Legislator Case Law & Legislation
2-24-9210/14 AI generated

2-24-9210/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-24-9210/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga

Legislator headnote

AI generated

2-24-9210/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kinnitada kompromiss S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

6.november 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-9210;

S.K. hagi S.K. vastu

elatise väljamõistmiseks

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

S.K. (isikukood XXX; aadress xxx

Hageja seaduslik esindaja

Ly L.K. (isikukood XXX; aadress xxx

Hageja lepinguline esindaja

Angela Jürgenson

Kostja

S.K. (isikukood XXX; aadress XXX

Kostja lepingulised esindajad

vandeadvokaat Keijo Lindeberg XXX

advokaat Kristina Ivanova XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga

6, lähtudes Elatisekalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) abil

arvutatavast summast lapse S.K. kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.12.2024. a

kuni lapse S.K. täisealiseks saamiseni. Elatise summa arvutatakse lähtudes elatise

tasumise kuule eelneva kuu ööpäevade arvust, mil laps reaalselt isaga veetis. Kui laps

veetis x juures rohkem kui 7 päeva, siis elatise kalkulaatorijärgseks arvutamisel

loetakse, et laps oli xga 7 päeva. Elatis kuulub tasumisele Ly L.K. kontole nr xxx

1.2. Pooled on kokku leppinud, et Ly L.K.-l on ainuõigus alaealisele lapsele S.K.-le

kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

1.3. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade

laekumisel Ly L.K. kontole.

1.4. Pooled lepivad kokku suhtluskorra punktid:

1.4.1. S.K. (edaspidi: laps) viibib S.K. (edaspidi: x) juures ühe nädala (laupäevast

laupäevani) alates 02.12.2024. Seejärel viibib laps Ly L.K.-ga (edaspidi: x) kolm

järjestikkust nädalat (laupäevast laupäevani), mis järel viibib laps x ühe nädala

(laupäevast laupäevani) jne;

1.4.2. Pooled on kokku leppinud, et lapsele läheb x juurde kella 12.00-ks järgi x. Kui

laps on xga 7 ööpäeva, siis sõidab x juurde kella 16.00 lapsele järgi x. Kui laps

on xga muu päevade arvu, toob x lapse x juurde tagasi hiljemalt kella 18.00-ks.

1.4.3. lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus veeta aega lapsega. Kummalgi

on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud lapse ema või

lapse isa poolt, või vanemate kokkuleppel nende poolt ühiselt;

1.4.4. isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga;

1.4.5. jõulude ajal veedab laps 23.12-24.12 paaritutel aastatel isaga ja 25.12-26.12

emaga ning paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga.

1.4.6. aastavahetuse (31.12-01.01) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja

paarisaastatel isaga;

1.4.7. suveperioodil (01.06-31.08) viibib laps vaheldumisi mõlema vanema juures

kahe järjestikkuse nädala kaupa. Paaritutel aastatel veedab laps esimesed kaks

suve nädalat isaga ja paarisaastatel emaga;

1.4.8. kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega

veeta või ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale,

peab muutust sooviv pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt 10

päeva. Pooled kohustavad tegema koostööd selleks, et ära jäänud suhtlemisaeg

asendada samas mahus suhtlemisajaga;

1.4.9. juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis

takistab kodust väljumist, nt kõrge palavik (üle 38 kraadi), äge köha vms,

informeerib vanem sellest teist vanemat viivitamatult telefoni teel ning haige laps

jääb selle vanema hoole alla, kelle juures laps viibis. Haigestumise tõttu ära

jäänud suhtluskord asendatakse lapse tervenedes viisil, kus järgmine suhtluskord

pikeneb lapse haiguse perioodi võrra;

1.4.10. mõlemal vanemal on õigus viia laps välisriiki reisile kuni 10-ks päevaks.

Reisile minekust tuleb lapse teist vanemat teavitada e-kirja teel ette vähemalt 30

päeva;

1.4.11. mõlemal vanemal on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel lasteaias,

spordivõistlustel, huviringides jne;

1.4.12. vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades

lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures, arvestades lapse eakohast

päevakava;

1.4.13. kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks

loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate

tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib

toimuda ka e-kirja teel.

1.4.14. käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates

küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid

huve;

1.4.15. muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad

vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist

(eelkõige e-mail, SMS).

1.5. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub

kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete

koheseks rahuldamiseks.

1.6. Hageja kinnitab, et temal ei ole Kompromissi kinnitamise järel kostja vastu mingeid

varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud

õigussuhtest.

1.7. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud)

jäävad poolte endi kanda.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda;

2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.

Kohtu põhjendused

2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud

kompromissi ja kohus kinnitab selle.

3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §

430 lg 1).

4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole

kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).

5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu

või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused

puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või

asja menetlus lõpetatakse.

8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

9.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik