2-24-129379/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista V Vlt L-Man Management OÜ kasuks põhivõlgnevus 4891,13 eurot ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Legislator headnote
AI generated2-24-129379/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista V Vlt L-Man Management OÜ kasuks põhivõlgnevus 4891,13 eurot ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. november 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-129379
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
L-Man Management OÜ hagi V V vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
7029,02 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: L-Man Management OÜ (registrikood 16254562)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Kaarel
Berg (e-post kaarel.berg@eversheds-sutherland.ee)
Kostja: V V (isikukood xxx; e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V Vlt L-Man Management OÜ kasuks põhivõlgnevus 4891,13 eurot
(s.o üürivõlgnevus 4016,13 eurot ja kahjuhüvitis 875 eurot), sissenõutavaks
muutunud viivis 661,96 eurot ning alates 10.10.2024 viivis arvestatuna
üürivõlgnevuselt (4016,13 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
sätestatud kolmekordses määras, kuid mitte rohkem kui 3354,17 eurot, kuni
üürivõlgnevuse tasumiseni.
3. Jätta menetluskulud V V kanda.
4. Välja mõista V Vlt L-Man Management OÜ kasuks menetluskulud kokku 1385
eurot, s.o riigilõiv 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja
õigusabikulu 700 eurot.
5. Välja mõista V Vlt L-Man Management OÜ kasuks viivis väljamõistetud
menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse
kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai
tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel
menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval
kuni kella 24.00-ni.
Kohtu selgitused
Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus
tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid
järgmist.
Nõude aluseks on L-Man Management OÜ ja V V vahel 10.08.2023 sõlmitud üürileping, mille
objektiks on aadressil xxx asuv kinnisasi. Üürilepingu punkti 3.1 järgi pidi kostja tasuma üüri
summas 1500 eurot kuus, mis üürilepingu punkti 3.8 järgi tuli tasuda jooksva kuu 15.
kuupäevaks. Kostja sattus maksete tasumisega viivitusse. 18.08.2024 sõlmisid hageja ja kostja
üürilepingu lõpetamise kokkuleppe, mille kohaselt lõppes üürileping 05.09.2024. Kostja
tagastas hagejale kinnisasja valduse, kuid jättis tagastamata üürilepingust tulenevad rahalised
võlgnevused. 14.08.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles nõudis nelja
kuu üürivõlgnevuse (aprilli, mai, juuni ja juuli eest) summas 6000 eurot ja sellele lisanduva
viivise tasumist ning õigusabikulude hüvitamist. Kuivõrd kostja tunnustas nõuet osaliselt, tegi
Harju Maakohus 12.09.2024 maksekäsu, millega kohustas kostjat tasuma 15.07.2024
üürimakse 1500 eurot ja viivise summas 27,18 eurot, s.o määraga 36,75% aastas alates
16.07.2024 kuni 02.08.2024. 09.10.2024 esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt
põhinõude tasumist summas 4891,13 eurot, millest üürivõlgnevus moodustab 4016,13 eurot ja
õigusabiga seotud kahjuhüvitis 875 eurot. Lisaks nõuab hageja üürisummalt sissenõutavaks
muutunud viivist 661,96 eurot, viivist alates 10.10.2024 põhinõude summalt 4016,13 eurot
selle täitmiseni VÕS § 94 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 sätestatud kolmekordses määras, kuid mitte
rohkem kui 3354,17 eurot ning menetluskulusid.
Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis
kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral
on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte
kättetoimetamisportaali Käpo vahendusel 15.10.2024. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei
vastanud ega esitanud vastuväiteid.
TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude
kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (1373,75 eurot) ei ole põhjendatud. TsMS § 172 lg 9
ja § 484² koostoimes saab hageja nõuda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja
menetluskulusid 20 eurot, seega ei saa kohus esindaja 02.08.2024 ja 12.09.2024 toimingute
eest ajakuluga 1,35 tundi, mõista välja rohkem, kui 20 eurot. Tegemist ei ole keerulise ega
mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega
seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud, lisaks on esindaja kohtumenetluse eelselt
koostanud kostjale nõudekirju ja nende toimingute eest ka kahju hüvitamise nõude esitanud,
mille kohus on rahuldanud. Seega kohus vähendab 07.10.2024-09.10.2024 toimingute kulu ja
peab põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik
esindajakulu hagimenetluses 700 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 665
eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud
1385 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele
kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Vernik
kohtunik