2-24-10198/21 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

6.november 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-10198;

M.O. hagi M.O. vastu elatise väljamõistmiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

M.O. (isikukood XXX; aadress xxx)

Hageja seaduslik esindaja

G.Õ. (isikukood XXX; aadress xxxx; XXX)

Hageja lepinguline esindaja

Helen-Lumelille Tomberg (XXX)

Kostja

M.O. (isikukood XXX; aadress xxx; XXX)

Kostja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut (mart.sikut@sikutiab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. M.O. tasub M.O. tagasiulatuva ülalpidamise eest elatise perioodi 4.01.2024 kuni

30.11.2024 eest ühekordses summas 1000 eurot, tasudes selle alates 7.11.2024

seitsme kuu jooksul igakuiste 143 euro suuruste osamaksetena (viimane osamakse

142 eurot) koos jooksva elatisega M.O.-le ;

1.2. M.O. kohustub tasuma igakuiselt 22.-ks kuupäevaks elatist 240,22 eurot kuus alates

01.12.2024 kuni lapse M.O. täisealiseks saamiseni muutuva suurusena järgmiselt:

igakuine elatis 240,22 eurot kuus (elatise baassumma 272,76 eurot (baassumma) +

54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast), millest

maha arvestatud 50 eurot (s.o 50 % lapsetoetusest) ja veerand M.O.-le langevast

osast lasterikka pere toetusest, mis muutub iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1.

aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast

kuust). Elatis kuulub tasumisele G.Õ. kontole nr xxx. Elatis tuleb tasuda iga

kalendrikuu eest vastava kuu 22.päevaks.

1.3. Pooled on kokku leppinud, et G.Õ.-il on ainuõigus alaealisele lapsele M.O.-le

kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

1.4. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade

laekumisel G.Õ. kontole.

1.5. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub

kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete

koheseks rahuldamiseks.

1.6. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud)

jäävad poolte endi kanda.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused

2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).

5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused

puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

9.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik