2-23-14866/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

07.11.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14866

Kohtuasi

Estateguru tagatisagent OÜ hagi Q.V vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.05.2024 määrus (hagi läbivaatamata

jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Estateguru tagatisagent OÜ (registrikood

12766368), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Liis

Könn ja Grete-Kai Teeäär

Kostja Q.V (sünniaeg xx.xx.xxxx), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Alice Salumets ja advokaat

Kristiina Reinson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.05.2024 määrus ja saata asi tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada Estateguru tagatisagent OÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Estateguru tagatisagent OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 19.10.2023 hagi Q.V

(kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 214 442,25 eurot ja sellelt summalt

viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni.

2-23-14866

1.1. Hagiavalduse kohaselt on Estateguru OÜ hallatava ühisrahastusplatvormi kaudu antud

2021–2022. aastal PRIMONO GeRau GmbH & Co. KG-le (Primono) laenu kokku 857 769

eurot. Hageja ja Primono sõlmisid paralleelkohustuse lepingu, millega Primono võttis

kohustuse tasuda hagejale summa, mis on võrdne Estategruru OÜ kaudu Primono sõlmitud

laenulepingutest tulenevate Primono kohustuste summaga. Hagejal kui tagatisagendil on

õigus nõuda Estateguru OÜ-le kui laenuandjale võlgnetava summa tasumist endale.

1.2. Kõiki Primonole antud laene ja paralleelkohustuste täitmist tagab Primono täisosaniku

juhatuse liikme kostja käendus. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja kohustuste täitmise

eest 25% ulatuses laenusummast, millest järelduvalt vastutab kostja hageja ees Primono

kohustuste täitmise eest kokku 214 442,25 euro ulatuses (857 769 x 25%). Laenu- ja

käenduslepingutele ning paralleelvõla lepingutele kohaldatakse Eesti õigust.

1.3. Estateguru OÜ esitas 09.08.2023 Primonole teate, millega ütles laenulepingu osaliselt

üles ja palus tagastada sissenõutavaks muutunud laen ning esitas kostjale teate, millega palus

tasuda käenduslepingust tulenev kohustus 214 442,25 eurot. Primono ega kostja võlgnevust ei

tasunud. 07.09.2023 kuulutati välja Primono pankrot. Hagi esitamise aja seisuga oli hageja

nõue Primono vastu kokku 972 789,67 eurot.

1.4. Poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt tuleb vaidlus

lahendada Harju Maakohtus (käenduslepingu p 4.5). Tegemist on majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 104 lg 1 kohaselt. Sellise kokkuleppe lubatavust käenduslepingus, mille käendaja

on sõlminud põhivõlgniku juhatuse liikmena enda majandustegevuses, on kinnitatud ka

kohtupraktikas (TlnRnKm 21.12.2018, 2-18-8424, p 8). Nii hageja kui ka kostja on sõlminud

käenduslepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja väide, et laenulepingu poolteks on

füüsilised isikud, kes ei tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses, ei ole kohtualluvuse

kokkuleppe lubatavuse hindamisel asjakohane.

2. Kostja palus hagi jätta läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagi tuleb jätta läbi

vaatamata, kuna asi ei allu Eesti kohtule. Pooltevaheline kohtualluvuse kokkulepe on tühine

seetõttu, et Primonole andsid laenu füüsilised isikud, kes ei tegutsenud oma majandus- ja

kutsetegevuses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 17.05.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagiavaldus jätta TsMS § 423 lg 1 p 13

alusel läbi vaatamata, kuna hagi lahendamine ei allu Eesti kohtule.

3.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012,

kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades

(uuesti sõnastatud) (edaspidi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus) art 4 lg 1 näeb ette, et

käesoleva määruse kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on

liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 18 p 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija

vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seega tuleb üldise

kohtualluvuse sätete järgi kostja vastu esitada hagi kostja elukoha järgi, milleks on

hagiavalduse kohaselt on XXX , Saksamaa.

2-23-14866

3.3. Hageja on põhjendanud hagi esitamist Harju Maakohtule sellega, et pooled on sõlminud

kohtualluvuse kokkuleppe käenduslepingu p-s 4.5, mille kohaselt tuleb vaidlus lahendada

Harju Maakohtus. Tegemist on hageja väitel majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud

kohtualluvuse kokkuleppega TsMS § 104 lg 1 kohaselt. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 25 lg 1 kohaselt kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku

leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks

on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud pädevad, välja arvatud

juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse

kohaselt tühine. Seega tuleb kohtul hinnata seda, kas poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p-

s 4.5 sisalduv kohtualluvuse kokkulepe võib Eesti õiguse alusel olla tühine.

3.4. Alates 05.04.2011 jõustunud VÕS § 143 lg 1 muudatuse kohaselt mõistetakse

tarbijakäenduslepinguna käenduslepingut, kus käendajaks on füüsiline isik. Sisuliselt on

nimetatud seaduse muudatusega kaasnenud põhimõtteline muudatus selles, et füüsilise isiku

sõlmitud käendusleping saabki seadusest tulenevalt olla ainult tarbijakäendusleping. Seega

käsitatakse ka ettevõtte juhtide ning osanike poolt antud käendusi edaspidi tarbijakäendustena.

Kuivõrd käesolev vaidlus ei ole seotud mõlema poole (hageja ja kostja) majandus- ja

kutsetegevusega, on kohtualluvuse kokkulepe, millele hageja tugineb, vastuolu tõttu TsMS §

104 lg-ga 1 tulenevalt TsMS § 106 lg 1 p-st 1 tühine, mistõttu allub hagi kostja vastu üldise

kohtualluvuse järgi kostja elukohajärgse riigi kohtule.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi läbi

vaadata.

4.1. Määruskaebuse kohaselt tuleneb hageja nõue käenduslepingust. Käenduslepingu p 4.5

kohaselt lahendatakse lepingust tulenev või lepinguga seotud vaidlus Harju Maakohtus.

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 kohaselt lahendab asja selle liikmesriigi

kohus, kellele pooled on kohtualluvuse kohtuleppega vaidluse allutanud. Seega praegusel

juhul tuleb hagi menetleda Harju Maakohtus, sest pooled on nii kokku leppinud. Hageja ei

nõustu maakohtuga, et käenduslepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe on tühine, sest

käendusleping on sõlmitud füüsilise isikuga. Vaidlus puudub, et käendusleping on sõlmitud

seoses hageja majandus- ja kutsetegevusega. Ekslik on aga maakohtu seisukoht, et kuna

kostja on füüsiline isik, siis on käenduslepingu näol automaatselt tegemist väljaspool kostja

majandus- ja kutsetegevust sõlmitud lepinguga. kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse

hindamisel ei ole oluline mitte see, et käendaja on füüsiline isik, vaid see, kas füüsiline isik

sõlmis lepingu majandus- ja kutsetegevuses. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et tarbija

mõiste sisustamisel kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb lähtuda Brüsseli I

(uuesti sõnastatud) määrusest ja Euroopa Kohtu praktikast. Euroopa Kohtu praktika kohaselt

ei ole ainult tehingud, mis on sõlmitud isiku eratarbimise vajaduste rahuldamise eesmärgil,

seotud isiku majandus- ega kutsetegevusega, ning on leitud, et kui äriühingu juht või

enamusosanik, tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, tegutseb ta enda majandus- või

kutsetegevuses.

4.2. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja sõlmis 29.11.2022 käenduslepingu

põhivõlgniku (PRIMONO GeRau GmbH & Co. KG; Primono) täisosaniku juhatuse liikme

ehk Primono esindusõigusliku isikuna. Primono on kostja poolt 30.03.2021 asutatud ettevõte,

mille täisosanik on PRIMONO DEVELOPMENT GmbH, kellel on (tegevdirektorite kaudu)

õigus Primonot esindada. PRIMONO DEVELOPMENT tegevdirektor on Q.V , millest

järelduvalt on Q.V-l Primono esindamise õigus. PRIMONO DEVELOPMENT GmbH

2-23-14866

kuulub 100% PRIMONO GROUP AG-le, mis omakorda kuulub 99,8% Q.V GROUP GmbH-

le. Q.V GROUP GmbH ainuosanik on kostja. Järelikult on Primono tegelikuks kasusaajaks

läbi erinevate äriühingute ning esindusõiguslikuks isikuks kostja. Seega sõlmis kostja

Primono kohustusi tagava käenduslepingu enda majandus- ja kutsetegevuses.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, mis sätestab, et kohus

jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Pädevuse puudumine TsMS

§ 423 lg 1 p 13 tähenduses tuleb vajalikel juhtudel võrdsustada analoogia alusel

rahvusvahelise kohtualluvuse puudumisega (RKTKm 31.03.2015, 3-2-1-179-14, p 10).

Maakohus märkis vaidlustatud määruses õigesti, et käesoleval juhul tuleb kohtualluvuse

kontrollimisel kohaldada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrust. Maakohus leidis, et kuna

hageja ja kostja olid sõlminud tarbijakäenduslepingu VÕS § 143 lg 1 järgi, on poolte vahel

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe käenduslepingu p-s 4.5 tühine TsMS § 106 lg 1 p 1 ja §

104 lg 1 alusel.

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-d 17–19

reguleerivad kohtualluvust tarbijalepingute korral. Kui tegemist on tarbijalepinguga, seab

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 19 kohtualluvuse kokkuleppele täiendavad

tingimused. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 on kohaldatav juhul, kui

täidetud on kolm tingimust: esiteks on üks lepingupooltest tarbija, kes tegutseb oma

majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil; teiseks on leping sellise tarbija ja

oma äri- või kutsetegevuse raames tegutseva isiku vahel tõepoolest sõlmitud, ning

kolmandaks kuulub see leping ühte art 17 lg 1 p-des a–c nimetatud kategooriatest. Need

tingimused peavad olema täidetud kumulatiivselt, mistõttu juhul, kui üks kolmest tingimusest

ei ole täidetud, ei saa kohtualluvust kindlaks määrata vastavalt reeglitele, mis reguleerivad

kohtualluvust tarbijalepingute valdkonnas (vt nt EKo 02.04.2020, C-500/18, AU vs. Relianto

Investments, p 45).

Hageja on juriidiline isik ja on kostjaga käenduslepingut sõlmides tegutsenud enda

majandustegevuses. Käenduslepingu teiseks pooleks on kostja, kes on poolte esile toodud

asjaolude kohaselt Primono, kelle kohustust kostja hageja ees käendas, täisosaniku juhatuse

liige ehk Primono esindusõiguslik isik. Euroopa Kohus on leidnud, et kui äriühingu juht või

enamusosanik tagab äriühingu lepingust tulenevaid kohustusi, ei ole tema puhul tegemist

tarbijaga (EKo 14.03.2013, C-419/11, Česká spořitelna, a.s. vs. Gerald Feichter, p-d 36–40).

Euroopa Kohus on märkinud, et isik võib tarbijale kohalduvate kohtualluvuse sätetele

tugineda üksnes juhul, kui lepingu ainus eesmärk on eratarbimise käigus rahuldada üksikisiku

isiklikke vajadusi või leping on isiku majandus- või kutsetegevusega seotud nii nõrgalt, et

sellel on lepingu sõlmimise kontekstis vaid tähtsusetu roll (vt nt EKo 25.10.2018, C-498/16,

Maximilian Schrems vs. Facebook Ireland Limited, p-d 30 ja 31; 09.03.2023, C-177/22, JA

vs. Wurth Automotive GmbH, p 23). Hagiavalduse kohaselt käendas kostja Primono ja hageja

2-23-14866

vahel sõlmitud paralleelkohustuse lepingut, millega Primono võttis kohustuse tasuda hagejale

summa, mis on võrdne Estateguru portaali kaudu Primono poolt sõlmitud laenulepingutest

tulenevate Primono kohustuste summaga. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat leiab

ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei kohaldu Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-d

17–19, kuivõrd täitmata on art 17 lg-s 1 sätestatud tingimus, et üks lepingupooltest on tarbija,

kes tegutseb oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil.

10. Maakohus kohaldas õigesti Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-t 1, mille

kohaselt võivad pooled olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, kokku leppida, et

konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev

liikmesriigi kohus või kohtud, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise

kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine. TsMS § 106 lg 1 p 1 sätestab,

et kohtualluvuse kokkulepe on tühine, kui see on vastuolus TsMS § 104 lg-s 1 sätestatuga.

TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle

kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole

majandus- või kutsetegevusega. Maakohus leidis, et käesolev vaidlus ei ole seotud mõlema

poole (hageja ja kostja) majandus- ja kutsetegevusega, mistõttu on käenduslepingu p-s 4.5

sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe tühine.

10.1. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 25 lg-st 1 ja TsMS § 104 lg-st 1 ning § 106 lg 1 p-s 1 tulenevalt on

hageja ja kostja vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe tühine. Vaatamata sellele, et

praegusel juhul on kostja kui füüsilise isiku sõlmitud käendusleping VÕS § 143 lg 1 järgi

tarbijakäendusleping, ei tähenda see, et isik tuleks lugeda tarbijaks ka igas muus aspektis ja et

välistatud oleks olukord, kus vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega

TsMS § 104 lg 1 kontekstis. Kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse hindamisel tuleb tuvastada,

kas vaidlus on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega, mis on eraldiseisev küsimus

sellest, kas isiku sõlmitud käenduslepingule kohaldatakse tarbijakäenduse sätteid.

Põhivõlgniku Primono täisosaniku juhatuse liikme olek annab nii Eesti õiguse kui ka Brüsseli

I (uuesti sõnastatud) määruse järgi aluse eelduseks, et põhivõlgniku kohustust tagades

tegutseb isik majandus- või kutsetegevuses ja mitte tarbijana (RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-89-

08, p 11; 08.12.2009, 3-2-1-126-09, p 12 teine lõik; EKo 14.03.2013, C-419/11, Česká

spořitelna, a.s. vs. Gerald Feichter, p-d 36–40). Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et

tema juhitava äriühingu, milles tal on läbi teiste äriühingute ka osalus, kohustuse käendamisel

oleks olnud majandustegevusest või kutsealast sõltumatu eesmärk.

10.2. Lisaks on kostja väitnud, et kohtualluvuse kokkulepe on tühine ka seetõttu, et kostja

käendab laenulepingut, kus laenuandjateks olid füüsilised isikud, kes ei tegutsenud oma

majandus- või kutsetegevuses. Kolleegiumi arvates ei oma tähtsust, kes on Primono ja

Estateguru OÜ vahel sõlmitud laenulepingutes võimalikeks tegelikeks laenuandjateks. TsMS

§ 104 lg 1 järgi peab vaidlus olema seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega.

Seega tuleb viidatud sätte järgi kontrollida üksnes, kas konkreetse vaidluse pooled, kes

omavahel kohtualluvuse kokkuleppe sõlmisid, vastavad samas lõikes sätestatud tingimustele.

Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud kostja ja hageja vahel, mitte kostja ja füüsilistest

isikutest laenuandjate vahel. Käenduslepinguga on kostja võtnud kohustused hageja ees, mitte

nende füüsilisest isikutest laenuandjate ees, kes Estateguru portaali kaudu Primonole laenu

andsid. Kostja väited, et füüsilistel isikutel polnud õigust anda laenu tegevuslubade

puudumise tõttu, ei oma hageja nõude esitamisel ja kohtualluvuse kokkuleppe kontrollimisel

tähtsust, sest hageja on esitanud nõude kostja vastu hageja ja kostja vahelisest õigussuhtest

tulenevalt. Ringkonnakohus ei nõustu, et tegemist võiks olla füüsilisest isikute nõuetest kostja

2-23-14866

vastu nö formaalse vahendaja kaudu forum shoppinguna. Praegusel juhul tuli kindlaks teha

vaid see, kas hageja ja kostja vaheline kokkulepe on sõlmitud ja kas see on kehtiv.

10.3. Kostja ei ole toonud esile muid tühisuse aluseid Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 25 lg 1 tähenduses. Art 25 lg 1 p a järgi sõlmitakse kohtualluvuse kokkulepe mh

kirjalikult. Hageja ja kostja sõlmisid kirjalikult käenduslepingu, mille p-s 4.5 on kokku lepitud

kohtualluvuses. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et poolte vahel sõlmitud

kohtualluvuse kokkulepe käenduslepingu p-s 4.5 on kehtiv ja hagi allub Harju Maakohtule.

Seetõttu ei ole alust jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

11. Kostja märkis määruskaebemenetluses, et vajalik võib olla menetluse peatamine, kuna

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-23-14994 esitanud Euroopa Kohtule eelotsuse taotluse, milles

palub selgitada, kas kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse sidumine selle sõlminud füüsilise

isiku tegutsemisega majandus- ja kutstegevuses (Eesti õiguse regulatsioon TsMS § 104, §

106) on kohtualluvuse kokkuleppe sisulise kehtivuse küsimus (Brüsseli I (uuesti sõnastatud)

määruse art 25 lg 1 kontekstis). Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu käesolevas asjas arutatav

kohtualluvuse küsimus tsiviilasjas nr 2-23-14994 esitatud eelotsuse taotluse vastusest.

Riigikohus küsis viidatud asjas Euroopa Kohtult, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 25 lg-s 1 tehtud viide „asjaomase liikmesriigi õigusele“ tähendab Eesti õiguse puhul viidet

mh TsMS § 106 lg 1 p-le 1 ja § 104 lg-le 1. Kuigi ringkonnakohus kohaldas praeguses

määruses koos Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg-ga 1 ka TsMS § 106 lg 1 p 1 ja

§ 104 lg-t 1, leidis ringkonnakohus, et kohtualluvuse kokkulepe ei ole siseriikliku õiguse järgi

tühine. Seetõttu ei muutuks määruse lõpplahendus sellest, kui Euroopa Kohtu suuniste järgi ei

oleks TsMS § 106 lg 1 p 1 ja § 104 lg 1 sätestatud tingimused sisulise kehtivuse küsimus

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 tähenduses, mis tähendaks, et TsMS § 106

lg 1 p 1 ja § 104 lg-t ei peaks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 25 lg 1 kontrollimisel

kohaldama. Ühtlasi ei puuduta tsiviilasjas nr 2-23-14994 taotletud eelotsus

tarbijakäenduslepinguid ega küsimust, millal saab lugeda, et füüsiline isik tegutseb majandus-

või kutsetegevuses, samuti olukorda, kus käendatava laenulepingu poolteks võivad olla

füüsilised isikud, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses.

12. Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmise otsustab maakohus asja sisulisel

lahendamisel.

13. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude

jaotusest.

14. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks

tagasi maakohtule, siis ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (TsMS § 427 esimene

lause; vt ka RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)