Legislator Case Law & Legislation
2-24-6367/16 AI generated

2-24-6367/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-24-6367/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kuulutada välja F.A pankrot 6. novembril 2024 kell 14.00 ning algatada F.A Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. detsember 2024 kell 10.00.

Legislator headnote

AI generated

2-24-6367/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kuulutada välja F.A pankrot 6. novembril 2024 kell 14.00 ning algatada F.A Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. detsember 2024 kell 10.00.

Keywords

AI generated
protection of the euro Eurocheque financial support european order for payment procedure european Social Fund satisfaction of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2024, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6367

Tsiviilasi

F.A maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): F.A (isikukood XXX)

Usaldusisik: Ly Müürsoo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku F.A maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja F.A pankrot 6. novembril 2024 kell 14.00 ning algatada F.A

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada F.A pankrotihalduriks Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK, XXX). Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 2. detsember 2024 kell 10.00.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel,

videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Kohustada F.A andma võlgniku vande 2. detsembril 2024 kell 09.45 Viru

Maakohtu Jõhvi kohtumajas.

Kohus hoiatab F.A, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja

Tolliametile F.A tuludeklaratsioonid.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

10. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

11. Jätta menetluskulud F.A kanda.

12. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1890 eurot, millele lisandub käibemaks

415 eurot 80 senti, s.o kokku 2305 eurot 80 senti.

13. Anda F.A-le menetlusabi usaldusisiku tasu 820 eurot ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

14. Ülejäänud usaldusisiku tasu 1070 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 235 eurot

40 senti mõista välja F.A pankrotivarast.

15. Määruse resolutsiooni p-des 13 ja 14 märgitud usaldusisiku tasu kanda

Osaühingule Sentire MK (konto xxx, Swedbank AS), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

16. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

18. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 13

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18

lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. F.A (avaldaja, võlgnik) esitas 21. aprillil 2024 Viru Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamist.

Avalduse kohaselt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on 22 389 eurot. Võlgnik töötab

Aktsiaseltsis V laotöölisena. Võlgniku töötasu on 800 eurot kuus. Igakuised kulud on 800

eurot kuus.

30. oktoobri 2024 kohtuistungil muutis võlgnik taotlust ning soovis võlgade

ümberkujundamise asemel pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamist.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Usaldusisik märkis, et võlgnikul ei ole vara. Pangakonto jääk on 1 euro. Pensionikonto

osakud on realiseeritud 2021. aastal. Võlgnikule on kuulunud kaasomandis T.X M

korteriomand asukohaga xxx, mis on võõrandatud 23. septembril 2022. Võlgniku

netosissetulek on 808,58 eurot – töötasu AS-st V .

Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 27 619,14 eurot. Kõik nõuded ei ole muutunud täies

ulatuses sissenõutavaks. Võlgniku vara suhtes täitemenetluse registris aktiivseid

täitemenetlusi ei ole.

Usaldusisik pöördus talle teadaolevate võlausaldajate poole seoses võimaliku võlgade

ümberkujundamisega. Kokku 12 võlausaldajat, kellest 8 (st rohkem kui pooled) on

usaldusisikule teatanud, et nõustuvad võlgade ümberkujundamise menetlusega. Samas nähtub

vastustest, et võlausaldajad pooldavad kava erineva perioodiga (12 kuud kuni 84 kuud).

12-kuulise kava igakuine makse oleks ca 2105 eurot, 60-kuulise kava igakuine makse ca 420

eurot ja 84-kuulise kava igakuine makse ca 300 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekute

suurust, siis ei ole võimalik koostada kava 12 kuuks. 60-kuulise kava puhul jääks võlgnikule

elamiseks 388 eurot ja 84-kuulise kava puhul 508 eurot kuus.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga.

Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu (mõtlematu ja

vastutustundetu käitumine kohustustest võtmisel). Pankrotimenetlus koos kohustustest

vabastamise menetlusega on võlgnikule vähem koormavam nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnikule sobivaim maksejõuetusemenetluse liik

pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1890 eurot (lisandub käibemaks).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (vähemalt 27 619,14 eurot) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti

väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam

makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise 30. oktoobri

2024 ärakuulamisel taotlenud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlust ning nõustus

menetlusega. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel

selgitanud, et kohustustest vabastamise menetlusega kaasneb kohustus tegeleda tulutoova

tegevusega või seda otsida.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (laenude võtmine, mille teenindamine

käis üle võlgniku rahaliste võimete, vähesed finantsteadmised) PankrS § 22 lg 5 tähenduses,

kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ly U.H, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks

nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku

ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku

ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 2. detsember 2024

kell 10.00 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 2. detsember 2024 kell 9.45.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui võlgnik ei täida teabe andmise,

dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes

sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1890 eurot (lisandub

käibemaks).

10.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

10.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi 30 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ja analüüsi, sh

võlausaldajate seisukohtade väljaselgitamine võimaliku ümberkujundamiskava osas ning

hinnanguga), põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku

näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1890

eurot (käibemaksuta).

10.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Osaühing Sentire MK (registrikood xxx), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing on

käibemaksukohustuslane (xxx).

11. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra

(820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud tasu mõistab kohus välja võlgniku pankrotivara

arvel.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1-3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1-6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)