2-24-5916/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-5916

Kohtuasi

Z.B hagi Osaühingu Makro Trade Baltic vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 9. septembri 2024 hagi menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.B määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Z.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 9. septembri 2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta määruse õiguslikku põhjendust.

2. Jätta Z.B määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Z.B kanda. Jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.B (hageja) esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu Makro Trade Baltic

(kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja vanglas

2-24-5916

poeteenust pakkuvalt kostjalt värske ristsõnaraamatu, kuid talle saadeti neli kuud vana raamat.

Hageja kirjale ja lepituspakkumisele kostja ei vastanud. Seetõttu nõuab hageja kostjalt

mittevaralise kahju hüvitist 16 000 eurot.

2. Pärnu Maakohus jättis 19.08.2024 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat 14 päeva

jooksul kõrvaldama määruses märgitud puudused. Määruse kohaselt on hageja nõue ja hagi

asjaolud ebaselged. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks võlaõigusseaduse

(VÕS) § 128 lg 5 järgi eeldada hagejale mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju

hüvitise põhistamiseks tuleb ära näidata kahjulikud tagajärjed, mis on tekkinud kostja

tegevuse tulemusel, et hagejale on tekitatud füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seega

kahjuhüvitise saamiseks peab hageja välja tooma, milles mittevaraline kahju seisneb, st millist

õigushüve on kostja rikkunud ja selle mittevaralised kahjulikud tagajärjed hageja jaoks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus keeldus 09.09.2024 määrusega hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 alusel koosmõjus § 3401 lg-ga 2.

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda.

4. Määruse kohaselt sai hageja maakohtu 19.08.2024 määruse e-toimiku kaudu kätte

23.08.2024, seega lõppes puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg 06.09.2024. Kohus

hoiatas hagejat 19.08.2024 määruses, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral

keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest. Hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt hagis

esinevaid puuduseid. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid, sh puudused hagi sisule sätestatud nõuetes.

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejat puuduste kõrvaldamise järel

uuesti kohtu poole pöördumast.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas 07.10.2024 määruskaebuse, milles märgib, et sai puuduste kõrvaldamise

määruse kätte alles 02.10.2024. Määrus saadeti vanglaportaali, aga hageja oli vahepeal

vabaduses. Nüüd viibib hageja taas vanglas ja sai määrusega tutvuda. Hageja jääb oma

kahjunõude juurde, muutes ainult selle suurust ja jättes selle kohtu otsustada.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel (koosmõjus §-ga 659) muutmata, kuid muuta tuleb määruse õiguslikku põhjendust.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

8. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel leides, et

hagiavalduse sisunõuete rikkumise tõttu ei ole võimalik hagi menetleda. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus keeldus iseenesest õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuid siinsel juhul ei

ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p-s 9 nimetatud olukorraga, s.o olukorraga, kus hagiavalduse

menetlemist takistaksid selle oluliste vorminõuete rikkumine. Hagi menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiavaldus on õiguslikult perspektiivitu.

Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

2-24-5916

9. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitist seoses sellega, et

kostja müüs hagejale aegunud ristsõnaraamatu ega vastanud hageja lepituspakkumisele. Seega

tuleneb hageja nõue pooltevahelisest müügilepingulisest suhtest. VÕS § 208 lg 1 sätestab

müügilepingu definitsiooni, mille kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Mittevaralise kahju hüvitamise erisused sätestatakse VÕS §-s 134,

mille lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju

hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning

sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru

saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

10. Ringkonnakohus selgitab, et müügileping on suunatud eelkõige asja üleandmisele

ostuhinna tasumise vastu ja sellest tulenevalt saab ostja kasutada eelkõige selliseid

õiguskaitsevahendeid, mis on suunatud müügilepingust tulenevate kohustuste kohasele

täitmisele. Müügilepingu kui tavalise käibetehingu puhul ei ole teise poole mittevaralise kahju

vältimine lepingu eesmärk ehk müügilepingust tulenevad kohustused ei ole suunatud

mittevaralise huvi järgimisele § 134 lg 1 mõttes (vt ka VÕS I komm (2016), § 134, p 4.1).

Seega ei ole hagiavalduses esile toodud asjaoludel, s.o müügilepingu rikkumise põhjendusel,

võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Hagiga ei ole seega võimalik hageja

taotletavat eesmärki saavutada. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p

2 alusel, mille järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud

hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna praeguses menetlusstaadiumis ei ole teisi

menetlusosalisi kaasatud, puuduvad menetluses hüvitatavad kulud ja menetluskulude suurus

jääb rahaliselt kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)