2-24-452/22 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 7. november 2024

Tsiviilasi

nr 2-24-452

L.L. hagi M.P. Põdra vastu Tartu Maakohtu 04.03.2021

tagaseljaotsusega nr 2-21-2095 määratud elatise

suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärani

kirjalik hagimenetlus

Hagihind

1172,97 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

L.L. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, XXX)

Hageja seaduslik esindaja

K.L. (isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxx, XXX; e-post:)

Hageja lepinguline esindaja

Jurist Irina Metsler-Verner (OÜ Hugo, e-post: XXX)

Kostja

M.P. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxvald,xxxxxxxxxxxx; e-post:)

Kostja lepinguline esindaja

Jurist Eimar Kogger (Legius Õigusabi OÜ, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Muuta Tartu Maakohtu 04.03.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-21-2095

väljamõistetud elatise suurust ja mõista M.P. Pxxxxxx L.L. kasuks alates 08.11.2024

kuni L.L. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx) välja elatis muutuva suurusena, st

hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem: elatise baassumma 272,76 eurot, millele

on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest

summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat muuta

PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest

lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele

järgnevast kuust.

3. Mõista M.P. Pxxxxxx L.L. kasuks sissenõutavaks muutunud elatis ühekordse

summana perioodi 10.01.2024 – 31.10.2024 eest kokku 2015,03 eurot. Kui kostja on

perioodil 10.08.2024 kuni 07.11.2024 teinud täiendavaid elatismakseid, tuleb ka need

maksed eelnimetatud summast maha arvestada.

4. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt

eelneva kuu viimasel kuupäeval.

5. Kohtuotsusega väljamõistetud elatis kuulub igakuise maksena ülekandmisele või

üleandmisele lapse ema K.L. pangakontole (konto nr EE502200221050143107, AS

Swedbank).

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostja lepingulistele esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue ning vastuväited kostjale

1. Hageja esitas 10.01.2024 kostja vastu hagi (dtl 2-4) ja 04.02.2024 hagi täienduse (dtl 9),

milles taotleb elatise suurendamist elatise miinimummäärani, s.o hagiavalduse esitamise

hetkel 260,33 eurot. Hageja seaduslik esindaja leiab, et arvestades lapse kulutuse ja üldise

elukalliduse kasvu, on põhjendatud elatise suurendamine.

2. Hageja esitas 21.02.2024 kostja 20.02.2024 vastusele seisukoha (dtl 31) ning märgib, et

arvestades järjepidevat Riigikohtu praktikat, ei ole vaja hagejal tõendada enda vajadusi,

kuivõrd nõuab elatist miinimummääras.

3. Hageja selgitas tulenevalt 30.08.2024 kohtumäärusele (dtl 39-42), et elukalliduse, sealhulgas

inflatsiooni ja üldiste eluaseme, toidu, lasteaias käimise ja vaba aja tegevuste kulude olulise

kasvu tõttu on lapse kasvatamise kulud viimastel aastatel märgatavalt suurenenud. Samuti

on hüppeliselt tõusnud laenuintressid ja kehtestatud lisamaksud. Hageja põhjendab, et

varasemate aastatega võrreldes on kulutused kasvanud umbes 40–45%, mistõttu on lapsele

elatise suurendamise nõue igati põhjendatud. Hageja selgitab, et tema ainsa sissetulekuna on

osalise töövõime juures laste tugiisiku töö, mis piirab tema võimekust katta kiiresti tõusnud

elamiskulusid. Ta on üksi vastutav lapse heaolu eest ja sõltub osaliselt vanemate rahalisest

abist kodu korrashoiu, kütte ja muude esmatarbevajaduste katmisel. Hageja märgib, et

varasemalt abielus olles sai ta lapse kasvatamisel rahalist tuge abikaasalt, kuid nüüd üksi

elades on kõik kulud tema kanda, sealhulgas igapäevased sõidukulud ja elamiskulud kodus,

mis on linnast väljaspool. Ta leiab, et lapse isa võiks võtta suurema rahalise vastutuse, kuna

isa varasemate toetuste ulatus ja järjepidevus pole tõendatud, ning lapse ülalpidamise kulud

on märkimisväärselt kasvanud. Hageja seaduslik esindaja esitab konto väljavõtted, iseenda

tervisliku seisundi tõendi ja lapse puude diagnoosi.

4. Hageja avaldas 02.10.2024 seisukohas (dtl 181-184), et kostja üritab maksimaalselt

vähendada oma kohustust hageja ees, kostja on võimeline hagejale elatist tasuma vähemalt

miinimummääras. Hageja on välja toonud asjaolud, mis tõendavad seda, et oluliselt on

muutunud majanduslik seis ning kostja poolt tasutud elatis ei ole piisav lapse põhivajadusi

rahuldamiseks. Hageja avaldab, et kostjal on korteriomand aadressil xxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxx linn, xxxxxxvald ning märgib, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks

vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale

kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kuna hageja palub välja mõista elatise

miinimumsuuruses, siis ei ole hagejal vajalik esitada tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja

kandmise kohta. Hageja leiab, et kostja seab enda huvid ja vajadused kõrgemale kui lapse

omad ega käitu seega lapse huvides.

Kostja vastuväited

5. Kostja avaldas 20.02.2024 vastuses (dtl 23-24), et hageja on elatise suurendamise nõuet

põhjendades paljasõnaliselt väitnud, et on suurenenud kulutused lapse osas ja hinnatõus

toidu ja vajamineva osas. Hageja ei ole välja toonud ega ka tõendanud, kui palju on

konkreetselt kulutused lapsele suurenenud. Kostja avaldab, et tsiviilasjas nr 2-19-23 jättis

hageja vastu vaidlemata, seega nõustus hageja kostja elatise vähendamise nõudega. Kostja

hinnangul ei ole elukallidus Eestis kahekordistunud ning nii suurt muutust elatises tuleks

seetõttu hagejal ka tõendada.

6. Kostja esitas kohtunõudele vastuse (dtl 153-154), mh pangakonto väljavõtte (dtl 157-166),

millest nähtub, et nõutud perioodil on kostja tasunud hagejale 1950 eurot. Lisaks teatas

kostja, et ta on 30.11.2023 Tartu Maakohtule esitanud maksejõuetusavalduse.

Maksejõuetusmenetluses ümberkujundamiskava põhjal oli kostjal võlgnevusi kokku 26

827,70 eurot, mida kostja tasub igakuiselt ca 500 euro ulatuses (dtl 155).

7. Kostja avaldab 30.09.2024 seisukohas (dtl 178-179), et hageja on oma 12.09.2024 esitatud

vastuses pigem üldsõnaline ning koos vastusega esitanud rea kontoväljavõtteid, kuid ei ole

konkreetselt viidanud ja seetõttu jääb arusaamatuks, millist konkreetset väidet või asjaolu

(kulu) millise tõendiga hageja täpselt tõendada on soovinud. Vastus ei sisalda ka ühtki

arvutuskäiku ülalpidamiskulude kohta. Seetõttu on kostjal raske mõista, millised kulutused

on just lapsega seotud ja selles osas adekvaatset seisukohta kujundada. Küll aga leiab

kostja, et kindlasti ei ole kõik kontoväljavõteteltoodud kulud (vähemalt täies ulatuses)

seotud lapse ülalpidamisega ning seepärast palub kostja jätta hagi rahuldamata.

Menetluse käik

8. Kohus kohustas 30.08.2024 hageja seaduslikku esindajat ja kostjat esitama kohtule oma

pangakontode väljavõtted ning hageja esindajat ülevaate hageja konkreetsete keskmiste

vajaduste kohta ning andmed menetluse ajal elatise tasumise kohta (dtl 33-35).

9. Kohus määras asja lahendamise kirjalikku menetlusse ning võimaldas esitada pooltel soovi

korral lõplikud seisukohad (dtl 189-190).

10. Kuivõrd kohus võib tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-st 3 lapse

huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid oma algatusel (vt TrtRng

22.02.2023 nr 2-21-137993, p 9), siis kohus tuvastas erinevatele registritele tuginevalt

alljärgneva:

-

Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 07.02.2019 tagaseljaotsusega nr 2-

19-23 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 270 eurot. Tartu Maakohtu 04.03.2021

tagaseljaotsusega nr 2-21-2095 on vähendatud elatist mõistes kostjalt hageja kasuks alates

08.09.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni 130 eurot kuus;

-

Rahvastikuregistri andmetel on kostjal kaks alaealist last, sh hageja seadusliku esindajaga

ühine laps, kelleks on hageja;

-

Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx

linn, xxxxxx vald, XXX (dtl 193-194);

-

Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja töölepingu alusel alates 01.07.2019 xxxxxxxx

Saeveski AS-s (dtl 196);

-

Liiklusregistri andmetel kuulub kostjale BMW X5, 2004, registreerimismärgiga xxxxxxx(dtl

198).

KOHTU PÕHJENDUSED

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

12. Tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt esitatud olulisi tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab kohus, et

hagi tuleb rahuldada, põhjendades seda alljärgnevalt.

13. Kohus on rahvastikuregistri alusel tuvastanud, et hageja vanemad on kostja ja K.L.. Poolte

vahel puudub vaidlus, et lapse elukoht on ema juures.

14. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja

kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema

vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine

tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite

tagamist (vt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse

vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes.

Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis

makstakse hagejat esindanud vanemale.

15. TsMS § 459 lg-te 1 ja 2 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti

välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse

kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Elatise suuruse muutmise üle

otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus

kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka

elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik

kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11).

16. Antud juhul esitas hageja hagi elatise suuruse muutmiseks seetõttu, et Tartu Maakohtu

04.03.2021 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-21-2095 kostjalt välja mõistetud elatisest 130

eurot kuus ei piisa enam lapse ülalpidamiskulude katmiseks.

17. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §

101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe

lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5

kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada

kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust

saava pere kõigi laste vahel.

18. Perehüvitiste seaduse (PHS) eesmärk on tulenevalt PHS §-st 2 toetada lastega peresid ja

laste kasvatamist. Kui lapsetoetuse saamise õigus on PHS § 17 lg 1 järgi lapsel, siis

lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres

kolme või enamat last. Kohtule ei ole esitatud andmeid, millest nähtuks vanematele

lasterikka pere toetuse maksmine. Seega on PKS § 101 lg 5 alusel hageja puhul üheks

arvestatavaks komponendiks üksnes lapsetoetus (alates 01.02.2023 summas 80 eurot ühe

lapse kohta : 2, s.o 40 eurot).

19. Alates 01.01.2024 kuni 31.03.2024 oli elatise baassumma 249,78 eurot, millele lisati 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.t 1685 x 0,03= 50,55 eurot, kokku seega

300,33 eurot (50,55 + 249,78). Sellest summast tuleb maha arvata pool lapsetoetuse määra:

300,33 – (80 / 2) = 260,33 eurot. Asjaoludest ei nähtu, et hageja veedab kostja juures

rohkem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat vastava asjaolu ei muuda. Perioodi 01.01.2024

kuni 31.03.2024 miinimumelatis hagejale oleks seega 260,33 eurot kalendrikuus. Alates

01.04.2024 on elatise baassummaks 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutopalgast, s.t 1832 x 0,03= 54,96 eurot, kokku on vahesumma 327,72 eurot (54,96 +

272,76), millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetuse määra, s.o 40 eurot. Laps veedab

kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta.

Miinimumelatis hagejale alates 01.04.2024 on 287,72 eurot kalendrikuus (327,72-40).

Hageja palub suurendada väljamõistetud elatise (130 eurot kuus) suurust ja mõista kostjalt

välja elatise alates hagiavalduse esitamisest miinimumelatise kuni täisealiseks saamiseni

08.09.2036. Hageja taotletud elatise suurus on seega kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega

ja vastab PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise määrale.

20. Kohus on seisukohal, et ennekõike tuleb lapsele igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel

lähtuda PKS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Lisaks

eeltoodule tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka vanemate

võimalustega lapsele ülalpidamist anda. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma

laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid ning ta ei vabane lapse ülalpidamise

kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

Tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist PKS § 101

sätestatud suuruses.

21. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse

ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda.

Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele

lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate

kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Seoses kostja vastuväitega, et lapse

igakuised kulud ei ole tõendatud ja hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt

nähtuvad kulud ei ole seotud kõik hageja ülalpidamisega, osundab kohus, et elatise

suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini ei ole vaja üldjuhul tõendada, et

lapse vajadused on suurenenud (vt RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei

nõustu kohus kostja vastuväitega, et hagejal tuleb elatise suuruse muutmise hagi esitamisel

enda kulude suurust miinimumsummas elatise nõudmisel tõendada. Sõltumata, kas tegemist

on elatise suuruse muutmise või esmakordse nõudega, ei ole miinimumsummas elatise

nõudmisel vaja lapsel enda igakuiste kulutuste suurust vaja tõendada. Kuivõrd hageja nõuab

elatist miinimummääras, ei käsitle kohus täiendavalt kulude põhjendatust.

22. Kohus saab elatist vähendada siiski alla miinimummäära seaduses sätestad eelduste, s.o

mõjuvate asjaolude, esinemisel (PKS § 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise

miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Esmalt märgib

kohus, et kohtu tuvastatust ilmneb, et kostjal on küll kaks alaealist last, kuid kostja ei ole

kohtule esile toonud asjaolu, et kostja oleks teise alaealise osas täitnud ülalpidamise

kohustust. Kohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et kostja teisele alaealise lapsele ei ole

elatist välja mõistetud, samuti ei nähtu kostja esitatud pangakonto väljavõttelt (dtl 157-166)

regulaarseid kandeid teisele lapsele või tema vanemale. Kohus tuvastab üksnes ühe 20 euro

kande alaealisele 02.06.2024 selgitusega „kommiraha“.

23. Kostja on kohtule avaldanud, et Tartu Maakohtu menetluses oli kostja maksejõuetusavaldus

ning ümberkujundamiskava põhjal on kostjal võlgnevusi kokku 26 827,70 eurot ning

igakuiselt tasub tulenevalt kavast ca 500 eurot. Kohus selgitab, et võlgade

ümberkujundamise sisu füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 21 lg 1 kohaselt on,

et võlgnikule võimaldatakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku rahaliste

kohustuste ümberkujundamist, kuid lg 2 kohaselt elatisnõuet üksnes pikendatakse ja

võimaldatakse osadena täita, kuid ei vähendata. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei

lõpe lapsele elatise maksmise kohustus (FIMS § 50 lg 2). Seega viidatud seaduse kohaselt ei

mõjuta ümberkujundamiskava täitmine või kinnitamine elatise maksmise kohustust, sest

elatis on kaitstud nõue. Maksu- ja Tolliameti andmetel on tõendatud, et kostja töötab alates

01.07.2019 xxxxxxxxxSaeveski AS-s (dtl 196). Kostja puhul on tegemist töövõimelise

isikuga. Võrreldes Statistikaameti brutokuupalga andmeid (I kvartalis 1894 eurot, II kvartal

2007 eurot, III kvartal 2113 eurot) ja kostja konto väljavõttelt nähtuvaid töötasu kandeid, siis

kostja sissetulekud ületavad enamikus kuudes Eesti keskmise brutokuupalga taset. Seega on

kostja tulu üldiselt kõrgem kui keskmine tase, mis viitab sellele, et tal on piisav sissetulek

oma igakuiste kohustuste, sealhulgas elatise tasumiseks. Ainult juulikuus oli kostja töötasu

märkimisväärselt madalam (1205,79 eurot), jäädes alla Eesti keskmise brutokuupalga

taseme. Ühekordne väiksem sissetulek võib viidata ajutisele töövõimetusele, puhkusele või

vähendatud töötundidele. Kuna see on üksik kõrvalekalle, ei ole see tõenäoliselt püsiv

näitaja kostja maksevõime kohta. Pangakonto väljavõttest nähtuvad töötasud on 2024. aastal

olnud järgnevad: jaanuar 1887,30 eurot, veebruar 1756,50 eurot, märts 1581,78, aprill

1747,39 eurot, mai 1815,52 eurot, juuni 2301,26 eurot, juuli 1205,79 eurot, august 2471,41

eurot.

24. Riigikohus on leidnud oma varasemas lahendis, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab vanem PKS § 102 lg 2 teise

lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt, st võrdväärselt (vt RKTKo nr 3-2-1-119-15, p 11). Kohus tuvastas

kinnistusraamatu andmetele tuginedes, et kostjale kuulub kinnistu, kuid kinnistule on seatud

keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kohtutäitur A. Böckler (isikukood

46711062724) ja Bondora AS (registrikood 11483929) kasuks (dtl 193-194). Kohus

selgitab, et juhul kui hageja peaks elatisnõude osas algatama täitemenetluse, siis

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 lg 4 kohaselt lapse elatisnõude alusel tekkinud

arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool.

Seega, kui kostjal puuduvad muud rahalised vahendid lapse elatise tasumiseks, saab pidada

põhjendatuks, et lapse ülalpidamiskohustust täidetakse kostjale kuuluva kinnistu arvel.

Praktikas tähendab see, et kostja kinnistu võib osutuda lapse vajaduste rahuldamisel vajaliku

ülalpidamiskohustuse täitmiseks sobivaks ressursiks, kui muid varasid ei ole. Kohtul ei ole

võimalik ka kostja konto väljavõttest leida tõendeid, kui suured on tema igapäevased kulud

näiteks eluasemele, kommunaalidele või toidule. TMS § 132 lg 1 kohaselt täitemenetluses

võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Sama sätte lg 11 kohaselt kui

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse

perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool sama paragrahvi

lg-s 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku

sissetulekust arestitav summa jääb alla poole sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud summast,

võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kuigi kohus leidis, et mõnel

üksikul kuul oli kostja töötasu alla Eesti keskmise brutopalga, jääb talle siiski enamikul

kuudel pärast võlgade ümberkujundamise kavaga määratud kohustuste tasumist kasutusse

umbes 1200-1900 eurot kuus. Kohtu hinnangul on lapse elatise nõue erilise kaaluga,

arvestades lapse vajaduste katmist elatusmiinimumi tasemel. Kui kostjale jääb pärast

võlgade tasumist kätte märkimisväärselt rohkem kui palga alamäär, siis kohtu hinnangul ei

ole mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks tuleks elatise suurust vähendada, arvestades

eelviidatud elatist puudutavaid täitemenetluse sätteid. Kostja sissetulek ja varaline seis ning

töövõimelisus võimaldavad hageja huvides miinimumelatise tasumist.

25. Arvestades eelnevat on kohtu hinnangul põhjendatud hageja elatise suurendamine kuni

seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus on väljamõistetava elatise arvutuste aluseks

võtnud Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadava elatiskalkulaatori. Alates

08.11.2024 kuni hageja täisealiseks (08.09.2036) saamiseni tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 287,72 eurot kuus (valem:

elatise baassumma 272,76 eurot, millele on liidetud 54,96 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50%

lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse

muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

26. TsMS § 459 lõike 2 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasiulatuvat elatist perioodi

10.01.2024 – 31.10.2024 eest summas 2795,03 eurot (3 x 260,33 eurot ja 7 x 287,72 eurot).

Kuna kostja on menetluse käigus tasunud elatist, tuleb need summad arvestada

sissenõutavast elatisest maha. Kostja pangakonto väljavõtete alusel on tuvastatav (dtl 157-

166), et kostja on tasunud hagejale kokku 1950 eurot, millest kohus võtab arvesse jaanuari,

aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti 2024 eest makstud elatised summas 130 eurot. Kuivõrd

09.04.2024 tehtud ühekordne makse 1170 eurot ei ole selgelt ja ühemõtteliselt seostatav

ühegi konkreetse kuu elatisvõla katmisega (sh tegemist võib olla ka kohtumenetluse eelse

võlaga), peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud

elatisena välja 2015,03 eurot (2795,03 – 780). Kui kostja on perioodil 10.08.2024 kuni

07.11.2024 hageja kasuks veel elatismakseid teinud, tuleb ka need summad eelnimetatud

summast maha arvestada.

27. Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul

tsiviilasja lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud.

28. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik