2-24-5838/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7. november 2024

Tsiviilasja nr ja hagi ese

2-24-5838

M.K. hagi T.J.-i vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg 1

sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

2589,48 eurot (287,72 x 9; TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

alaealine M.K. (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX,

viibimiskoht: XXX

Hageja seaduslik esindaja

XXX (Viljandi Vallavalitsuse kaudu; registrikood: 75038606;

aadress: XXX, Viljandi; e-post: XXX)

Hageja seadusliku esindaja

volitatud esindaja

K. J. (e-post: XXX)

Kostja

T.J. (isikukood: XXX; aadress: XXX,; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista T.J.-ilt M.K. kasuks alates 08.11.2024 kuni M.K. täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot

kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40

eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil

ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista T.J.-ilt M.K. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana

perioodi 12.04.2024 – 07.11.2024 eest kokku 2014,04 eurot.

4. Resolutsiooni p-des 2 ja 3 nimetatud summasid ületavas osas jätta hagi rahuldamata.

5. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis

tuleb iga kuu 10. päevaks üle kanda M.K. kontole nr XXX.

6. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. Hageja esindaja esitas 12.04.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse elatise nõudes (dtl 3-6).

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja X. Tartu Maakohtu 19.01.2024 määrusega nr 2-24-957

rahuldas kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse ja eraldas hageja vanematest. Sama

kohtumäärusega piiras kohus kostja ja peatas K. K. hooldusõiguse hageja suhtes elu- ja

viibimiskoha määramise, tervise ja hariduse osas ning varahooldusõiguse osas kohtumenetluse

ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, s.o kuni 19.07.2024. Kohus määras hageja

ajutiseks eestkostjaks Viljandi Valla. Ajutisele eestkostjale kuulus nii lapse vara- kui ka

isikuhooldusõigus. Hageja paigutati 25.01.2024 XXX asendushooldusteenusele.

2. Kuivõrd PKS § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad, pöördus Viljandi Vallavalitsus kui alaealise lapse eestkostja ja esindaja kohtu poole

elatise väljamõistmiseks miinimumsummas ning tagasiulatuvalt alates 19.01.2024 (alates kostja

hooldusõiguse piiramise ning KOV eestkostele tuleku kuupäevast). Hageja esindaja esitas

12.09.2024 tulenevalt kohtu esitatud kompromissi sõlmimise ettepanekust täiendava seisukoha,

milles avaldas, et kostjaga ei olnud võimalik kompromissi sõlmida (dtl 27). Eestkostespetsialist

on vestelnud kostjaga 09.09.2024 ja 11.09.2024 telefoni teel. Mõlemal korral on T.J. öelnud, et

tal puudub töökoht ning tal ei ole võimalik lapsele elatist maksta.

Kostja vastuväited

3. Kostja esitas 08.05.2024 vastuse, milles avaldab, et ei tea, kuidas elatist maksta, kuivõrd on

töötu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus,

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning

objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste

tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei ole kohus

TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal

algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente

oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet

kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, TrtRKo nr 2-21-137993, p 9).

6. Kuivõrd kohus võib koguda tõendeid lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses ka omal

algatusel, siis on kohus tuvastanud registriandmete alusel järgnevad asjaolud:

-

rahvastikuregistri andmetel on hageja kostja ja K. K. ainuke laps;

-

kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Maakohtu 28.05.2024 määrusega nr 2-24-957

piiratud T.J.-i isiku- ja hooldusõigust ja peatatud K. K. isiku- ja varahooldusõigus lapse M.

K. suhtes ja määratud lapse eestkostjaks täisealiseks saamiseni Viljandi Vald; Tartu

Maakohtu 08.07.2024 määrusega nr 2-24-7659 on mõistetud lapse X K. K.lt hageja kasuks

välja elatis igakuiselt 100 eurot;

-

Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad kostjal aktiivsed töötamise kanded;

-

Äriregistri andmete kohaselt ei ole kostja juhatuse liikmena seotud juriidiliste isikutega;

-

Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed kostjale kuuluva vara kohta;

-

Kinnistusraamatu andmetel on kostja korteriomandi asukohaga , XXX üks ühisomanikest

(dtl 40-41).

7. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises,

täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks

piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 13).

Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust,

kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

8. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja ei ela lapsega koos ning puuduvad tõendid, et ta oleks

osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel, on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud

eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.

9. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui PKS

§-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). PKS § 101 lg-te 1-7 alusel arvutatud elatise

suuruseks oli 260,33 eurot perioodil 01.04.2023 - 31.03.2024 ning 287,72 eurot alates

01.04.2024 (kohtu arvutused elatiskalkulaatori alusel). Kohus selgitab, et miinimummääras

elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja

tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Hageja nõuab

seadusjärgset miinimumelatist, seega on hageja elatisnõue lubatav ning hageja ei pea kohtule

tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus ka kahelda, et hageja igakuised

kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.

10. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo nr 2-19-19160, p 15) selgitanud, et alaealise elatise

nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud PKS § 101 alusel

elatise suuruse arvutamiseks. Kohus saab PKS § 101 alusel elatise suuruse arvutamiseks

vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil. PKS § 102 lg 2

alusel elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk

kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Mõjuvad

põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna ja mõjuv põhjus võib olla

ka muu asjaolu. Seega annab PKS § 102 lg 2 kohtule õiguse mõjuval põhjusel vähendada elatist

alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles

ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei

vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise

vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Kohus selgitab Riigikohtu praktikale tuginedes, et kostjal on lapse huvides kohustus teenida

sissetulekut ning lahus elav vanem ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p

15). Üldjuhul on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu

vara arvelt (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise

hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm

sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike

vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 14). Juhul kui

laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist

vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal

pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama

astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse

ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).

12. Kuigi kohus on tuvastanud, et hageja emalt on välja mõistetud igakuiselt 100 eurot, ei ole kohtu

hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks elatist võrdselt teiselt vanemalt välja

mõistetud elatise suurusega. Kohus on kostjale 27.05.2024 selgitanud, et kui kostja ei ole nõus

elatise maksmisega, tuleb kostjal oma vastust põhjendada ning kostja vastus, et ta ei soovi elatist

maksta, ei ole elatise vähendamise aluseks. Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu, et ole

kostja menetluses välja toonud ega tõendanud. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise

vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel. Kuigi kohus ei oma täpset teavet

kinnistu ühisomandi kujunemise ja jagunemise asjaolude kohta, tugineb kohus kinnistusraamatu

kannetele, mille kohaselt on kostja korteriomandi ühisomanik. Kohus leiab, et ühisomandis

oleva vara arvel võib olla põhjendatud täita lapse ülalpidamiskohustust, kui see on ainus või

parim võimalik ressurss lapse vajaduste rahuldamiseks. Sellisel juhul ei välistata võimalust katta

lapse ülalpidamiskulud kostja kinnistu osaluse arvelt.

13. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja

veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 08.11.2024 kuni hageja täisealiseks (16.01.2035)

saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine

elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96

eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud

40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning

lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

14. Kuigi kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis kinnitaksid, et kostjalt elatise

väljamõistmine miinimummääras oleks ebamõistlikult koormav, siis tagasiulatuva elatise nõude

osas on kohtu seisukoht siiski järgnev.

15. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on nimetatud paragrahvi tõlgendades selgitanud (vt

RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 12), et selle mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ja

olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud

ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kuna ülalpidamisnõue on

suunatud lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele,

on selle nõude eesmärgiks tagada toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige lapse

olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Vajaduse ilmnemisel tuleb elatise nõue

esitada pikema viivituseta. Kohtu hinnangul võib eeldada, et lapse vajadused olid vähemalt

osaliselt kaetud muude vahenditega või elatise saamine ei olnud nii kriitiline, kuivõrd hageja

esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja seaduslik esindaja oleks kostjalt elatist küsinud.

Tagantjärele elatise nõudmine asetaks kostja ebamõistlikult raskesse majanduslikku olukorda,

seega on põhjendatud leevendada kostja rahalist koormust ning mõista välja hageja kasuks

ühekordne sissenõutavaks muutunud elatis kohtumenetluse perioodi 12.04.2024 – 07.11.2024

eest kokku 2014,04 eurot (s.o 7 x 287,72). Seda ületavas osas jääb hageja nõue rahuldamata.

Kohus selgitab, et kui kohtumenetluse ajal on kostja hagejale elatist siiski mingis ulatuses

tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel eelnimetatud ühekordsest hüvitisest need tõendatud

summad maha arvestada.

16. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1

alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused

ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud

asjaoludega oluliselt muutunud.

17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik