Legislator Case Law & Legislation
2-24-4423/12 AI generated

2-24-4423/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-4423/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.Z (avaldaja) esitas 18.03.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) tegevusele täiteasjas nr 022/2023/107. Avaldaja palus 1) lõpetada täitemenetlus,

Legislator headnote

AI generated

2-24-4423/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Avaldaja palus 1) lõpetada täitemenetlus,

Keywords

AI generated
assessment of costs obligation to advance costs costs of late payment debt enforcement costs reimbursement of transport costs ancillary expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

06. november 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-4423

Kohtuasi

E.Z-i kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 7. märtsi

2024 otsusele täiteasjas nr 022/2023/107

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. aprilli 2024 avalduse menetlusse

võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

E.Z-i 24. mai 2024 määruskaebus (täiendatud 24.

septembril 2024)

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: E.Z (isikukood XXX)

Puudutatud isik: kohtutäitur Elin Vilippus (registrikood

12016207)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. aprilli 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju

Maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. E.Z-i määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.Z (avaldaja) esitas 18.03.2024 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse

(kohtutäitur) tegevusele täiteasjas nr 022/2023/107. Avaldaja palus 1) lõpetada täitemenetlus,

2) vabastada avaldaja arvelduskontod ja kinnisvara aresti alt, 3) kohtutäituril tagastada

avaldaja arvelduskontole 16,24 eurot ja 4) alustada kohtutäituri osas kriminaalmenetlust.

Samuti palus avaldaja vabastada end riigilõivu tasumisest.

2-24-4423

2. Avalduse kohaselt saatis kohtutäituri abi avaldajale 08.01.2024 täitetoimingu teate, mille

kohaselt oli nõude suurus kokku 526,83 eurot (sh täitekulud), millele lisandub viivis. Avaldaja

tasus 17.01.2024 kohtutäiturile 526,83 eurot ja esitas päringu tasumisele kuuluva viivise

kohta. Kohtutäitur esitas 06.02.2024 avaldajale täiendava nõude 69,84 eurot. Avaldaja esitas

15.02.2024 kohtutäiturile kaebuse, milles palus esitada viiviste arvestuskäik ja lõpetada ära

avaldaja terroriseerimine ja täiendavate nõuete esitamine. Kohtutäitur tegi kaebuse osas

07.03.2024 otsuse, millega rahuldas taotluse viiviste arvestuskäigu väljastamiseks, kuid jättis

kaebuse muus osas rahuldamata.

3. Maakohus jättis 22.03.2024 määrusega avalduse käiguta ja kohustas avaldajat esitama

konkreetne protsessuaalne taotlus. Määruse kohaselt ei sisalda avaldus ühtegi taotlust, mille

lahendamine oleks võimalik tsiviilkohtumenetluses. Täitemenetluse lõpetamine, vara aresti alt

vabastamine ja enam tasutud raha tagastamine on kohtutäituri, mitte kohtu pädevuses. Samuti

ei ole maakohus pädev algatama kohtutäituri suhtes kriminaalmenetlust. Kuna avaldaja esitas

15.02.2024 kohtutäiturile kaebuse, mille kohta tegi kohtutäitur 07.03.2024 otsuse, tuleb

avaldust mõista kaebusena kohtutäituri 07.03.2024 otsuse peale. Kuigi tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste

esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene

teisiti, peab esitatud avaldusest siiski selgelt selguma, mida avaldaja taotleb. Kaebuse

menetlusse võtmine eeldab selle täpsustamist selliselt, et esitatakse konkreetne protsessuaalne

taotlus, mille lahendamine kohtus oleks õiguslikult võimalik. Avaldaja saab taotleda

kohustada kohtutäiturit 15.02.2024 esitatud kaebust uuesti läbi vaatama.

4. 27.03.2024 esitas avaldaja menetlusabi taotluse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 15.04.2024 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 1 p 1 alusel koosmõjus § 3401 lg-ga 2. Seoses avalduse menetlusse võtmisest

keeldumisega jättis kohus avaldaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jäid

avaldaja kanda, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Määruse kohaselt selgitas kohus avaldajale 22.03.2024 määruses, et kohus ei ole tema

avalduses toodud taotluseid TsMS § 371 lg 1 p 1 mõistes pädev lahendama. Kohus määras

puuduste kõrvaldamise tähtajaks 27.03.2024, avaldaja sai määruse kätte 26.03.2024. Avaldaja

puuduseid ei kõrvaldanud. Kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, korrates 22.03.2024

määruses toodud põhjendusi.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja määrata

avaldajale riigi õigusabi korras esindaja, kes koostab kohtule konkreetse protsessuaalse

avalduse. Kaebuse kohaselt on kohtu tegevus arusaamatu. Kohus kohustas 22.03.2024

määruses avaldajat esitama protsessuaalne taotlus, mille lahendamine kohtus oleks õiguslikult

võimalik. Ehk kohus mõistis, et avaldaja ei ole suuteline konkreetset taotlust koostama ega

ennast ise esindama. Avaldaja esitas menetlusabi taotluse, mille p-s 2.2 selgitas, et tal

puuduvad õigusalased teadmised ja vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohus menetlusabi

taotlust ei lahendanud. Avaldaja ei saa aru, kuidas ta oleks pidanud puudused kõrvaldama.

Avaldus ei ole esitatud kohtule selleks, et kohus kohustaks kohtutäiturit avaldaja 15.02.2024

kaebust uuesti lahendama. Selleks oleks avaldaja võinud ise kohtutäituri poole pöörduda.

2-24-4423

Avalduses on selgelt märgitud, et kohtutäitur on kuritarvitanud oma ametivõimu ja soovinud

alusetult rikastuda.

8. Maakohus jättis 11.07.2024 määrusega avaldaja määruskaebuse käiguta ja kohustas teda

tasuma kaebuselt riigilõivu.

9. Avaldaja esitas 19.08.2024 kohtule riigi õigusabi taotluse.

10. Maakohus andis avaldajale 27.08.2024 määrusega riigi õigusabi ja vabastas ta

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus kohustas avaldajale määratud esindajat

esitama korrektne määruskaebus. Avaldajale määratud esindaja teatas 23.09.2024 kohtule, et

ta ei esita määruskaebust Harju Maakohtu 15.04.2024 määrusele, kuna selleks puudub

protsessuaalne võimalus.

11. Avaldaja esitas 24.09.2024 määruskaebuse täienduse, milles muu hulgas taotleb

kohustada kohtutäiturit uuesti läbi vaatama 07.03.2024 otsus.

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja ei olnud avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse tegemise ajaks kohtu osundatud puuduseid kõrvaldanud. Avaldaja on

seda aga teinud määruskaebemenetluse ajal, s.o 24.09.2024 esitatud määruskaebuse

täienduses.

15. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele täiteasjas nr 022/2023/107, paludes

lõpetada täitemenetlus, vabastada avaldaja arvelduskontod ja kinnisvara aresti alt, tagastada

avaldaja arvelduskontole täitemenetluses enammakstud summa ning alustada kohtutäituri osas

kriminaalmenetlust. Maakohus selgitas avaldajale 22.03.2024 määruses õigesti, et kohtul

puudub pädevus avalduses esitatud taotluseid lahendada. Samuti järeldas kohus õigesti, et

avalduse sisust tuleneb, et avaldaja soovib esitada kaebust kohtutäituri 07.03.2024 otsuse

peale, milleks tuleb avaldajal esitada selge protsessuaalne taotlus. Maakohus selgitas ka,

millise taotluse saab avaldaja maakohtule esitada.

16. Avaldaja puuduseid siiski ei kõrvaldanud, sh oma 24.05.2024 esitatud määruskaebuses.

Samas märkis avaldaja kaebuses, et tal puuduvad õigusalased teadmised ja ta soovib riigi

õigusabi korras esindaja määramist. Maakohus määraski avaldajale esindaja. 24.09.2024 (s.o

avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindajale antud tähtaja jooksul) esitas avaldaja ise

määruskaebuse täienduse, mille taotluste p-s 5 palub kohustada kohtutäiturit uuesti läbi

vaatama oma 07.03.2024 otsus. Sellega on avaldaja 22.03.2024 määruses osundatud puudused

kõrvaldanud ning esitanud protsessuaalse taotluse, mida kohtul on võimalik menetleda. Seega

on avalduse menetlemist takistav asjaolu ära langenud. Maakohtu määrus tuleb seetõttu

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2-24-4423

17. Avaldaja heidab oma esialgses määruskaebuses ette ka menetlusabi ja riigi õigusabi

taotluste lahendamata jätmist. Nimelt jättis maakohus ekslikult tähelepanuta, et avaldaja

taotles 27.03.2024 ka riigi õigusabi andmist. Maakohus on oma eksimuse aga ise kõrvaldanud

avaldajale 27.08.2024 määrusega riigi õigusabi määramisega. Arvestades aga, et riigi õigusabi

korras määratud esindaja keeldus 23.09.2024 riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg 1 teise

lause alusel õigusabi osutamisest, tuleb maakohtul muutunud olukorras otsustada riigi

õigusabi osutamise jätkamine või selle lõpetamine. Samuti tuleb otsustada avaldajale

menetlusabi andmine.

18. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, ei ole

määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

19. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus menetlust lõpetavas määruses (TsMS

§ 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)