2-24-7538/28 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7. november 2024

Tsiviilasi nr ja hagi ese

2-24-7538

L-S.S. hagi K.S. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

2589,48 eurot (287,72 x 9; TsMS § 129 lg 2)

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

alaealine: L-S.S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX,)

Hageja seaduslik esindaja

L.A. (isikukood: XXX; elukoht: XXX,; e-post: XXX)

Kostja

K.S. (isikukood: XXX; elukoht; XXX e- post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista K.S. X L-S.S. kasuks alates 08.11.2024 kuni L-S.S. täisealiseks saamiseni

(XX.XX.XXXX) välja elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot

kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40

eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1.

aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

3. Mõista K.S. L-S.S. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse summana

perioodi 01.06.2024 – 07.11.2024 eest kokku 1438,60 eurot.

4. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsusega väljamõistetud

elatis tuleb iga kuu 5. päevaks üle kanda L.A. pangakontole nr XXX.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte hageja seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Selgitus

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. Hageja esitas 14.05.2024 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu kuni hageja täisealiseks

saamiseni (XX.XX.XXXX) elatise väljamõistmiseks (dtl 2-7). Hagiavalduse kohaselt

elab hageja koos X ning viibib kostja juures 2-6 korda kuus. Hageja seaduslik esindaja

märgib, et kostja peaks maksma ühist auto liisingut 110 eurot ja lasteaeda, kuid on jätnud

selle vahel maksmata. Hageja igakuised kulud on 580 eurot. Täiendavalt märgib

15.05.2024 ja 16.05.2024 hageja seaduslik esindaja, et soovib elatise maksmist

miinimummääras ning seda alates juunist 2024 (dtl 10-12).

2. Hageja seaduslik esindaja on seisukohal, et lapse jagamine selliselt nagu kostja on oma

vastuses avaldanud ei ole mõeldav, kuivõrd kostja elab hagejast üle 100 km eemal, kuid on

nõus, et laps viibiks kostjaga kahel nädalavahetusel kuus. Hageja seaduslik esindaja vaidleb

vastu kostja vastusele, justkui oleks kostja toetanud hagejat riiete ostu ja muu vajaliku

soetamisega. Kostja X on ostnud mõned asjad, kuid kõik muu on enamjaolt soetanud hageja

seaduslik esindaja. Kostja on viimased kuud jätnud maksmata lasteaiaarved või on maksed

viibinud. Hageja seaduslik esindaja märgib, et nõustub 180 euroga kuus.

Kostja vastuväited

3. Kostja avaldas 27.05.2024 esitatud vastuses hagile (dtl 21-22), et kostjal on hageja

seadusliku esindajaga kokkulepe lapse toetamise ning ülalpidamise osas ning ei ole hoidnud

ülalpidamisest kõrvale. Kostja on ostnud hagejale riideid, toetanud teda rahaliselt ja andnud

ülalpidamist vabatahtlikult. Vastavalt lapse soovile on hageja elanud ka kostja juures. Kostja

peab õiglaseks ja on valmis kokkuleppeks, et hageja elaks pool kuud kostja juures ning oleks

kostja täielikul ülalpidamisel. Kostja märgib, et hageja esindaja poolt kirjeldatud lapse

vajaduste loetelu ei vasta kindlasti tegelikkusele. Kostja on nõus maksma elatist pooles

suuruses seaduses ette nähtud minimaalsest elatisest.

Menetluse käik

4. Kohus määras 02.09.2024 kostjale tähtaja pangakonto väljavõtte, tulude aruande ning

asjaolude ja tõendite esitamiseks (dtl 28). Kuivõrd kostja kohtu korraldust ei täitnud, tegi

kohus päringud Eesti Töötukassale, X Vallavalitsusele, Maksu- ja Tolliametile,

Sotsiaalkindlustusametile ja pankadele (dtl 31-39).

5. Kohus määras asja kirjalikku menetlusse ning võimaldas pooltele esitada lõplikud

seisukohad (dtl 148-149).

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Asjas toimunud eelmenetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus,

tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning

objektiivselt, leiab, et hagi

tuleb rahuldada

.

7. Esiteks märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja

määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja

milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb

menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest. Samuti ei

ole kohus TsMS § 436 lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega

seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses

koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama

andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg

5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (RKTKo nr 2-16-118651, p 15, TrtRKo nr 2-

21-137993, p 9).

8. Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse

kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine

ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja

arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo nr 3-

2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas

suuruses.

9. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja L.A. (dtl 8).

Samuti puudub vaidlus, et hageja peamine elukoht on X juures ning mh puuduvad tõendid,

et kostja osaleks lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel, seega on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s

100 sätestatud eeldused kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks. Kui kostja soovib,

et laps elaks pool kuud temaga, on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse

lastekaitsespetsialisti poole suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtuväliselt või vastava

avaldusega kohtusse.

10. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma

lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata

kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda.

Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega

ettenähtut. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus

sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada

tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval

ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13; RKTKo nr 2-18-6499, p

11). Kohus märgib, et kostja on avaldanud, et on andnud hagejale elatist vahetult, ostes

riideid ja aidanud rahaliselt, kuid jätnud selle tõendamata. Samuti on tõendamata ka väide, et

hageja on elanud kostja juures. Kui lastest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele

osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele

elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe teise vanemaga. Kokkuleppe puudumisel

tuleb ülalpidamiskohustust täita elatise tasumisena. Kostja avaldatu, justkui oleks ta andnud

lapsele vahetut elatist, ei saa pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks, kuivõrd asja

materjalidest nähtuvalt ei ole vanemate vahel sellekohast kokkulepet, samuti ei nähtu, et

hageja seaduslik esindaja oleks sellise elatise maksmise viisi hiljem heaks kiitnud. Kuna

kostja ei ole hagejale elatist maksnud, on kostja rikkunud ülalpidamiskohustust ning hageja

on õigustatud kostjalt elatist nõudma.

11. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või üldjuhul igakuine elatis olla väiksem kui

PKS §-s 101 arvutatud summa (nn miinimummäär). PKS § 101 lg-te 1-7 alusel arvutatud

elatise suuruseks on 287,72 eurot alates 01.04.2024. Kohus selgitab, et miinimummääras

elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel

normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise

kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole

vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13).

Hageja nõuab seadusjärgset miinimumelatist, seega on hageja elatisnõue lubatav ning hageja

ei pea kohtule tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus ka kahelda, et

hageja igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

baassummale.

12. Kuigi kostja väide hageja vahetule ülalpidamisele ning kostja juures viibimisele on

paljasõnaline ja tõendamata, saab kohus elatist vähendada siiski alla seadusega kehtestatud

miinimummäära seaduses sätestad eelduste, s.o mõjuvate asjaolude, esinemisel (PKS § 102

lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine

laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS § 102 lg 1 märgitud asjaolu, et ole kostja

menetluses välja toonud ega tõendanud. Kostja ei ole kohtule väitnud, et tema puhul oleks

tegemist osalise töövõimega isikuga või tal esineb muid mõjuvaid põhjuseid elatise

vähendamiseks alla miinimummäära. Maksu- ja Tolliameti vastusega (dtl 54) on tõendatud,

et kostjal on olnud töökoht XXXs, kus ta töötanud veebruar kuni aprill 2024. Eesti

Töötukassa andmetel ei ole kostja registreeritud töötuna arvele

(dtl 44).

Sotsiaalkindlustusamet on vastanud, et kostja ei ole arvel hüvitiste või toetuste saajana (dtl

59). Kostja elukoha järgne omavalitsus X Vallavalitsus on samuti avaldanud, et kokkupuude

isikuga puudub ning isikule pole määratud vallavalitsuse poolt sotsiaaltoetusi ega toetavaid

teenuseid (dtl 146). Kostja puhul on tegemist töövõimelise isikuga, mh kohtute

infosüsteemis kajastuvatest rahvastikuregistri andmetest nähtub, et kostjal on üksnes üks

laps, kelleks on hageja. Seega ei esine kostja puhul asjaolusid, millest tulenevalt oleks

võimalik elatist vähendada.

13. On tuvastatav, et kostjal on Swedbank AS-s arvelduskontol perioodil 27.09.2023 -

27.09.2024 seisuga 27.09.2024 sissetulekuid kokku 14 200,47 eurot (dtl 65-142). Riigikohus

on leidnud oma varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem PKS § 102 lg 2 teise

lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). Samuti märgib kohus, et

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa

ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. Sama sätte lg 11 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei

ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib

arestida kuni pool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse

perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku

võlgniku sissetulekust. Arvestades, et kostjal on sissetulekuid 12 kuu jooksul kokku olnud

14 200,47 eurot, leiab kohus, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et kasutada seda enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt.

14. Arvestades eelnevat on põhjendatud kohtu hinnangul hageja elatise nõue miinimummääras.

Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks võtnud Justiitsministeeriumi

väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates 08.11.2024 kuni hageja

täisealiseks (16.06.2038) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis muutuva

suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76

eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast,

millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50% lapsetoetusest). Elatissummat tuleb

muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest

lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele

järgnevast kuust.

15. Sissenõutavaks muutunud elatisena on hagejal põhjendatud välja mõista kostjalt ühekordne

tagasiulatuv elatis perioodi 01.06.2024 - 07.11.2024 eest summas 1438,60 eurot (5 x

287,72).

16. Kohus selgitab, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist

maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1

alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik