2-24-723/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kai Härmand

Kohtujurist

Ege Pilme

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-723

Tsiviilasi

J.V (J.V) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Avaldaja/võlgnik: J.V (ik XXX, elukoht XXX-i, e-post xxx)

Usaldusisik: Ly Müürsoo (mobiiltelefon 50 97 383, telefon

6481156, OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129

Tallinn, e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku J.V (J.V) maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja J.V (J.V) pankrot 05.11.2024.a kell 13.00.

3. Algatada J.V kohustustest vabastamise menetlus.

4. Nimetada J.V pankrotihalduriks Ly Müürsoo (mobiiltelefon 50 97 383, telefon

6481156, OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, 10129 Tallinn, e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee ). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur.

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 26.11.2024 kell 13.45

virtuaalruumis. Võlausaldajatel tuleb küsida ligipääs virtuaalsele koosolekule

pankrotihaldurilt.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude

tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka

võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada

haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta

(nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see,

kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude

esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate

nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei

ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 05.

novembriks (esimene aruanne esitada 05.11.2025).

8. Anda pankrotihaldurile Ly Müürsoole usaldusisiku ülesannetes õigus esitada

Maksu- ja Tolliametile J.V tuludeklaratsioonid.

9. Menetluskulud jätta J.V kanda.

10. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 2049,60 eurot (1680 eurot ja käibemaks

369,60 eurot).

11. Anda võlgnikule J.V-le menetlusabi 1000,40 eurot.

12. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku Ly Müürsoo tasu 1000,40 eurot (sealhulgas

käibemaks). Tasu tasuda OÜ Sentire M.K. (rk 10539935) arvelduskontole nr

XXXXXXXX Swedbank AS-s.

13. Usaldusisiku tasu summas 1049,20 eurot (sealhulgas käibemaks) mõista välja

võlgnikult J.V-lt . Tasu tasuda OÜ Sentire M.K. (rk 10539935) arvelduskontole nr

XXXXXXXX Swedbank AS-s.

14. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

15. Käesolev määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja haldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse

kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

J.V esitas 15.01.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada võlgniku

pankrot ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võttis avalduse

10.05.2024 menetlusse ja nimetas võlgnikule usaldusisiku.

Usaldusisiku 30.05.2024 aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. J.V omab pensioniregistri

kontot nr 9980583209, millel II samba osakuid ei ole. Osakute eest on raha välja võetud

30.01.2021.a. Nähtuvalt Transpordiameti vastusest ei ole J.V nimele käesoleval aja

registreeritud sõidukeid ega väikelaevu. J.V on omanud sõiduautot AUDI A6 Avant (esmane

reg.aasta 2001), mis on võõrandatud 14.02.2022.a. ja mis on käesolevaks ajaks veel edasi

võõrandatud. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 17 112,09 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et

J.V on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei

ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võimalikud vara tagasivõitmise- ja

tagasinõudmise võimalused tuleb välja selgitada võimaliku pankrotimenetluse käigus.

Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul mõtlematu ja vastutustundetu käitumine

kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma reaalsete võimalustega tekitatud nõudeid

tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

Usaldusisik palub määrata oma tasuks 12 töötunni eest 1680 eurot (140 eurot/tund), millele

lisandub käibemaks. Usaldusisik palub tasu välja mõista OÜ-le Sentire M.K. (reg.kood

10539935, arvelduskonto nr XXXXXXXX Swedbank AS-s), mille kaudu usaldusisik Ly

Müürsoo tegutseb. Usaldusisik palub anda võlgnikule menetlusabi ja mõista usaldusisiku tasust

820 eurot, lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot välja menetlusabina

riigivahenditest ja vabastada võlgnik riigile hüvitamise kohustusest. Usaldusisiku tasust 1049,20

eurot koos käibemaksuga palub usaldusisik jätta J.V kanda.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud

maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest

vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule.

FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti

väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnik on soovinud pankroti väljakuulutamist

ja kohustustest vabastamist.

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses, kuivõrd

tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly Müürsoo ning määrab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise ajaks 26.11.2024 kell 13.45 virtuaalruumis.

FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab

usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS §

18 lg 4 ja PankrS § 33). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust

kinnistusosakonnale.

FiMS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on

ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse §

29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab

seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse

füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui

see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate

kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 12 tundi. Kohus leiab, et

arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud

ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1680 eurot, millele lisandub käibemaks.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse

alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga,

tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on

kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul

ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva

seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2

sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS §

183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude

kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast

või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi

omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani

liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse

välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2024 aastal on kuupalga alammääraks 820 eurot.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku poolt esitatud aruandes väljatoodut, ei ole võimalik

usaldusisiku tasu pankrotivarast rahuldada, mistõttu on põhjendatud anda võlgnikule

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, 1000,40 eurot ning

hüvitada usaldusisiku tasu summas 1000,40 eurot (sealhulgas käibemaks) riigi vahenditest.

Kohus määrab tasu OÜ Sentire M.K kasuks, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud tasu

1049,20 eurot (sealhulgas käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.

Kohtu selgitused võlgnikule

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud:

1)

Andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad

seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma

viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka

kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes (PankrS § 85).

2)

Andma vande selle kohta, et esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged, kui kohus võlgnikku selleks kohustab (PankrS §

86 lg 1). Usaldusisik ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist ning käesoleval ajal kohus ei

kohusta võlgnikku vannet andma.

3)

Osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel; samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida

teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara

käsutamise keeldu). Kohustustest vabanemine ei ole menetluse automaatne tagajärg, vaid see

eeldab ka võlgniku poolt oma seaduses sätestatud kohustuste (mh teabe andmise ja menetlusest

osavõtu kohustuse) täitmist.

Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul järgmised kohustused (FiMS § 47):

1)

tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;

2)

teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest;

3)

mitte varjata saadud tulusid ning vara;

4)

anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Kohustustest vabastamise otsustamine ei takista pankrotimenetluse jätkumist, kui

pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud. Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg 1-3).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kai Härmand

Kohtunik