve Uudelt