Legislator Case Law & Legislation
2-24-12314/5 AI generated

2-24-12314/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-12314/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Priit Janu (avaldaja) esitas 13. augustil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Avalduse kohaselt on puudutatud isik registrist kustutatud 16. augustil 2017. Avaldaja on

Legislator headnote

AI generated

2-24-12314/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: augustil 2024 Tartu Maakohtule avalduse Avalduse kohaselt on puudutatud isik registrist kustutatud 16. augustil 2017. Avaldaja on

Keywords

AI generated
liquidation of real estate divorce on unilateral petition single premium reduction of rent non-recurring expenditure removal of attached property
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 6. november 2024

Tsiviilasja number

2-24-12314

Tsiviilasi

Priit Janu avaldus Mittetulundusühingu SAAREMAA

MESI (kustutatud) täiendavaks likvideerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 25. septembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Janu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Priit Janu (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik: Mittetulundusühing SAAREMAA

MESI (kustutatud, registrikood 80353787)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 25. septembri 2024. a

määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Priit Janu määruskaebus.

3. Tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

70 eurot MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole

EE171010220298934224 selgitusega „Tsiviilasi nr

2-24-12314, riigilõivu tagastamine“.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Priit Janu (avaldaja) esitas 13. augustil 2024 Tartu Maakohtule avalduse

Mittetulundusühingu SAAREMAA MESI (kustutatud) (puudutatud isik) täiendavaks

likvideerimiseks. Avaldaja palub määrata ennast likvideerijaks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik registrist kustutatud 16. augustil 2017. Avaldaja on

olnud puudutatud isiku juhatuse liige kuni puudutatud isiku registrist kustutamiseni.

Puudutatud isikul on jätkuvalt jaotamata vara, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (12934966)

osa nimiväärtusega 2000 eurot ja T.K.Kattoasennus OÜ (12680589) osa nimiväärtusega 2000

eurot.

2. Maakohus jättis 15. augusti 2024. a määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale

tähtaja 14 päeva määruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks: avalduse esitamise õiguse

põhjendamiseks; andmete ja tõendite esitamiseks ühingu jaotamata vara väärtuse kohta;

põhistamaks, et avaldaja vastab likvideerija nõuetele ja on võimeline likvideerimist vajalikul

tasemel korraldama. Avaldusest ei selgu, milline on avaldaja huvi täiendava

likvideerimismenetluse läbi viimiseks, samuti on andmed väidetavate osaluste kohta

ebapiisavad. Lisaks märkis maakohus, et kuivõrd puudutatud isiku osas on avaldaja juba ühe

korra likvideerimismenetluse läbi viinud, tuleb avaldajal täpsustada varasemas

likvideerimismenetluses tehtud toiminguid ja selgitada, miks ei olnud varasem menetlus oma

eesmärki täitnud.

3. Avaldaja esitas 23. augustil 2024 avalduse täienduse, milles märkis, et on puudutatud isiku

asutaja ning oli puudutatud isiku juhatuse liige ja isiku liige. Puudutatud isikule kuulub osalus

äriühingus ASHTANGA KUNDALINI OÜ, mille raamatupidamislik väärtus ja

likvideerimisjaotis on 1400 eurot. Samuti kuulub puudutatud isikule osalus äriühingus

T.K.Kattoasennus OÜ, kus puudutatud isiku osakapitali osa raamatupidamislikuks väärtuseks

on 1400 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus algatas 25. septembri 2024. a määrusega menetluse puudutatud isiku

täiendava likvideerimise läbiviimiseks ja jättis avalduse puudutatud isiku täiendavaks

likvideerimiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse

omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 602 esimese lause

kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise

isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, erikontrolli läbiviimise ja

läbiviija.

Juriidilise isiku likvideerimise otsustamine koos likvideerija määramisega on TsMS § 475 lg

1 p 11 kohaselt hagita asi. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg

5).

Äriregistri seaduse (ÄRS) § 65 lg 1 näeb ette, et seaduses sätestatud juhul ennistatakse

registrist kustutatud juriidiline isik registrisse täiendavaks likvideerimiseks. ÄRS § 65 lg 2

järgi kohaldatakse lõiget 1 ka juhul, kui likvideerimist ei ole läbi viidud.

Kohtule nähtub esitatud avaldusest ja avalduse täiendusest, et avaldus on esitatud täiendavaks

likvideerimiseks, sest puudutatud isikule kuulub vara. Avaldaja on viidanud puudutatud

isikule kuuluvale osalusele kahes äriühingus.

TsMS § 338 lg 4 p 2 kohaselt märgitakse kohtule esitatud sisulist taotlust sisaldavas avalduses

tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks. TsMS § 339 lg 2

kohaselt lisatakse avaldusele avalduses viidatud ja menetlusosaliste käes olevate dokumentide

originaalid või ärakirjad, välja arvatud juhul, kui need on juba kohtule esitatud.

Osa tegelik väärtus ei pruugi olla nimiväärtusega võrdne. Kohus kohustas avaldajat esitama

andmed ja tõendid osaühingu jaotamata vara väärtuse kohta, et selgitada, kas jaotamata varal

on üldse mingisugune väärtus olemas.

Äriregistrist ja ASHTANGA KUNDALINI OÜ ja T.K.Kattoasennus OÜ 2023. aasta

majandusaasta aruande bilansist nähtuvalt on mõlemad ettevõtted asutatud osakapitali

sissemakset tegemata. Samuti on mõlemal äriühingul vara ning kohustused võrdsed. Lisaks on

ASHTANGA KUNDALINI OÜ likvideerimisel, likvideerijaks on avaldaja.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et avaldaja nõudel ei ole põhjendatud läbi viia

puudutatud isiku likvideerimist MTÜS § 52 lg 2 alusel.

TsMS § 172 lg 1 ja lg 2 esimese lause alusel tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ning saata asi tagasi menetluse jätkamiseks maakohtule.

Maakohtu määrusest ei selgu, miks puudutatud isikule kuuluvate ühingute osad ei ole varana

käsitletavad. Puudutatud isikule kuuluvad jätkuvalt kolme ühingu osalused, milledest üks on

likvideerimisel.

Õiguslikult ei ole võimalik likvideerimisel ühingut lõpetada ajaliselt enne, kui on puudutatud

isikule määratud seaduslik esindaja, kes ühingu tegutsemisvõimeliseks muudab ning võtab

vastu lõpetamisel oleva ühingu vara.

Likvideerimisel ühingu registrist kustutamise eelselt on vajalik jaotada lõpetatava ühingu

vara. Olukorras, kus lõpetatava ühingu osanikul esindajat ei ole, ei ole ka isikut, kellele

lõpetatud ühingu vara üle anda. Samuti ei saa lõpetamisel mitte olevad ühingud vastu võtta

osanike otsuseid olukorras, kus üks osanik on registrist kustutatud.

Puudutatud isikule kuulub Astroleon OÜ (12020574) osa nimiväärtusega 2556 eurot.

Astroleon OÜ omakapital on 31. detsembri 2023. a seisuga 5166 eurot.

Puudutatud isikule kuulub T.K.Kattoasennus OÜ (12680589) osa nimiväärtusega 2000 eurot.

T.K.Kattoasennus OÜ omakapital on 31. detsembri 2023. a seisuga 1750 eurot. Seega on

ekslik maakohtu seisukoht, et puudutatud isikul jaotamata vara puudub.

Eeltoodust tulenevalt on vältimatult vajalik puudutatud isik registrisse ennistada.

Avaldaja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot

MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole EE171010220298934224. Kaebusele on

lisatud Astroleon OÜ 2023. aasta majandusaasta aruanne ja T.K.Kattoasennus OÜ 2023. aasta

majandusaasta aruanne.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3). Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult keeldunud registrist kustutatud

mittetulundusühingu täiendava likvideerimise läbiviimisest, kuna mittetulundusühingul on

ilmnenud vara.

MTÜS § 52 lg 2 näeb ette, et kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et

mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib

kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade

likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

Puudutatud isikul on tõendatud vara olemasolu – avaldusele lisatud äriregistri väljavõtte (dtl

6) kohaselt kuulub puudutatud isikule osalus kolmes äriühingus. Avaldaja puudutatud isiku

asutaja (dtl 21-24) ja liikmena on huvitatud isikuks, kelle nõudel võib kohus otsustada

täiendava likvideerimise. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud alust likvideerimisest keelduda

põhjusel, et avaldaja ei esitanud andmeid ja tõendeid mittetulundusühingul jaotamata jäänud

vara väärtuse kohta, et selgitada, kas jaotamata varal on üldse mingisugune väärtus olemas.

Samas tuleb arvestada, et kohtul on võimalik määrata likvideerimismenetluse läbiviimine ja

nimetada ametisse likvideerija ainult eeldusel, et selle kulude katteks on olemas vahendid. See

tähendab, et vahendid peavad olemas olema likvideeritaval ühingul või keegi likvideerimisest

huvitatud isik on nõus ise kulud kandma.

8. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab

seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul

tasemel täitma.

Avaldaja on puudutatud isiku endine juhatuse liige ja likvideerija. Äriregistrist nähtuvalt

puudutaud isik kustutati esimest korda registrist 16. augustil 2017 majandusaasta aruannete

esitamata jätmise tõttu. Puudutatud isik kustutati teistkordselt äriregistrist 7. veebruaril 2019

likvideerija 16. jaanuari 2019. a avalduse alusel.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, avaldaja määrati puudutatud isiku likvideerijaks Pärnu

Maakohtu 23. mai 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6852. Nimetatud tsiviilasja

materjalidest nähtub, et avalduse esitamise aluseks oli ka siis asjoalu, et puudutatud isikul oli

jaotamata vara – T.K.Kattoasennus OÜ (12680589) osa nimiväärtusega 2000 eurot ja

ASHTANGA KUNDALINI OÜ (endine ärinimi 4K System OÜ; 12934966) osa

nimiväärtusega 2000 eurot. Avaldaja esitas likvideerijana avalduse puudutatud isiku

kustutamiseks registrist, olukorras kus puudutatud isikule kuulus endiselt eelnevalt nimetatud

vara. Avaldaja märkis äriregistrile esitatud likvideerimise lõppbilansis ja vara jaotusplaanis, et

puudutatud isikul vara puudub. Seega avaldaja jättis oma ülesanded likvideerijana

nõuetekohaselt täitmata. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et avaldaja ei ole

võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul leida sobiv isik, keda likvideerijaks määrata, ning

vajadusel nõuda likvideerija tasu ja kulude katteks ettemaksu tasumist (TsMS § 605 lg 2).

Määruskaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise otsustab maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS §

173 lg 1). Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse rahuldamise tõttu TsMS § 150 lg 1 p 5

alusel avaldajale määruskaebuse eest tasutud riigilõivu 70 eurot. Avaldaja taotlusel

tagastatakse riigilõiv MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole.

(allkirjastatud digitaalselt)