2-23-138458/30 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-138458

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Solenberg OÜ ja Q.W

vastu

Tsiviilasja hind

8000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223), lepinguline esindaja advokaat Päivi

Margna

Kostja 1 Solenberg OÜ (registrikood 12625403),

seaduslik esindaja Q.W

Kostja 2 Q.W (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 17.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja põhivõlgnevus on 3940 eurot, intress 236,40 eurot ja hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1662,77 eurot, kokku 5839,17 eurot.

3. Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja viivis 0,17% põhinõude (3940 eurot) tasumata osalt päevas alates

04.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2160,83

eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Solenberg OÜ ja Q.W kanda.

5. Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja menetluskulud 2059,85 eurot.

6. Mõista Solenberg OÜ-lt ja Q.Wlt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2059,85 eurot) menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Credit Invest OÜ (laenuandja) ja Solenberg OÜ (kostja 1) sõlmisid 11.07.2019

laenulepingu nr Ci201715844, mille alusel sai kostja 1 laenu 4000 eurot intressiga 6%

kuus. Laenuandja kandis laenusumma kostja 1 arvelduskontole 11.07.2019, arvestades

laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot. Laenuandja ja

kostja 1 juhatuse liige Q.W (kostja 2) sõlmisid 11.07.2019 laenulepingust tulenevate

kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr CiK2017158441, mille kohaselt vastutab kostja

2 lepingust tulenevate kohustuste eest maksimaalselt summas 8000 eurot. Kostja 1 pidi

laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.08.2019.

2. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja esialgu laenu koos intressiga tagastama

vastavalt maksegraafikule hiljemalt 11.08.2019. Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled

kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja

nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja tasuma eelneva perioodi

intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra kui laenuandja

arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva

perioodi intress.

3. Laenusaaja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul neljakümne

kahe makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus neljakümne kahel korral laenusaajale eelmise

perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Seega kohustus

laenusaaja tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 11.02.2023. Laenusaaja

laenu koos intressiga eeltoodud tähtajaks ei tagastanud. Hagiavalduse esitamise seisuga on

laenusaaja võlgnevus kokku 5839,17 eurot, millest põhinõude jääk on 3940 eurot,

intressinõude jääk on 236,4 ja viivisejääk 1662,77 eurot (perioodi 12.02.2023 kuni

03.11.2023 eest). Kostja 1 on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku

10 128,6 eurot, millest 9932,4 eurot on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu

pikendamiseks. Ülejäänud summast 24 eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt

laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline

nõudekiri on laenusaajale edastatud 12.10.2021. Ülejäänud summast 112,2 eurot on

arvestatud laenulepingu rikkumisest tuleneva viivise katteks ja 60 eurot põhinõude

katteks.

4. Laenuandja on nõudnud nii kostjalt 1 kui ka kostjalt 2 võlgnevuse tasumist. Lisaks

eeltoodud nõudekirjale on laenuandja edastanud 16.12.2022, 17.02.2023, 09.06.2023 ja

30.06.2023 laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale 2 käenduslepingus

fikseeritud e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda laenulepingust tulenev

võlgnevus. Laenusaaja ega kostja 2 laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud.

5. 11.09.2023 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale

Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat 2 nõuete loovutamisest samal päeval.

6. Laenuandja loovutas nõude 10.07.2020 Krediidikaitse Grupp OÜ-le (hageja). Hageja

palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 3000 eurot, intress 180 eurot ja

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1122 eurot. Samuti

palub hageja kostjatelt alates 01.10.2020 solidaarselt välja mõista sissenõutavaks

muutumata viivis viivisemääraga 0,20% päevas põhinõude (3000 euro) tasumata osalt,

kuid mitte suuremas summas kui 1698,00 eurot.

7. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 3940

eurot, intress 236,40 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 1662,77 eurot, kokku 5839,17 eurot. Mõista kostjatelt solidaarselt Krediidikaitse

Grupp OÜ kasuks välja viivis 0,17% põhinõude (3940 eurot) tasumata osalt päevas alates

04.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2160,83 eurot.

8. Vastuseks kostjate 01.10.2024 tõenditele leiab hageja, et hageja on hagiavalduse lisana 4

esitanud võlaarvestuse. Vastavast tõendist nähtuvad kõik laenusaaja maksed ja see, mille

katteks laenuandja vastavad maksed arvestanud on. Näiteks on laenusaaja teinud

08.08.2019 laenuandjale esimese makse summas 300 eurot, millest laenuandja on

arvestanud intressinõude katteks 240 eurot ja põhinõude katteks 60 eurot. Sarnaselt

esimesele maksele on ka kõik järgnevad maksed kooskõlas laenulepingu ja seadusega

arvestatud järjest esmalt sissenõutavaks muutunud arvestusperioodi intressinõude katteks

ning ülejäänud osas põhinõude katteks.

9. Laenuandja ja laenusaaja vahel 11.07.2019 sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist vaba

tagasimakse laenulepinguga, mille puhul oli laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega

pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. See tähendab, et kuigi pooled

leppisid laenulepingu põhitingimuste punktis 3.4 kokku, et laenusumma 4000 eurot tuleb

laenusaajal tagastada hiljemalt 11.08.2019, siis kui laenusaaja tasub laenuandjale järgmise

kuu 11. kuupäevaks (põhitingimuste p 3.5) vähemalt eelmise arvestusperioodi

intressimakse, siis loetakse laenutagastustähtaeg poolte kokkuleppel pikendatuks

täiendava arvestusperioodi (ühe kuu) võrra. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele tuginedes

arvestaski laenuandja laenusaaja maksed seetõttu esmalt sissenõutavaks muutunud

intressinõude katteks ja alles siis põhinõude katteks.

10. Vastavalt laenulepingu punktile 11.1 oli laenusaajal laenulepingu kehtivuse ajal õigus

laen ennetähtaegselt tagastada tagastades lepingujärgselt laenu ja intressid laenuandja,

laenulepingus p. 1.6 ja 1.7. toodud pangakontole või sularahas ülekande-vastuvõtu akti

alusel. Seega oli kostjatel alati õigus tasuda lisaks intressinõudele ka põhinõue suuremas

osas, kui laenusaaja seda tegi. Laenuandjale ega hagejale ei saa ette heita laenusaaja

otsustust lükata laenutagastustähtaeg intressimaksete tasumisega muudkui ühe kuu võrra

edasi. Samuti ei saa laenuandjale ette heita seda, et ta teostab laenuandjana laenulepingu

regulatsioonist tulenevat fundamentaalselt õigust küsida laenusaajalt laenu kasutamise

eest tasu, st intressi.

11. Kostjad ei ole hageja esitatud lisa 4 kordagi vaidlustanud, st kostjad ei ole vaielnud vastu

sellele, kuidas ja mille katteks on laenuandja laenusaaja maksed arvestanud. Samuti ei ole

kostjad kordagi vaielnud vastu sellele, et neil oli võimalus ja õigus põhinõue tagastada

kohe, kui nad oleksid seda soovinud. Veelgi enam, kostjad ei ole vaielnud vastu asjaolule,

et nad on ise, laenusaaja laenulepingut ja käendaja käenduslepingut allkirjastades,

kinnitanud, et nad saavad aru võetud kohustustest ja õigustest.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

12. Kostjad sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostja 2 on seisukohal, et on

laenuandja kõnedele vastanud ja kättesaadav olnud ja üritanud kompromissi sõlmimiseks

ühendust saada. 16.09.2024 e-kirjas leiab kostja 2, et on oma võla mitmekordselt tasunud

ja on esitanud selle kohta tõendid.

13. Kostjad esitasid 01.10.2024 kohtule 8 kontoväljavõtet, mille kohaselt on kostjad teinud

laenuandjale laenulepingu nr Ci201715844 täitmiseks tagasimakseid kokku summas

9068,6 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus rahuldab hagi.

15. Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja 1 vahel

sõlmitud laenulepingu ja Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel.

16. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või

lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi

lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.

17. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised

asjaolud. Credit Invest OÜ (laenuandja) ja kostja 1 sõlmisid 11.07.2019 laenulepingu nr

Ci201715844, mille alusel sai kostja 1 laenu 4000 eurot intressiga 6% kuus (dtl 43-47).

Viivisemäär on lepingu järgi 0,17% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama 11.08.2019

(laenulepingu p 3.4). Laenu tagastamistähtaja pikendamiseks intressi tasumise kuupäev on iga

kuu 11. kuupäev (laenulepingu p 3.5). Laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada

laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Tagastustähtaja pikendamiseks peab laenusaaja

tasuma eelneva perioodi intressi. Laenutagastustähtaeg pikeneb automaatselt ühe kuu võrra

kui laenuandja arveldusarvele lepingu p 1.7 on laekunud eelneva perioodi intress. Juhul, kui

laenusaaja teeb makse, milles ei ole näidatud makse selgituses laenuandja selge tahe makse

sooritamisel ning makse ei ole piisav, et katta kõiki sissenõutavaks muutunud summasid s.h

põhinõuet, loetakse, et makse on tehtud intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise

eesmärgil (laenulepingu p 3.10.2). Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste

tagamiseks Q.Wga (kostja 2) käenduslepingu nr CiK2017158441, mille kohaselt vastutab

kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest (tagastamata laenusumma, tasumata intresside

ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti

laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest,

summas kuni 8000 eurot (dtl 50-51). Laenuandja loovutas 11.09.2023 nõude kostjate vastu

hagejale (dtl 57).

18. Kohus korraldas asjas 17.09.2024 kohtuistungi, eesmärgiga saavutada asjas

kompromiss. Kostjad kohtuistungile ei ilmunud.

19. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud

asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele.

Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 esialgu krediidi summas 4000 eurot tagastama hiljemalt

11.08.2019. Laenusaaja on pikendanud laenu tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul

neljakümne kahe makseperioodi võrra. Laenusaaja tasus neljakümne kahel korral laenusaajale

eelmise perioodi intressi, mistõttu pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra ning kostja 1

kohustus tagastama laenu koos intressiga laenuandjale hiljemalt 11.02.2023. Seega on

kohustus muutunud sissenõutavaks. 20. Kostja 1 on raha kätte saanud ja krediiti (põhivõlga)

tähtaegselt ei tagastanud.

Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna

või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutamisega astub uus

võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude tagamiseks antud nõudega seotud

tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja

sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad,

lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale (VÕS § 167 lg 1). Hageja on oma

nõudeõiguse kostjate vastu tõendanud.

21. Kohus leiab, et laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt. Hagiavalduse esitamise

seisuga on laenusaaja võlgnevus kokku 5839,17 eurot, millest põhinõude jääk on 3940

eurot, intressinõude jääk on 236,4 ja viivisejääk 1662,77 eurot (perioodi 12.02.2023 kuni

03.11.2023 eest).

22. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Esitatud asjaoludel

vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele.

Käenduslepingus oli kokku lepitud vastutuse maksimummäär 8000 eurot. Seega on

käendusleping kehtiv. Kostjad ei vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimisele. Kohustuse

rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui

käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei

saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).

23. Kostjad on sõlminud laenulepingu vabatahtlikult laenulepingus märgitud tingimustel.

Laenulepingu p-s 3.10.2 on pooled kokku leppinud, et laenusaajal on õigus laenu

tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul. Tagastustähtaja pikendamiseks peab

laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt

ühe kuu võrra kui laenuandja arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja

saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress. Laenusaaja on pikendanud laenu

tagastamise tähtaega laenuandja nõusolekul neljakümne kahe makseperioodi võrra.

Laenusaaja tasus neljakümne kahel korral laenusaajale eelmise perioodi intressi, mistõttu

pikenes laenuleping iga kord ühe kuu võrra. Hageja on esile toonud, et kostja 1 on tasunud

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 10 128,6 eurot, millest 9932,4 eurot

on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Ülejäänud summast 24

eurot on laenusaaja tasunud laenuandja poolt laenulepingu p 7.3 alusel laenusaajale

edastatud tasulise nõudekirja tasu katteks - tasuline nõudekiri on laenusaajale edastatud

12.10.2021. Ülejäänud summast 112,2 eurot on arvestatud laenulepingu rikkumisest

tuleneva viivise katteks ja 60 eurot põhinõude katteks.

24. Laenuandja ja laenusaaja vahel 11.07.2019 sõlmitud laenulepingu puhul on tegemist vaba

tagasimakse laenulepinguga, mille puhul oli laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega

pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Lepingu p-is 3.10 eritingimuste all

on kirjas kõik lepingu tingimused. Vastavalt eeltoodud kokkuleppele tuginedes arvestas

laenuandja laenusaaja maksed seetõttu esmalt sissenõutavaks muutunud intressinõude

katteks ja alles siis põhinõude katteks. Kostjad ei ole makseid tehes märkinud makse

selgituses milline oli kostjate tahe makse sooritamisel (nt kas arvestada tasumine põhivõla

katteks) ning maksed ei olnud piisavad, et katta põhinõuet ja seega luges hageja makse

tehtuks intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil. Sellistel

tingimustel sõlmitud leping oli sõlmitud kostja 1 enda soovil ja vabal tahtel kahe

äriühingu vahel (laenuandja ja kostja 1 vahel). Kostjad vastupidist tõendanud ei ole.

Kostjad ei ole tõendanud enda väidet, et kogu võlg on tasutud. Kostjad on tõendanud, et

on tasunud laenulepingu katteks 9578,60 eurot (dtl 192-200). Tasutud summat aga ei saa

lugeda tasutuks kogu võla katteks, kuna tasutud summa arvestati vastavalt

lepingutingimustele intressi katteks laenu tagastamise tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kostjad on vabatahtlikult eelpool nimetatud tingimustel laenulepingu sõlminud. Samuti

nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjad ei ole hageja esitatud lisa 4 kordagi

vaidlustanud, so kostjad ei ole vaielnud vastu sellele, kuidas ja mille katteks on laenuandja

kostjate maksed arvestanud. Samuti oli kostjatel võimalus ja õigus põhinõue tagastada

kohe, kui nad oleksid seda soovinud. Kostjad ei ole ka esile toonud ega tõendanud, et nad

ei mõistnud lepingu sisu ega selle tagajärge. Kostjad ei ilmunud ka kohtu määratud

kohtuistungile, kohus määras kohtuistungi eesmärgiga saavutada asjas kompromiss.

Kostjad seda võimalust ei kasutanud ega kohtusse ei ilmunud.

25. Vastavalt laenulepingu punktile 11.1 oli laenusaajal laenulepingu kehtivuse ajal õigus

laen ennetähtaegselt tagastada tagastades lepingujärgselt laenu ja intressid laenuandja,

laenulepingus p. 1.6 ja 1.7. toodud pangakontole või sularahas ülekande-vastuvõtu akti

alusel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 3940 euro osas.

26. Kohus analüüsib intressinõuet 236,40 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see

on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses

ning pooled on laenulepingu p-is 3.6 kokku leppinud, et laenult eurot tuleb maksta

intressi 6,00% kalendrikuus (240 eurot) (dtl 43). Hagejal on õigus arvestada kostjatele

tasumata võlgnevuselt intressi perioodi 12.01.2023 kuni 11.02.2023 eest summas 236,40

eurot. Vastavalt tuleb intressinõue rahuldada.

27. Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis

perioodi 12.02.2023 kuni 03.11.2023 eest summas 1662,77 eurot. Samuti palub hageja

kostjatelt alates solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga

0,17% päevas põhinõude (3940 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui

2160,83 eurot. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113

lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Laenulepingu p-is 3.9 on laenuandja ja kostja 1 kokku

leppinud viivisemääras 0,17% päevas. Seega tuleb rahuldada ka hagiavalduse seisuga

sissenõutavaks muutumata viivis alates 04.11.2023 viivisemääraga 0,17% päevas põhinõude

(3940 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui 2160,83 eurot.

28. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.

29. Poolte väited ja esitatud tõendid mida kohus otsuses ei käsitlenud, ei oma lõppotsuse

tegemisel tähtsust.

MENETLUSKULUD

30. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus rahuldas hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb menetluskulud

jätta täielikult solidaarselt kostjate kanda (TsMS § 165 lg 3).

31. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja

eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

32. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu 665 eurot, mis on seadusest tulenev ja

põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 2 kohaselt ja mille peavad kostjad hüvitama.

33. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140 eurot tund (km-ta) ning kokku 8 tundi 10

minutit, summas 1394,85 eurot (km-ga). Hageja õigusabikulud hõlmavad järgmisi

õigusabitoiminguid: 25.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine 30m;

25.09.2023 võlaarvestuse koostamine 10m; 02.10.2023 kompromissettepaneku

koostamine 21m; 25.10.2023 kohtumäärusega tutvumine (hagimenetlusse üleandmine)

8m; 26.10.2023 kohtumäärusega tutvumine (puuduste kõrvaldamine) 10m; 03.11.2023

hagiavalduse koostamine 1h 30m; 03.11.2023 võlaarvestuse koostamine 15m; 05.07.2024

taotlus menetluse kiirendamiseks 9m; 22.08.2024 kohtumäärusega tutvumine (menetluse

kiirendamine) 12m; 22.08.2024 istungiaja kooskõlastamine kohtuga 4m; 26.08.2024

kohtukutsega tutvumine 6m:

17.09.2024 ettevalmistus kohtuistungiks, töö tsiviilasjatoimikuga 40m; 17.09.2024

kohtuistungil osalemine 27m; 18.09.2024 kostjaga kompromissläbirääkimised 10m;

14.10.2024 kostja esitatud dokumentidega tutvumine 24m; 17.10.2024 seisukoha koostamine

kostja esitatud tõenditele 1h 40m; 24.10.2024 lõplike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirja koostamine 1h 14m 172,67. Kokku osutati hagejale õigusabi 8 tundi 10 minutit,

summas 1143,32 eurot. Hageja esindaja kinnitab, et õigusabikulud on seotud käesoleva

tsiviilasjaga ning samuti kinnitab, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi

arvestada.

34. Kostjad menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

35. Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja

vajalik, menetlusdokumendid olid asjakohased ja õiguslikult põhjendatud. Esindaja

tööaeg on vastavuses menetlustoimingu sisu ja mahuga ning mõistliku ajalise panusega

toimingu tegemiseks. Kohtul ei ole mingit alust kahelda mõne toimingu kestvuses või

vajalikkuses. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 8 tundi ja 10 minutit

Kohus leiab, et hagejale advokaadist esindaja poolt osutatud õigusabikulu tunnihinnaga

140 eurot on põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas

1394,85 eurot (140 eurot x 8 tundi 10 minutit + käibemaks 22%). Eeltoodust tulenevalt

määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 2059,85 eurot (riigilõiv 665 eurot

ja lepingulise esindaja kulud 1394,85 eurot koos käibemaksuga) ja mõistab nimetatud

kulu kostjatelt hageja kasuks välja. 36. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

37. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

38. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik