2-24-9210/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga
Legislator headnote
AI generated2-24-9210/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kinnitada kompromiss S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S
Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
6.november 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-24-9210;
S.K. hagi S.K. vastu
elatise väljamõistmiseks
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
S.K. (isikukood XXX; aadress xxx
Hageja seaduslik esindaja
Ly L.K. (isikukood XXX; aadress xxx
Hageja lepinguline esindaja
Angela Jürgenson
Kostja
S.K. (isikukood XXX; aadress XXX
Kostja lepingulised esindajad
vandeadvokaat Keijo Lindeberg XXX
advokaat Kristina Ivanova XXX
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss
alljärgnevatel tingimustel:
1.1. S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga
6, lähtudes Elatisekalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) abil
arvutatavast summast lapse S.K. kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.12.2024. a
kuni lapse S.K. täisealiseks saamiseni. Elatise summa arvutatakse lähtudes elatise
tasumise kuule eelneva kuu ööpäevade arvust, mil laps reaalselt isaga veetis. Kui laps
veetis x juures rohkem kui 7 päeva, siis elatise kalkulaatorijärgseks arvutamisel
loetakse, et laps oli xga 7 päeva. Elatis kuulub tasumisele Ly L.K. kontole nr xxx
1.2. Pooled on kokku leppinud, et Ly L.K.-l on ainuõigus alaealisele lapsele S.K.-le
kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
1.3. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevates punktides sätestatud summade
laekumisel Ly L.K. kontole.
1.4. Pooled lepivad kokku suhtluskorra punktid:
1.4.1. S.K. (edaspidi: laps) viibib S.K. (edaspidi: x) juures ühe nädala (laupäevast
laupäevani) alates 02.12.2024. Seejärel viibib laps Ly L.K.-ga (edaspidi: x) kolm
järjestikkust nädalat (laupäevast laupäevani), mis järel viibib laps x ühe nädala
(laupäevast laupäevani) jne;
1.4.2. Pooled on kokku leppinud, et lapsele läheb x juurde kella 12.00-ks järgi x. Kui
laps on xga 7 ööpäeva, siis sõidab x juurde kella 16.00 lapsele järgi x. Kui laps
on xga muu päevade arvu, toob x lapse x juurde tagasi hiljemalt kella 18.00-ks.
1.4.3. lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus veeta aega lapsega. Kummalgi
on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud lapse ema või
lapse isa poolt, või vanemate kokkuleppel nende poolt ühiselt;
1.4.4. isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga;
1.4.5. jõulude ajal veedab laps 23.12-24.12 paaritutel aastatel isaga ja 25.12-26.12
emaga ning paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga.
1.4.6. aastavahetuse (31.12-01.01) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja
paarisaastatel isaga;
1.4.7. suveperioodil (01.06-31.08) viibib laps vaheldumisi mõlema vanema juures
kahe järjestikkuse nädala kaupa. Paaritutel aastatel veedab laps esimesed kaks
suve nädalat isaga ja paarisaastatel emaga;
1.4.8. kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega
veeta või ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale,
peab muutust sooviv pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt 10
päeva. Pooled kohustavad tegema koostööd selleks, et ära jäänud suhtlemisaeg
asendada samas mahus suhtlemisajaga;
1.4.9. juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis
takistab kodust väljumist, nt kõrge palavik (üle 38 kraadi), äge köha vms,
informeerib vanem sellest teist vanemat viivitamatult telefoni teel ning haige laps
jääb selle vanema hoole alla, kelle juures laps viibis. Haigestumise tõttu ära
jäänud suhtluskord asendatakse lapse tervenedes viisil, kus järgmine suhtluskord
pikeneb lapse haiguse perioodi võrra;
1.4.10. mõlemal vanemal on õigus viia laps välisriiki reisile kuni 10-ks päevaks.
Reisile minekust tuleb lapse teist vanemat teavitada e-kirja teel ette vähemalt 30
päeva;
1.4.11. mõlemal vanemal on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel lasteaias,
spordivõistlustel, huviringides jne;
1.4.12. vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades
lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures, arvestades lapse eakohast
päevakava;
1.4.13. kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks
loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate
tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib
toimuda ka e-kirja teel.
1.4.14. käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates
küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid
huve;
1.4.15. muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad
vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormist
(eelkõige e-mail, SMS).
1.5. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub
kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete
koheseks rahuldamiseks.
1.6. Hageja kinnitab, et temal ei ole Kompromissi kinnitamise järel kostja vastu mingeid
varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud
õigussuhtest.
1.7. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud)
jäävad poolte endi kanda.
2. Seoses eelnevaga:
2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda;
2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.
3. Selgitada:
3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik
määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;
3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse
määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;
3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Asjaolud
1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.
Kohtu põhjendused
2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud
kompromissi ja kohus kinnitab selle.
3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada
kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §
430 lg 1).
4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või
rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole
kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).
5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu
vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu
või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed
nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused
puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või
asja menetlus lõpetatakse.
8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole
kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).
9.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik