Legislator Case Law & Legislation
2-21-3411/55 AI generated

2-21-3411/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-3411/55
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Teha uus määrus, millega rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus ning mõista Q.L-ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

Legislator headnote

AI generated

2-21-3411/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Teha uus määrus, millega rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus ning mõista Q.L-ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

Keywords

AI generated
damage to credit reimbursement credit disputed claim consumer credit revocation fraudulent insurance claim fraudulent use of cheque cards
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3411

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus

Q.L vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu,

registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Puudutatud isik Q.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 11.01.2024 määrus, millega maakohus jättis AB

„Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avalduse rahuldamata, menetluskulud

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kanda, mõistis AB-lt „Lietuvos

draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) Q.L kasuks välja menetluskulud 5436 eurot (koos

käibemaksuga) ning viivise välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

kaudu) avaldus ning mõista Q.L-ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu)

kasuks välja põhivõlg 5278,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2536,81 eurot

kohtumääruse tegemise seisuga 07.11.2024 ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Q.L kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, avaldaja) esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule

avalduse Q.L (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes.

Avalduse kohaselt kindlustas avaldaja kindlustusandjana korteri aadressil Tallinn, XXX avaldaja

ja korteriomaniku (kindlustusvõtja) vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel. Kindlustuslepingus

kokkulepitud omavastutus oli 100 eurot. Avaldaja sai 26.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt

toimus 26.07.2019 korteris nr 35 veekahju. Kahjuteate kohaselt toimus kaks korrust kõrgemal

asuvas korteris nr 41 veeuputus ning vesi tuli alla kuni keldrini välja. Korterisse nr 35 tuli vett

laest, esiku lambi pesadest ja lülititest. Korteri vannituba, WC, esik ja köök said kahjustada ning

kõik põrandad ujusid. Korteriühistu kinnitas, et veekahju sai alguse korterist nr 41, kus purunes

kraan.

Avaldaja esindaja vaatas 30.07.2019 korteri nr 35 üle ning koostas vara ülevaatuse akti. Selle

kohaselt olid saanud kahjustada esiku lagi ja laminaatparkett; vannitoa uks; köögi lagi ja

laminaatparkett; WC lagi; vannitoa lagi ja seinad; magamistoa lagi, seinad ja laminaatparkett.

Korteri taastamiseks tegi hinnapakkumise 4965,36 eurot RVO Ehituse OÜ. Remonttööde ajal

selgus lisatööde teostamise vajadus ning RVO Ehituse OÜ koostas uue kalkulatsiooni

maksumusega 5278,56 eurot. Lisatööde vajadus oli tingitud sellest, et seineks oli koos

aluspahtliga lahti löönud ning seda ei olnud võimalik tagasi liimida. RVO Ehituse OÜ parandas

korteri kahjustused ja avaldaja hüvitas 5278,56 eurot. Kuna korteris sai kahjustada ka kodune

vara, siis omavastutuse tasaarvestas avaldaja koduse vara kahjuhüvitisega.

Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 41, esitas avaldaja 04.09.2019

talle kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 20.09.2019. Puudutatud isik

kahju ei hüvitanud.

Puudutatud isik rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud

korteriomandi korrashoiu kohustust ning põhjustas sellega kindlustatud korteri omanikule kahju.

Kahju hüvitamise nõue on VÕS § 492 lg 1 alusel avaldajale üle läinud.

Avaldaja palub puudutatud isikult enda kasuks välja mõista põhinõudena kahjuhüvitise 5278,56

eurot, viivise 04.03.2021 seisuga 613,18 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 05.03.2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Puudutatud isiku vastuväited

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Puudutatud isiku korteris purunes veekraan. Tegemist oli erakorralise sündmusega, mida

puudutatud isik ei saanud ette näha. Kraan oli heas seisukorras ning sellel puudusid visuaalselt

nähtavad puudused. Ei ole mõeldav, et kraani puhul peaks puudutatud isiku hoolsuskohustus

hõlmama pidevat kraani inspekteerimist, lahti võtmist, korrashoius veendumiseks ekspertiiside

tellimist jne. Reaalses elus ei ole võimalik kõiki kahjujuhtumeid vältida, kuna need tekkivad

ettenägematu olukorra tulemusena. Avaldaja ei ole kirjeldanud, milles seisnes puudutatud isiku

korrashoiukohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole torulukksepp ning oma teadmiste pinnalt

ei saanud temal tekkida isegi põhjendatud kahtlust, et kraan võib puruneda.

Kuna teadmata on puudutatud isiku korteris kraani purunemise aeg ning selle seos avaldaja poolt

väidetud sündmusega, ei saa puudutatud isik vastutada väidetava kahju ega tagajärgede eest.

Avaldaja ei ole tõendanud puudutatud isiku tegu, väidetavat kahju ega põhjuslikku seost

puudutatud isiku väidetava teo ja kahju vahel.

Samuti ei ole avaldaja tõendanud ka väidetava kahju suurust ega kahju kõrvaldamist. Vara

ülevaatuse akti ja kannatanu kahjuavalduse vahel on teatavad erinevused, mis seab kahtluse alla

kahju ulatuse. Kuna korter nr 35 oli juba enne väidetavat kahju amortiseerunud, siis on väidetav

kahju kannataja läbi korteri renoveerimise alusetult rikastunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 5436 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173

lg 2) ning kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud

esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Avaldaja on kindlustuslepingu alusel

hüvitanud XXX korteri parandamise kulu 5278,56 eurot.

3.2. Maakohus tuvastas, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil Tallinn, XXX.

Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr

2512770952 (kodukindlustuse poliisi nr 2512770952). Kindlustuslepingus kokkulepitud

omavastutus on 100 eurot. Avaldaja sai 26.07.2019 kahjuteate, mille kohaselt toimus

26.07.2019 kell 19.00 korteris nr 35 korteris veekahju. Kahjuteate kohaselt oli kaks korrust

kõrgemal asuvas korteris nr 41 veeuputus, kus lõi kraani toru otsast ära.

3.3. Tõendatud ei ole, et 26.07.2019 kell 19.00 toimunud varakahju korteris nr 35 sai alguse

puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 41.

3.3.1. Tunnistaja ja korteri nr 35 omaniku C ütluste kohaselt on tema korteris

kindlustusjuhtumeid toimunud kolm korda. 2019. a kevadel oli väiksem vee tilkumine vannitoas

ja WC-s. Pärast seda oli suur uputus 26.07.2019 ning paar aastat tagasi tilkusid läbi vannitoa ja

esiku lagi. 26.07.2019 uputus toimus umbes kella 19.00 ajal ning uputada said magamistuba,

WC, vannituba, esik ja köök. Kui vee jooksmine oli lõppenud, läks tunnistaja korterite nr 38 ja

41 uste taha, kuid seal ei olnud kedagi kodus. Ka trepikojas tuli veekardin ülevalt alla. Vesi

jooksis tunnistaja korteris umbes 30 minutit ja ta ei tea, kes vee lõpuks kinni keeras. Samal õhtul

tulid tema juurde noor abielupaar, kes ütles, et nad on korterist nr 41, kus tehakse remonti. Nad

arvasid, et remondimehel lõi ilmselt toru kraani pealt ära. Tunnistaja ise korteris nr 41 ei käinud.

3.3.2. Tunnistajana W ütluste kohaselt helistas talle juhtumi toimumise ajal C, et on korteris

veeleke ja vett tuleb pahinal sisse. Tunnistaja helistas puudutatud isiku abikaasale, kes ütles, et

korteris toimub remont, kuid teda ennast seal kohapeal ei ole. Puudutatud isiku abikaasa

kahtlustas, et äkki ei ole töömehed kraani korralikult kinni sulgenud ning surve tagajärjel on

löönud kraanilt korgi pealt ära. See oli puudutatud isiku abikaasa arvamus, mitte kindel

teadmine. Kui tunnistaja õhtul kella 20.00 paiku C korterisse läks, oli selleks ajaks vesi kinni

keeratud. Ta nägi, et esiku ja vannitoa põrandad olid märjad, vesi lirtsus põrandal, kuid vett

enam ei jooksnud. Veeuputuse põhjust ta täpselt ei tea. Samal päeval ta korteris nr 41 ei käinud.

3.3.3. W saatis 01.08.2019 e-kirja Yle. Kirja kohaselt helistas talle 26.07.2019 korteri nr 35

omanik ja teatas veelekkest oma korteris. Visuaalse vaatluse põhjal ta järeldas, et veeavarii

põhjuseks võis olla remondis oleva korteri nr 41 vannitoas asuva veetoruühenduse purunemine.

Veeavarii tekkimise põhjus sai omaniku poolt koheselt likvideeritud. Korteri nr 32 ülevaatusel

oli märgata veelekkest põhjustatud kahjustusi.

W poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Y korteri nr 32 omanik ning nüüd ka

korteriühistu juhatuse esimees. Sel ajal võis ka Y korteris olla mingi kindlustusjuhtum, kuid see

ei olnud seotud puudutatud isikuga. Y korteri kahjustused võisid olla põhjustatud ka korteri nr 41

uputusest.

3.3.4. Tsiviilasja nr 2-21-17801 09.02.2023 kohtumääruse p-st 2 nähtub, et avaldaja on

kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil Tallinn, XXX ning kindlustusvõtja on Y.

28.07.2019 sai avaldaja kahjuteate, mille kohaselt toimus 26.07.2019 korteris Tallinn, XXX

veekahju. Kahjuteate kohaselt teeb ülemine naaber viiendal korrusel remonti ja uputas terve

püstaku. KÜ XXX juhatuse liikme W vastuse kohaselt on veekahju alguse saanud korterist nr 41.

Avaldaja esindaja vaatas 29.07.2019 üle kahjustada saanud korteri nr 32 ja koostas vara

ülevaatuse akti, mille kohaselt on korteris nr 32 saanud kahjustada esik, köök, elutuba ja

magamistuba.

3.3.5. Nii tunnistajate kui avaldaja (tsiviilasjas nr 2-21-17801) ütlustes ja seisukohtades on

vastuolu selles osas, millisel korrusel mis korter asub. Tõendeid kogumis hinnates saab

järeldada, et XXX majas on viis korrust ning kohakuti asuvad korter nr 32 (omanik Y), mis asub

esimesel korrusel; korter nr 35 (omanik C), mis asub teisel korrusel; korter nr 38, mis asub

kolmandal korrusel ning korter nr 41 (omanik puudutatud isik), mis asub neljandal korrusel.

Majal on ka veel viies korrus.

3.3.6. Esitatud materjalidest nähtub, et 29.07.2019 said veekahjustusi kaks kohakuti asuvat

korterit – nr 32 ja nr 35. Võib järeldada, et veekahju sai alguse kõrgemal asuvast korterist.

Korteri nr 35 kohal asuvad kolm korterit, milles üheski ei käidud veeuputuse ajal või vahetult

pärast seda. Tõendamata on, et 29.07.2019 kella 19.00 ajal sai veeuputus alguse korteris nr 41

kraani purunemisest. Puudutatud isik tunnistas, et tema korteris on mingil ajaperioodil veekraan

purunenud, kuid ta ei tea, millal see täpselt juhtus. Samuti kinnitas C, et tema korteris on

toimunud kokku kolm kindlustusjuhtumit. Ka W ütluste kohaselt toimus majas 2019. aastal

mitmed kindlustusjuhtumeid. Maja on ehitatud 1968. aastal. Korterite omanikud on teinud

ümberehitusi, millega kaasnesid kommunikatsioonide ümberpaigutused ning võib-olla ei tehtud

alati kõike nii nagu peab. Kindlustusandja 30.07.2019 e-kirjast nähtub, et nendeni on taaskord

jõudnud teade järjekordsest veekahjust 26.07.2019 XXX majas, mis viitab sellele, et samasisulisi

kindlustusjuhtumeid samas majas on toimunud korduvalt ka enne.

3.3.7. Teadmata korteris nr 35 toimunud veeuputuse põhjust, ütles KÜ juhatuse esimees W

02.08.2019 avaldajale, et kahju põhjuseks oli kraani purunemine korteris nr 41. Samuti on ta

seda kinnitanud 01.08.2019 Yle saadetud e-kirjas. Nendele tõendamata andmetele tuginedes

koostati 30.07.2019 vara ülevaatuse akt, milles on juhtumi põhjusena märgitud korteris nr 41

kraani ja toru ühenduse leke. Puuduvad igasugused objektiivsed tõendid selle kohta, et veeuputus

sai alguse just korterist nr 41.

3.4. Seega pole leidnud tuvastamist, et puudutatud isik oleks VÕS § 115 lg 1 tähenduses

kohustust rikkunud, mistõttu puudub vajadus analüüsida teisi kahju hüvitamise kohustuse

eelduste olemasolu ja tõendatust. Avaldaja jääb rahuldamata.

3.5. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.

3.6. Maakohus pidas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu põhjendatuks 5436 euro ulatuses

(ajakulu 35,75 tundi tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub käibemaks) ning mõistis selle

menetluskuluna avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. Samuti märkis maakohus TsMS § 177

lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

4.1. Maakohus ei arvestanud kõigi oluliste asjaoludega. 25.06.2021 avaldas puudutatud isik oma

vastuses, et tema korteris purunes veekraan ning selle põhjuseks pidas ta tootmisdefekti.

Puudutatud isik märkis, et ta ei saanud kraani purunemist ette näha ega veekahju ära hoida.

Seega tunnistas puudutatud isik, et veekahju tema korteris toimus. KÜ kinnitas avaldajale, et

veekahju põhjustas kraani purunemine korteris nr 41. KÜ ja puudutatud isiku vastused on

kooskõlas. Ka 03.12.2021 kinnitas puudutatud isik samu asjaolusid.

06.04.2022 kohtuistungil kinnitas puudutatud isik, et tema korteris purunes veekraan. Kohus

selgitas talle tõendamiskoormist ning märkis, et puudub vaidlus selle üle, et kahjujuhtum sai

alguse puudutatud isiku korteris olnud veekraanist. Seejärel kohtukoosseis vahetus. Maakohus ei

põhjendanud, miks ta järsku leidis, et eelnevalt viidatud asjaolu, mis ei olnud vaidluse all, tuleb

asuda tõendama. Ka 22.05.2023 kohtuistungil kinnitas puudutatud isik uuesti, et tema korteris

purunes vannitoa veekraani ühendus.

Avaldaja soovis 28.06.2023 kohtuistungil kohtusse kutsuda puudutatud isiku, et talle küsimusi

esitada. Maakohus jättis puudutatud isiku kohtusse kutsumata. Avaldaja juhtis ka tähelepanu, et

tsiviilasjas nr 2-21-17801 on kohus 26.07.2019 korteris toimunud kraani purunemisest tingitud

avaldaja kahjunõude puudutatud isiku vastu rahuldanud. Lahendit kontrollis ringkonnakohus

ning Riigikohus ei võtnud puudutatud isiku määruskaebust menetlusse.

Maakohus jättis välja selgitamata, kas puudutatud isiku kohustuse rikkumisel on kraani

purunemisega seos. Samuti ei põhjendanud kohus, miks on oluline, et kraani purunemine ja

kahju toimumine peavad olema toimunud samal päeval.

4.2. Maakohus jättis menetlusse kaasamata korteriühistu (TsMS § 614). Kui kohus leiab, et

veekahju ei saanud alguse korterist 41, vaid kusagilt mujalt, siis pidi veekahju alguse saama kas

teisest korterist või kaasomandis olevast hooneosast. Kohus on jätnud täitmata ka hagita

menetlusele omase uurimispõhimõtte. Vastutava isiku tuvastamine eeldab juhtunu täpsemate

asjaolude väljaselgitamist.

4.3. Avaldaja soovib asja uuel läbivaatamisel maakohtus puudutatud isiku vande all üle

kuulamist.

Menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse ning mõistab

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 5278,56 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 2536,81 eurot kohtumääruse tegemise seisuga 07.11.2024 ja edasiulatuva viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.11.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

8. Asjas on leidnud tõendamist, et 26.07.2019 kell 19.00 toimus XXX korteris nr 35 veekahju.

Seda kinnitavad avaldajale esitatud kahjuteade (dtl 28) ning tunnistajate C ja W ütlused (dtl 238–

244).

9. Maakohus leidis ebaõigesti, et asjas pole leidnud tõendamist, et veekahju sai alguse

puudutatud isiku korterist nr 41. Esiteks on puudutatud isik oma 25.06.2021, 03.12.2021 ja

06.06.2022 seisukohtades ning 06.04.2022 kohtuistungil avaldanud, et tema korteris purunes

veekraan. 22.05.2023 istungil kinnitas puudutatud isik, et tema korteris purunes vannitoa

veekraani ühendus. Tunnistaja C ütluste kohaselt hakkas tema korteris vesi jooksma lambipesadest

ja laepaneelidest ning trepikojas tuli veekardin ülevalt alla. C selgitas, et samal õhtul tuli tema

korterisse noor abielupaar, kes ütles, et nad on korterist 41. Nende sõnul tegid nad korteris nr 41

remonti ning nad arvasid, et remondimehel lõi ilmselt kraanil toru pealt ära. Nad aitasid Cl

põrandalt vett kokku koguda ning küsisid, et kas nad võivad C korteris ise remonti teha (dtl 240).

KÜ juhatuse esimehe W ütluste kohaselt helistas ta puudutatud isiku abikaasale, kes ütles, et tal

käib korteris remont, täpsemalt torutööd, ning ta arvas, et töömehed ei sulgenud kraani

korralikult ning surve tagajärjel lõi korgi ära (dtl 242). Asja materjalidest nähtub, et C ja

puudutatud isiku korterid asuvad kohakuti – C korter teisel ja puudutatud isiku korter neljandal

korrusel. Kuigi maakohus tuvastas, et üheski C korteri kohal asuvas korteris ei käidud

veeuputuse ajal või pärast seda olukorda fikseerimas, ei anna see alust asuda seisukohale, et

veekahju puudutatud isiku korterist algust ei saanud. Lisaks puuduvad andmed, et veekahju oleks

mõnes teises C korteri kohal asuvas korteris aset leidnud. Seega saab asjas esitatud andmete ja

tõendite põhjal lugeda tuvastatuks, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist.

10. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5

teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste

kaasomanike õigusi kahjustamast.

Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii

juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus

kaasomandi esemest. Korteriomanik vastutab teise korteriomaniku ees olukorras, kus

korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest

kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649, p 16).

Kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja

kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei

pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et

kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte

järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab

see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt

veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo

19.03.2021, 2-18-13649, p 21).

Puudutatud isik on algselt avaldanud, et tema korteris purunes veekraan ning hiljem väitnud, et

purunes vannitoa veekraani ühendus. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas purunes

veekraan või selle ühendus, kuulub see puudutatud isiku eriomandi eseme hulka. Tegemist ei ole

elamu ühiseks kasutamiseks vajaliku ühiskommunikatsiooniga, vaid kraani ja selle ühenduse

paigaldab iga korteriomanik endale ise. Puudutatud isik ei ole ka menetluses tuginenud asjaolule,

et see võiks tema hinnangul korteriomanike kaasomandi ese olla.

11. Maakohus selgitas pooltele 06.04.2022 istungil tõendamiskoormist ning märkis, et puudutatud

isik peab tooma esile kraani purunemisega seotud asjaolud ja tõendid, millest järelduks, et

puudutatud isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik ei ole seda teinud. Seega tuleb

lähtuvalt eelnevalt viidatud Riigikohtu seisukohast järeldada, et puudutatud isik on eriomandi

eseme korrashoiu kohustust rikkunud.

Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et tema rikkumine on VÕS § 103 lg

2 vabandatav. Üksnes asjaolu, et puudutatud isikul ei saanud enda teadmiste pinnalt tekkida

kahtlust, et kraan võib puruneda, ei vabasta teda korrashoiukohustusest ega tähenda, et kraani

purunemise näol on tegemist ettenägematu olukorraga. Seega ei ole võimalik järeldada, et

puudutatud isik rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda

vastutusest.

12. Korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128). Eriomandi eseme korrashoiu

kohustuse rikkumise (VÕS § 115 lg 1) ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui

puudutatud isik oleks täitnud eriomandi eseme korrashoiu kohustust, oleks sisuliselt olnud

võimalik välistada kahju tekkimine. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks kraan või selle

ühendus purunenud, ei oleks tekkinud veeuputust, vesi ei oleks korterisse nr 35 tunginud ning

kahju ei oleks tekkinud. Veeuputuse tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Seega vastutab puudutatud isik teisele

korteriomanikule tekkinud kahju eest KrtS § 31 lg 1 p 1 ja VÕS § 115 alusel ning VÕS § 492 lg

1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue

puudutatud isiku vastu.

13. Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust avaldaja poolt korteriomanikule hüvitatud kahju

suuruses ja põhjendatuses kahelda.

13.1. Avaldaja on esitanud vara ülevaatuse akti (dtl 10) ja fotod korterist (dtl 29–57 ning dtl 105–

108), millest nähtub, et kahjustada said esik (laes läbijooksu jäljed, laminaatparkett ning wc ja

vannitoa uksed alt pundunud), köök (laes läbijooksu jäljed, kohati seineks lahti, laminaatparkett

pundunud), wc (laes läbijooksu jäljed), vannituba (laes läbijooksu jäljed, seinal värv pundunud),

magamistuba (laes läbijooksu jäljed, tapeet kahjustatud, laminaatparkett pundunud, raamaturiiulid

ja voodi jalad kahjustatud). Aktis loetletud kahjustused vastavad käesolevas asjas kirjeldatud

kahjujuhtumi asjaoludele ning seda toetavad ka fotod korterist. Pole alust eeldada, et esitatud

fotod ei ole avalduse aluseks oleva kahjujuhtumiga seotud või need oleks tehtud muul ajal või

kohas.

13.2. RVO Ehituse OÜ poolt esitatud hinnapakkumises (dtl 13) sisalduvate tööde loetelu on

vastavuses ülevaatusaktis tuvastatud kahju ulatusega. Avaldaja selgitas, et remonttööde

teostamise käigus selgus lisatööde vajadus – köögis oli seineks koos aluspahtliga lahti löönud

ning seda ei olnud võimalik tagasi liimida. Vastavat asjaolu tõendab RVO Ehituse OÜ poolt

avaldajale esitatud selgitus (dtl 15). Samuti on avaldaja vastuseks puudutatud isiku vastuväitele

selgitanud, et hinnapakkumise p-s 4 sisalduvad tööd „seineksi liimimine ja seinte värvimine“

ning „seinte värvimine“ ei olnud olemuselt dubleerivad tööd ning uue seineksi paigaldamine tõi

kaasa täiendava seina värvimise vajaduse. Kuna köögis tuli põrandale paigaldada uus

laminaatparkett, samuti eemaldada seintelt vana seineks, seinad üle värvida ja paigaldada uus

seineks, oli köögimööbli demontaaž ja montaaž vajalik töö. Nimetatust saab teha järelduse, et

RVO Ehituse OÜ ei ole teostanud korteri seisukorra taastamiseks mittevajalikke töid.

13.3. Puudutatud isik on esitanud De Facto OÜ poolt koostatud võrdleva hinnapakkumise (dtl

152), mis on RVO Ehituse OÜ pakkumisest odavam (s.o 4080,84 eurot). Nimetatu ei tähenda, et

avaldaja poolt RVO Ehituse OÜ hinnapakkumise alusel hüvitatud kulu 5278,56 eurot oleks

ebamõistlik. Tööde teostamise ja materjalide hinnad varieeruvad ning kindlustusandjal ei ole

alati võimalik välja selgitada, millised on sel hetkel turu kõige odavamad ehitusmaterjalid (sh

puudutatud isiku poolt viidatud tapeet, parkett ja alusvaip) ning kes pakub kõige odavamat

remonditööde teostamise teenust. Samuti ei ole taastamistööde tegemisel kohustus kasutada

kõige odavamaid ehitusmaterjale. Avaldajal tuli hinnata, kas esitatud hinnapakkumises toodud

hinnad ja tööde mahud on korteri seisukorra taastamiseks mõistlikud ja vajalikud. Kindlasti oli

sel hetkel turul ka odavama hinnaga teenusepakkujaid, kuid see ei muuda konkreetset

hinnapakkumist ebamõistlikuks. Eriti arvestades, et puudutatud isiku esitatud ja avaldaja poolt

aluseks võetud hinnapakkumiste maksumus ei erine kardinaalselt (vahe on C 1200 eurot).

13.4. Kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku asetamine paremasse olukorda, kui ta

oli, kuid see ei tähenda seda, et kahjujuhtumi järgselt tuleb taastamisremonti tehes kasutada juba

kasutatud ehitusmaterjale või vähem kvaliteetseid viimistlusvahendeid, et tagada korteris

eelnevaga täpselt samaväärne amortiseerunud olukord. Isegi kui korter vajas remonti ja oli

kulunud, asendatakse parandustööde käigus kahjustada saanud osad uutega.

14. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja on oma kahjunõude kujunemise ja suuruse tõendanud.

Puudutatud isiku vastuväited ei anna alust asuda kahjunõude suuruse osas teistsugusele

seisukohale. Seega loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu

kahju hüvitamise nõue 5278,56 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.

15. Samuti on VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel põhjendatud avaldaja viivisenõue. VÕS §

113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas

kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Oma

04.09.2019 tagasinõudes palus avaldaja puudutatud isikul kahju hüvitada 10 päeva jooksul

tagasinõude saamisest, s.o hiljemalt 20.09.2019 (dtl 21–21). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei

ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma

põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 21.09.2019.

Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt

ajavahemiku 21.09.2019–07.11.2024 eest 2536,81 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud

isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt

(5278,56 eurolt) alates 08.11.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

16. Maakohtu määruse tühistamise tõttu muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lg-tes

1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse

kulude jaotuse. Kuna ringkonnakohus rahuldas avalduse ning avaldaja määruskaebuse, jäävad

menetluskulud maa- ja ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku

kanda.

Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme menetluskulude jaotust ning jätab menetluskulud

puudutatud isiku kanda, tuleb kindlaks määrata avaldaja menetluskulude rahaline suurus. TsMS

§ 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks

mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)