2-22-18155/63 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-22-18155

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. november 2024

Kohtukoosseis

Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kalev Saare ja Kaupo Paal

Kohtuasi

OÜ Eraarendus Grupp hagi If P&C Insurance AS-i vastu

kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Eraarendus Grupp kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

11 039 eurot 24 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Eraarendus Grupp, esindaja vandeadvokaat Raul

Ainla

Kostja If P&C Insurance AS, esindajad juhatuse liige Heinar Olak

ja juhatuse liige Tiit Kolde

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. jaanuari 2024 otsus osas, millega

ringkonnakohus rahuldas If P&C Insurance AS-i apellatsioonkaebuse ja jättis

rahuldamata OÜ Eraarendus Grupp apellatsioonkaebuse, jättis hagi täielikult

rahuldamata ning jaotas menetluskulud.

2. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuni 2023 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude 499 eurot 87 senti ja sellelt arvutatavat viivist ületavas osas

ning jaotas menetluskulud.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista If P&C

Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks kindlustushüvitis 931 eurot 55

senti, Riigikohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31

senti ja võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis tasumata

põhivõlalt alates 7. novembrist 2024 kuni põhivõla tasumiseni, ning millega jätta 91%

menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja 9% If P&C

Insurance AS-i kanda.

2-22-18155

4. Rahuldada OÜ Eraarendus Grupp kassatsioonkaebus osaliselt.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Rahuldada hagi osaliselt.

5.2. Mõista If P&C Insurance AS-ilt välja OÜ Eraarendus Grupp kasuks põhivõlg 931

eurot 55 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti ja viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 931 eurolt 55 sendilt

alates 7. novembrist 2024 kuni selle tasumiseni.

5.3. Jätta hageja nõue põhivõlga 931 eurot 55 senti ja sellelt arvutatavat viivist ületavas

osas rahuldamata.

5.4. Jätta 91% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes OÜ Eraarendus Grupp kanda ja

9% If P&C Insurance AS-i kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Eraarendus Grupp (hageja, kindlustusvõtja) esitas 1. detsembril 2022 If P&C Insurance AS-i

(kostja, kindlustusandja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks 9999 eurot 85

senti ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. juulil 2021 kindlustuslepingu, millega kindlustati Tapal

asuv elamu, saun ja kodune vara.

2021. a juulis (I juhtum) lõhuti kindlustusobjekti neli akent, piirdeaed, garaažiukse lukk,

muruniiduk, metallilõikusmasin, keevitusmasin ja aknarestid, samuti varastati esimese korruse

aknaluugid ja metallväravad. Kostja hüvitas kahjujuhtumi eest hagejale 1973 eurot 40 senti, kuid

kahju on tegelikult 7803 eurot 22 senti.

2021. a novembris (II juhtum) lõhuti turvaandur ja kaeti maja fassaad kolmest küljest värviga.

Kostja hüvitas kahjujuhtumi eest hagejale 1988 eurot 50 senti, kuid kahju on tegelikult 5320 eurot

80 senti.

Hagejal on ka lisakulude nõue 837 eurot 73 senti. Maja seisis ilma klaasideta ning 2022. a märtsis

oli hageja ehitise säilitamiseks sunnitud paigaldama akendele ning ustele ajutise kaitse, mille

materjalidele kulus 337 eurot 73 senti ning töö- ja transpordikuludele 500 eurot, s.o kokku 837 eurot

73 senti.

Kindlustuspoliisis on elamu ja sauna kindlustussummaks märgitud taastamisväärtus, koduse vara

kindlustussummaks on 12 400 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja leidis, et on tõendamata kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Hoone juures on

toimunud ka varem palju erinevaid vandaalitsemisi. Juhul, kui kõik erinevad vandalismiaktid on

toimunud, siis niivõrd arvukad vandalismijuhtumid ei ole enam ootamatud ja ettenägematud.

Tekkinud kahju on kostja juba hagejale hüvitanud.

Hageja lisakulude nõue 837 eurot 73 senti on tõendamata. Elamu aknaavad olid juba varem kaetud.

Elamu on 47% alakindlustatud ja kahjuhüvitist oleks tulnud alakindlustuse võrra vähendada.

Kindlustuslepingu sõlmimisel on hageja märkinud elamu üldpindalaks 62 m2. Ehitisregistri andmete

kohaselt on elamu üldpindala 162,5 m2.

2(6)

2-22-18155

3. Harju Maakohus rahuldas 2. juuni 2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kindlustushüvitise 499 eurot 87 senti ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivise alates 1. detsembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis

menetluskuludest 95% hageja kanda ja 5% kostja kanda.

Asjakohatu on kostja väide, et kõnealused juhtumid ei saanud olla äkilised ja ettenägematud.

Puudub alus eeldada, et hagejale kuuluvat kinnistut jäävadki vandaalid regulaarselt külastama.

Lisaks puudub alus kahelda hageja esitatud videomaterjali autentsuses. Kostja viited tõendi

puudulikule usaldusväärsusele on asjakohatud ja üldsõnalised. Turvakaamera salvestise filmimine

teise seadmega on loonud võimaluse tõendada usaldusväärselt turvakaamera salvestiselt nähtuva

toimumisaega. Kohus ongi videotõendi abil tuvastanud kahjujuhtumite toimumisaja.

Kostja on hagejale hüvitanud juulis 2021 toimunud juhtumist tuleneva kahju Silverson Advisory

OÜ pakkumise alusel 1820 eurot 40 senti. Viidatud pakkumine hõlmas aia, väravate ning akende

vahetamise kulusid. Kostja on hagejale hüvitanud 2021. a novembris 2021 toimunud juhtumist

tuleneva kahju Trendmaster OÜ pakkumise alusel 1988 eurot 50 senti, arvestades sealjuures

asjaoluga, et hageja teeb kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikud tööd ise. Viidatud pakkumine hõlmas

elamu fassaadi, trepi, panduse ja sokli puhastamise ja värvimise kulusid. Hinnapakkumistelt

nähtuvad kahjustused on tõendatud. Asjaolu, et viidatud töid saab hageja esitatud tõendite kohaselt

ka kallimas (s.o kindlustusjuhtumi tulemusel tekkinud kahjustuste kõrvaldamisele lisaks suuremas)

mahus teha, ei tähenda, et kostja peaks tasuma lisahüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et

hinnapakkumistelt nähtuvad tööd oleksid kahju hüvitamise eesmärki arvestades ebapiisavad. Hageja

ei ole tuginenud väitele, et pakkumiselt nähtuvad hinnad ei vastaks turuhindadele. Hinnapakkumise

on koostanud ettevõte, kes on kohapealsete oludega vahetult tutvunud ning hinnanud kahjustuste

ulatust ja laadi, mistõttu võib kõnealust hinnapakkumist lugeda adekvaatseks tõendiks.

Juulis toimunud juhtumi kohta on hageja esitanud tõendid, mis puudutavad akende vahetust.

Tõendid hõlmavad kogu akna, mitte klaasi vahetust, mistõttu on tõendid asjakohatud. Aeda ja

väravaid puudutavad tõendid hõlmavad töid ja toiminguid, mis ei ole seotud tekkinud kahju

kõrvaldamisega, ning toodud tööde maht ei vasta tekkinud kahjule.

Novembris toimunud juhtumi kohta on hageja esitanud tõendid, mis puudutavad valveandurit. Need

tõendid on asjakohatud. Hageja ei ole kindlustusandjale esitatud kahjuavalduses valveanduri

väärtuse hüvitamist nõudnud.

Maakohus leidis, et kostjal puudus alus järeldada, et hageja soovib parandustööd ise teha, ning

kostja pidanuks hüvitise välja maksma koos töörahaga, st kokku 2920 eurot 5 senti (s.o 3105 eurot 5

senti - omavastutus 185 eurot). Kostja on seega hüvitist tasunud 931 eurot 55 senti vähem, kui

pidanuks (2920,05-1988).

Hageja kulutuste hüvitamise nõue 837 eurot 73 senti on alusetu (VÕS § 491 lg 2). On tõendatud, et

elamu aknaavad olid vähemalt alates 2021. a novembrist kaetud. Samuti ei saa hageja viidatud

kulusid pidada vajalikeks, kuivõrd puudus vajadus paigaldada ajutisi aknakatteid.

Maakohus võttis arvesse, et kuna hageja oli kindlustuslepingu sõlmimisel esitanud valeandmeid

elamu suuruse kohta (tegelik 162,5 m², hageja öeldu järgi 62 m²), siis oli elamu alakindlustatud.

Maakohus tuvastas ehitusmaksumuse Trendmaster OÜ tehtud kalkulatsiooni alusel, mille kohaselt

162,5 m² suuruse elamu ehitusmaksumuseks oli 199 133 eurot ning 62 m² suuruse elamu

ehitusmaksumuseks oli 106 864 eurot.

3(6)

2-22-18155

Maakohus tuvastas, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus oli hageja elamu ehitusmaksumusega

võrreldes 53,66% väiksem, ning vähendas kahjuhüvitist alakindlustuse ulatuses, korrutades

kahjusumma kordajaga 0,5366. Kuna maakohus leidis, et hagejal on II kindlustusjuhtumi eest õigus

saada lisaks kindlustushüvitist 931 eurot 55 senti, siis alakindlustust arvestades mõistis maakohus

kostjalt hageja kasuks välja 499 eurot 87 senti (931,55 × 0,5366).

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, millega hagi ei rahuldatud, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus asja lahendamisel menetlusnorme:

hindas valesti tõendeid ning ei põhjendanud otsust piisavalt.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada hagi rahuldavas osas. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata.

Kostja leidis, et tõendamata on kahju tekkimine kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja tekkinud kahju

on kostja juba hagejale hüvitanud.

6. Pooled vaidlesid üksteise apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. jaanuari 2024 otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse,

millega jättis hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus

rahuldati ja hageja apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, tuginedes maakohtus tuvastatule ja esitatud videotele, et kahju on tekkinud

20. juulil 2021, 22. juulil 2021 ja 26. juulil 2021 toimunud vandaalitsemise käigus ehk

kindlustuslepingu kehtivuse ajal. Ringkonnakohus nõustus maakohtus tuvastatud kahju suurusega.

I juhtumi eest on kostja hagejale Silverson Advisory OÜ hinnapakkumise alusel 1820 eurot 40 senti

hüvitanud. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et muud sama kindlustusjuhtumiga tekitatud

kahju ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks pidanud kahju

hüvitama suuremas ulatuses.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega II juhtumi kohta. Maakohus on õigesti

tuvastanud, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks avaldanud soovi teha fassaaditöid ise, vaid on

soovinud, et need tööd teeks Trendmaster OÜ. Seega pidi kostja hüvitama hagejale ka kolmandale

isikule tööde eest makstava tööraha. Maakohus on õigesti leidnud, et selleks oli Trendmaster OÜ

pakkumisest nähtuv 931 eurot 55 senti.

Kindlustustingimustest tulenevalt oli hoone kindlustusväärtus selle taastamisväärtus. Hoone

kindlustusväärtus ja kindlustussumma määrati kindlustustingimuste kohaselt kindlustusvõtja

esitatud andmete alusel. Kostja on tõendanud, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel

valeandmeid (määras elamu suuruse 100 m² võrra väiksemana), mis tingis selle, et kindlustussumma

oli tegelikust kindlustusväärtusest väiksem. Kindlustustingimuste TH-C-202111 p 143 kohaselt, kui

kindlustusvõtja esitatud andmed ei ole õiged ning kindlustussumma on seetõttu väikesem kui tegelik

4(6)

2-22-18155

kindlustusväärtus, on kindlustusandjal õigus rakendada võlaõigusseaduse alakindlustuse sätteid.

Kostja on tõendanud, et poliisi märgitud hoone ehitusmaksumus on elamu tegeliku

ehitusmaksumusega võrreldes 53,66% väiksem (Trendmaster OÜ kalkulatsioonid). Hageja ei ole

kostja esitatud arvutusi ümber lükanud.

Alakindlustust tuleb arvesse võtta kogu II kindlustusjuhtumi eest tasutud kindlustushüvitiselt. Kuna

maakohus tuvastas, et hagejale tekkinud kahju suurus oli 3105 eurot 5 senti ning et elamu oli

alakindlustatud (kordaja 0,5366), oleks maakohus pidanud alakindlustust arvestama kogusummalt,

sõltumata sellest, et osa kahjuhüvitisest oli juba kohtueelselt välja makstud. Sellises olukorras ei

pidanud kostja esitama vastuhagi ega tasaarvestuse vastuväidet. Kuna kostja on II kindlustusjuhtumi

eest hagejale tasunud 1988 eurot 50 senti, ei ole alust kostjalt hageja kasuks suuremat hüvitist välja

mõista. Ringkonnakohus tühistas selles osas maakohtu otsuse ning jättis hagi tervikuna rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub nii maa- kui ka

ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Hageja hinnangul on ringkonnakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-t

8 ja § 436 lg-t 1, kuna on jätnud arvestamata osa tõendeid ja hageja seisukohti.

Kohtud on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 482, sest praegusel juhul alakindlustust ei esine. Hageja

nõutud summa ei ületa kindlustusväärtust ja kinnistu väärtusel ei ole eraldiseisvat tähendust. Kahju

suurus ei sõltu ka ehitise pindalast.

9. Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et ringkonnakohus jättis arvestamata hageja väited ja tõendid.

Ringkonnakohus on otsust piisavalt põhjendanud.

Ekslik on hageja väide, et ringkonnakohus kohaldas alakindlustust (VÕS § 482) vääralt. Hageja

andis kostjale vale hoone suuruse. Suurema maja kindlustus oleks olnud kallim.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 5 ja § 692 lg 1 p 1 kohaselt tuleb tühistada nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus osas, milles kohtud jätsid hageja nõude kindlustushüvitise

931 euro 55 sendi ning sellelt arvutatava viivise nõudes rahuldamata ning jaotasid menetluskulud.

Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 931 eurot

55 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 209 eurot 31 senti ja edasise viivise seadusjärgses määras

kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kolleegium jätab 91% menetluskuludest hageja kanda ja 9%

kostja kanda. Osas, milles kohtud jätsid hageja nõude eeltoodut ületavas osas rahuldamata, jäävad

kohtute otsused TsMS § 691 p 1 alusel muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtud tõendite hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme

(TsMS § 232 lg 1 ja § 442 lg 8). Ringkonnakohus on analüüsinud poolte väiteid ja on võtnud

kindlustusjuhtumite toimumise aja ja kahju suuruse kohta põhjendatud seisukoha. TsMS § 688 lg 3

järgi võtab kolleegium aluseks alama astme kohtutes tuvastatud asjaolud ega hinda tõendeid uuesti

TsMS § 688 lg 5 alusel.

5(6)

2-22-18155

12. Küll aga leiab kolleegium, et kohtud on vääralt kohaldanud alakindlustust ja vähendanud sellest

tulenevalt kahjuhüvitist. VÕS § 482 sätestab, et juhul, kui kindlustussumma on väiksem kui

kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustus), vastutab kindlustusandja kahju

eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal.

Selle sätte kohaldamiseks tuleb kindlaks teha kindlustussumma. Kindlustussumma on kokkulepitud

rahasumma, mis on kindlustusandja maksimaalne väljamaksesumma (VÕS § 426 lg 1). Kohtud ei

ole tuvastanud, et pooled oleks kokku leppinud elamu rahaliselt kindlaksmääratud

kindlustussummas, vaid on kindlustussumma leidnud ise ehitusmaksumuse kalkulatsiooni alusel,

võrreldes poliisis märgitud hoone suurust ja hoone tegelikku suurust. Kohtud pole eristanud

kindlustussummat (VÕS § 426) ja kindlustusväärtust (VÕS § 479 lg 1).

13. VÕS § 426 lg 2 järgi võib kindlustussumma olla määratud muul kujul kui maksimaalse

väljamaksesummana. Pooled on kokku leppinud, et kindlustussumma on taastamisväärtus. Seega on

kindlustussumma sisuliselt loetud võrdseks kindlustusväärtusega kindlustusjuhtumi toimumisel

(VÕS § 479 lg 3). Selliselt määratud kindlustussumma puhul ei saa tegu olla alakindlustusega, sest

kindlustussumma on sama, mis kindlustusväärtus. Alakindlustuse kohaldamiseks peab

kindlustussumma olema kindlustusväärtusest väiksem (VÕS § 482). Seega oleks kohtud pidanud

mõistma kindlustushüvitise välja ilma alakindlustust kohaldamata.

Maakohus on tuvastanud, et arvestades hagejale tekkinud kahju suurust, kostja hüvitatud summat

ning hageja omavastutust, on kostja jätnud hagejale hüvitamata kahju 931 euro 55 sendi ulatuses.

Kohtud jätsid hagi selles osas rahuldamata, tuginedes üksnes (ekslikult) alakindlustusele. Seega

tuleb selles osas hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 931 eurot 55 senti ja viivise

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni 931 euro 55 sendi

tasumiseni. Alates hagi esitamisest 1. detsembril 2022 kuni Riigikohtu otsuse tegemiseni 6.

novembril 2024 on sissenõutavaks muutunud viivis 209 eurot 31 senti.

14. Kolleegium märgib lisaks, et hoone suuruse kohta kindlustusandjale väärinfo esitamisel võib

olla muu õiguslik tähendus, kui alakindlustuse tekkimine. Kindlustusvõtja peab VÕS § 440 lg 1

alusel teavitama kindlustusandjat kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest

tulenevalt mõju kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel

(olulised asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud. Kui kindlustusvõtja seda kohustust

rikub, võib kindlustusandja lepingust taganeda (VÕS § 441 lg 1) või nõuda kindlustusmakse

suurendamist (VÕS § 460 lg 1).

15. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kolleegiumi hinnangul on TsMS §

163 lg 1 alusel praegusel juhul põhjendatud menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja nõue rahuldati ligikaudu 9% ulatuses, mispärast jätab kolleegium 9%

menetluskuludest kostja kanda ning 91% menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 sätestab,

et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Seega

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)