3-23-106/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-106

Haldusasi

OÜ Center Services kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 19.12.2022 otsusele nr 4-

10.1/99-1

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Center Services, esindaja Raul Siem

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad A.A ja

N.Z

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja W.S

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.05.2023 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Center Services apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Center Services apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

04.05.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-106 muutmata.

2. Mõista OÜ-lt Center Services Elektrilevi OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse

kulud 390 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.12.2024.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-23-106

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet seadis

19.12.2022 otsusega nr 4-10.1/99-1 Pärnu mnt

552 kinnistule (pindala 5000 m2, sihtotstarve ärimaa 100%) Elektrilevi OÜ kasuks tähtajatu

sundvalduse 10 m2 suurusel alal. Sundvalduse teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale

liitumis- ja jaotuskilp, seda kasutada, hooldada, remontida ja asendada ning muul viisil

kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Sundvalduse

tasu on asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 155 tulenevalt 0 eurot.

Sundvalduse seadmise taotluse esitas 29.03.2021 Elektrilevi OÜ, kes kuulub asjaõigusseaduse

(AÕS) § 1581 lg-s 11 nimetatud isikute hulka, kellele laienevad elektrituruseaduse (ELTS) §

65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustused. Pärnu mnt 552 kinnistu omanik on OÜ Center

Services. Elektrilevi OÜ taotluses märgiti, et OÜ Center Services juhatuse liige Toomas

Kulderknup kooskõlastas liitumis- ja jaotuskilbi asukoha suuliselt projektijuhi ja

projekteerijaga; juhatuse liikmele näidati liitumis- ja jaotuskilbi asukoht kätte ja ta oli ehituse

juures.

OÜ Center Services esitas sundvalduse seadmisele vastuväited. Äriühingut ei ole servituudi

seadmise vajadusest ega projekteeritud rajatisest teavitatud. Kilbid oleks võinud projekteerida

3–5 m eemale, millega oleks välditud eraomandi kahjustamist.

Vastuväited pole põhjendatud. Kinnistu omanikku teavitati servituudi seadmise vajadusest

detailplaneeringu menetluse käigus 2004. a-l. Lisaks teavitati omanikku Hepta Group Energy

OÜ poolt tööprojekti nr 2019-517 „Pärnu maantee rekonstrueerimise elektritööd“ koostamise

käigus. OÜ Center Services saatis 10.03.2021 Elektrilevi OÜ-le kirja, kus kirjutas, et sai

19.07.2019 projekteerijalt järgmise teate: „Teostame Pärnu maantee rekonstrueerimistööde

mahus elektrivõrgu ümberehitamise projekti. Projekti kohaselt asendatakse Pärnu maanteel

uuele sõidu- ja kergtee lahendusele ette jäävad elektriõhuliini postid maakaabliga. Kuna

tänavamaalt õhuliinid eemaldatakse, tuleb ka Teie kinnistu elektritoide viia üle maakaabliga

toitele, kus teie kinnistut läbiv kaabel (posti kõrvalt) poolitatakse ning ühendatakse uude

jaotuskilpi, mis paigaldatakse teie kinnistul paikneva õhuliini masti asemele (mast

demonteeritakse). Jaotuskilbi kõrvale paigaldatakse liitumiskilp, kuhu ühendatakse hoone

tarbijakaabel. Palun andke teada, kas selline lahendus on Teile aktsepteeritav.“ Seega on OÜ

Center Services teate kätte saanud. Liitumis- ja jaotuskilp tuleb samasse kohta, kus oli

õhuliini mast. Eraisiku huve pole seetõttu kahjustatud.

Pärnu mnt 552 kinnistu jääb Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2004 korraldusega nr 2567-k

kehtestatud detailplaneeringu alasse, mis määrab vajalikud tehnovõrkude servituudi alad.

AÕS § 1581 lg 11 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku

või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik

avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks.

2. OÜ Center Services esitas 17.01.2023 halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise

2(7)

3-23-106

Ameti 19.12.2022 otsuse tühistamiseks. Kaebaja jäi haldusmenetluses esitatud vastuväidete

juurde.

Kaebaja juhatuse liige Q ei ole liitumis- ja jaotuskilbi asukohta kooskõlastanud, samuti pole

talle kilpide asukohta näidatud ning ta pole olnud ehituse juures. Projekteerija

19.07.2019 teade ei olnud piisav, seda ei saa käsitada projekti edastamisena, vaid esialgsete

mõtetena.

Jaotuskilbi projekteerimistöid alustati 2019, a-l, mistõttu on asjakohatu viidata 2004. a

detailplaneeringule.

Vastustaja on avalikku huvi ebaõigesti sisustanud. Ei ole arusaadav, missugused avaliku huvi

aspektid prevaleerisid, kui otsustati projekteerida jaotuskilp kaebaja kinnistule. Piisavaks ei

saa lugeda argumenti, et kaebaja kinnistul asus õhuliini mast, mis asendati maakaabli

jaotuskilbiga. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, mis takistas kilpe projekteerimast 3–5 m eemale

avalikule maale. Sellega oleks kaasnenud kohalikule omavalitsusele täiendavad kulud, aga

need oleks olnud välditavad, kui avalikul maal ei asuks ebaseaduslikku teed.

Väär on väide, et liitumis- ja jaotuskilp on vaid Pärnu mnt 552 kinnistu tarbeks. Jaotuskilbist

toimub kaebaja kinnistul maakaabli jaotumine järgmistele kinnistutele. Õhuliiniga võrreldes

on riive kaebaja õigustele suurem, sest õhuliin võimaldab kaablirikete puhul neid lihtsamalt ja

kinnisasja olmesse sekkumata likvideerida. Rajatised ei asu kaebaja kinnistu piiril, vaid

kinnistul.

3. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud

põhjenduste juurde.

4. Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja kinnistul teostati võrgu ümberehitustööd võrguettevõtja arenduskohustuste täitmise

raames. Õhuliini asendamisel maakaabelliiniga tõsteti oluliselt klientide varustuskindlust.

Sundvalduse seadmine oli vajalik avaliku teenuse osutamiseks.

Teave uue liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati 19.07.2019, s.o enne ehitustööde

teostamist kaebajale. Kaebaja sai teavituse kätte. Põhjendatud pole kaebaja hinnang, et

teavitus sisaldas vaid esialgseid mõtteid. Projektijuht edastas kaebajale täpsed kirjeldused

kinnistul tehtavatest töödest. Hepta Group Energy OÜ esindaja C on kinnitanud, et kohtus

enne tööde teostamist kaebajaga Pärnu mnt 552 kinnistul. Ka Empower AS esindaja H

kinnitas, et kaebaja viibis kilpide ühendamise juures.

Uue jaotuskilbi paigaldamine oli tingitud asjaolust, et varasem jaotuskilp oli paigaldatud

õhuliini mastile, kuid tööde käigus õhuliini mast demonteeriti. Liitumiskilp paigaldati

jaotuskilbi kõrvale. Kilpide asukohale puudus otstarbekam lahendus. Kuna kaebaja esitas

sundvalduse seadmise menetluses kilpide asukoha kohta vastuväited, taotles kolmas isik

projekteerimistingimused. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (TKKA) väljastas

20.05.2022 projekteerimistingimused, mille p 7 kohustas kolmandat isikut mitte

projekteerima ja paigaldama jaotus- ja liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele

sobivatesse kohtadesse.

Kolmas isik on välja töötanud kõige optimaalsema ja otstarbekama tehnilise lahenduse, mille

käigus on kontrollitud, et riive poleks suurem kui taristu rajamisega kaasnev lisandväärtus ja

avalik huvi.

5. Tallinna Halduskohus jättis 04.05.2023 otsusega kaebuse rahuldamata.

Õige on vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et sundvalduse seadmine Pärnu mnt 552

kinnistule on vajalik avalikes huvides AÕS § 1581 lg-te 1 ja 11 mõttes. Rajatava liitumis- ja

3(7)

3-23-106

jaotuskilbi kaudu osutatakse avalikku teenust piirkonna elektritarbijatele (sh kaebajale) ning

elektripaigaldis kuulub isikule, kellele laienevad ELTS § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud

võrguettevõtja kohustused. AÕS § 1581 lg-s 11 on loetletud omanikud, kellele kuuluv rajatis

loetakse selle paragrahvi kohaldamisel vajalikuks avalikes huvides. Sellistel juhtudel on

sundvalduse seadja kaalutlusõigus kitsendatud ning selge ülekaal on antud talumiskohustuse

kasuks rääkivatele avalikele huvidele. Kuna praegusel juhul on seadusest tulenevalt ilmne

Elektrilevi OÜ-le kuuluva liitumis- ja jaotuskilbi vajalikkus avalikes huvides, ei pidanud

vastustaja haldusakti selles osas liigsete põhjendustega koormama. Kaebaja etteheited

vaidlustatud otsuses avaliku huvi põhistamata jätmise osas on asjakohatud.

Vaidlust ei ole, et kaebaja kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilp on vajalikud kaebaja

enda kinnistu võrguühenduse tagamiseks. Kaebaja kinnistul asus juba enne uue liitumis- ja

jaotuskilbi paigaldamist kinnistut elektriga varustanud elektripaigaldis. Sisuliselt asuvad uued

kilbid seega samas asukohas varasema õhuliinimastiga, mille kaudu toimus Pärnu mnt 552

elektriühendus. Kolmas isik on põhjendanud, miks ei saa liitumis- ja jaotuskilpi ümber

paigutada kaebaja poolt välja pakutud Pärnu mnt 552c // Pärnu mnt T24 kinnistule, mis

kuulub Tallinna linnale. TKKA 20.05.2022 projekteerimistingimused ei võimalda liitumis- ja

jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale. Kaebaja ei ole projekteerimistingimusi vaidlustanud

ning tegemist on kehtiva haldusaktiga, millest Elektrilevi OÜ-l tuli juhinduda. Vastustaja on

selgitanud, et maa-aluste liinide puhul eelistatakse selle haljastuse alla paigutamist, kuna muru

on odavam üles kaevata ja taastada kui asfaltkatet. Samuti tuleb järgida keskkonnaalaseid

tingimusi. Kaebaja vastupidised väited on põhjendamata. Seega ei ole alust asuda seisukohale,

et AÕS § 1581 lg 1 mõttes oli olemas tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus

tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga

või -rajatisega ning et kaebaja talumiskohustus oleks vastuolus kehtiva õigusega.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 40 lg-test 2–5 saab järeldada, et

kui sundvalduse seadmist taotletakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse

kehtestamiseks, on puudutatud kinnisasjade omanikega läbirääkimine ja neile projekti

tutvustamine eeskätt võrguettevõtja ülesanne. Kolmas isik on ära näidanud, et teave uue

liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamisest edastati 19.07.2019 (s.o enne ehitustööde teostamist)

kaebajale. Hepta Group Energy OÜ esindaja on Elektrilevi OÜ-le kinnitanud, et kohtus enne

tööde teostamist kaebajaga Pärnu mnt 552 kinnistul ning kilpide asukoha projekteerimisel ja

kilpide paigaldamisel arvestati kaebaja soovidega. Ka Empower AS esindaja kinnitas

Elektrilevi OÜ-le, et kaebaja viibis kilpide ühendamise juures. Seejuures on kaebaja ka ise

kaebuses nentinud, et temani on jõudnud Hepta Energy OÜ projektijuhi poolt talle 19.07.2019

e-kirjaga edastatud informatsioon koos pildiga. Kui kaebajal oli soov tutvuda

projektdokumentatsiooniga, oli tal võimalus seda küsida kõigi eelnevate toimingute käigus ja

pärast viidatud pildi saamist. Pole eluliselt usutav, et kaebaja eelneva põhjal ei olnud teadlik,

et tema kinnistule paigaldatakse õhuliini masti asemele uus liitumis- ja jaotuskilp.

Servituudi seadmise vajadusest pidi kaebaja sisuliselt teadlik olema juba alates Pärnu mnt 552

krundi detailplaneeringu kehtestamisest Tallinna Linnavalitsuse 08.12.2004 korraldusega nr

2567-k. Planeeringu huvitatud isikuks (algatamisettepaneku esitajaks) oli kaebaja ning DP

seletuskirja p 2.3 kohaselt „Planeeringualal paiknevad kõik vajalikud tehnovõrgud.

Tehnovõrkudele kehtestatakse servituutalad trassivaldajate kasuks.“ Tulenevalt asjaolust, et

kaebaja ei olnud sundvalduse seadmise menetluses nõus liitumis- ja jaotuskilbi asukohaga,

taotles kolmas isik TKKA-lt projekteerimistingimused. TKKA väljastas 20.05.2022

projekteerimistingimused nr 2111802/04901, mille p-s 7 kohustati mitte projekteerima ja

paigaldama jaotus- ja liitumiskilpe tänavamaale, vaid kinnistutele sobivatesse asukohtadesse.

4(7)

3-23-106

Kaebaja on nõuetekohaselt kaasatud sundvalduse seadmise menetlusse ning talle on antud

võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, millele vastustaja on vaidlustatud otsuses

piisavalt vastanud. Kaebaja põhimõtteline, kuid põhjendamatu vastuseis liitumis- ja

jaotuskilbi tema kinnistul asumisele ei too kaasa sundvalduse seadmise õigusvastasust. Kui

kaebaja soovib, et tema kinnistul oleks tagatud elektrivarustus, tuleb tal ka taluda sel

eesmärgil tema kinnistule paigaldatud liitumis- ja jaotuskilpi (mis asub ka varasema õhuliini

masti asukohas).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. OÜ Center Services palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 04.05.2023 otsus

tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate

seisukohtade juurde ning esitab halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Sundvalduse seadmise otsus on vastustaja ja kolmanda isiku ebaseadusliku tegevuse tulemus.

Seega ei ole oluline keskenduda üksnes sundvalduse seadmise menetluse õiguspärasusele.

Kaebuse rõhuasetus seisnes sundvalduse seadmisele eelnenud menetluse ja ehitutegevuse

õiguspärasuse hindamisel. Haldusmenetlus peab olema õiguspärane kõikides

menetlusetappides. Vastustaja teadlikult väldib projekteerimis- ja ehitustegevuses vajalike

kooskõlastuste hankimist. Kuna kooskõlastuste saamine on aeganõudev ja tülikas, teostatakse

vajalikud tööd võõral kinnisasjal ära ja alles seejärel hakatakse tegevust seadustama.

Vastustaja ja kolmas isik jätsid kaebaja menetlusse kaasamata. Arusaamatu on halduskohtu

väide, et kaebaja oli piisavalt kaasatud. Kohus lähtus vaid kolmanda isiku paljasõnalisest

väitest, et kaebaja on suuliselt kooskõlastanud kilpide asukoha kinnistul. Esimene sisuline

dialoog rajatise üle algas alles siis, kui vastustaja soovis hakata kolmanda isiku

ebaseaduslikku tegevust seadustama.

Kolmas isik kinnitas, et kaebajat on kõikidest töödest ja planeeritavatest toimingutest Hepta

Group Energy OÜ ja Empower AS poolt informeeritud, kuid selle kohta pole esitatud ühtegi

tõendit. Tõendid põhinevad vaid suusõnalistel ütlustel.

Kohus pidas alusetult piisavaks 19.07.2019 e-kirjaga kaebaja esindajale edastatud fotot.

Kaebajat informeeriti õhuliini asendamisest maakaabliga ja selle kohta polnud kaebajal

vastuväiteid, mistõttu puudunuks sundvalduse seadmise vajadus. Küll jäeti kaebaja

informeerimata, et kinnistule paigaldatakse osaliselt jaotuskilp elektrienergia jagamiseks

järgnevatele tarbijatele. Seega oli tegemist mitte üksnes kaebaja kinnistu maakaabli toitele

viimisega, vaid laiemat tarbijaskonda hõlmava projektiga. Sellest oleks tulnud kaebajat

teavitada.

Eeltoodud põhjustel on tegemist ebaseaduslikult rajatud elektrirajatisega, millele soovitakse

põhjendamata avaliku huvi alusel seada sundvaldust. Ebaseaduslikult paigaldatud maakaabli

jaotuskilp tuleb kaebaja kinnistult eemaldada.

7. Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

8. Elektrilevi OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu

otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Kilpide asukoha planeerimisel arvestati kaebaja soovidega ning kaebajat teavitati kilpide

paigaldamisest enne ehitustööde teostamist. Oma väite tõendamiseks esitas kolmas isik

partnerite e-kirjad. Seega on alusetud kaebaja väited tõendite puudumise kohta.

Talumiskohustuse (AÕS § 1581 lg 1) tekkimise eelduseks ei ole tehnilise lahenduse

kooskõlastamine. Mõlemad kilbid on vajalikud avalikes huvides ja puudub otstarbekam

5(7)

3-23-106

tehniline lahendus. Kaebaja kinnistule paigaldatud tehnorajatisteta pole võimalik kaebajale ja

teistele tarbijatele elutähtsat teenust osutada. Ebaõige on kaebaja väide, et jaotuskilp on

vajalik üksnes teistele tarbijatele võrguteenuse osutamiseks. Kuna kaebaja kinnistu

toitekaabel on ühendatud liitumiskilbiga läbi jaotuskilbi, siis on jaotuskilp vajalik ka kaebaja

kinnistu elektrivarustuse tagamiseks.

Õhuliini masti demonteerimine ning maakaabli ning liitumis- ja jaotuskilpide paigaldamine ei

toonud kaebajale kaasa täiendavaid piiranguid. Kilpide asukoha määramisel kasutati

maksimaalselt määral olemasolevaid kaitsevööndeid. Sundvaldusega seatud kitsendus

paikneb olulises osas juba olemasolevate side- ja elektripaigaldiste kaitsevööndis.

KAHOS § 40 lg 9 järgi kohaldatakse sundvalduse seadmise normistikku ka olemasoleva

tehnovõrgu või -rajatise puhul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on AÕS § 1581 lg-st 1 tulenev

talumiskohustus, kuna vaidlusalused kilbid on AÕS § 1581 lg-t 1 silmas pidades vajalikud

avalikes huvides. Ringkonnakohus järgib halduskohtu otsuse põhjendusi ega korda neid

(HKMS § 201 lg 4). Vastustaja ei pidanud asuma avalikku huvi täiendavalt põhjendama.

11. Vastavalt AÕS § 1581 lg-le 1 on talumiskohustuse eelduseks veel asjaolu, et puudub

muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tarbimiskoha ühendamiseks

tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Lisaks tuleneb

sama paragrahvi lg-st 2, et talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -

rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi

tehnovõrgu või rajatise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et

teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

Vastustaja ja kolmas isik on asjakohaselt põhjendanud, miks oli olemasolev lahendus kõige

otstarbekam. Kaebaja ei ole vastupidiseid põhjendatud väiteid esitanud. Kaebaja

seisukohtadest ei nähtu, miks oleks tehnorajatiste paigutamine linnamaale tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekam. Kasutusvalduse seadmine kujutab endast küll omandiõiguse

riivet, kuid kaebaja seisukohtadest ei nähtu, mil viisil piiravad tehnorajatised kinnisasja

sihipärast kasutamist. Samas kohas asus ka varem elektripost ning tehnorajatised on vajalikud

kaebaja kinnistu elektrienergiaga varustamiseks. Rajatiste asumisel munitsipaalmaal oleksid

mõjud linnale kui maa omanikule samaväärsed. Riive intensiivsus ei sõltu sellest, kas rajatis

asub era-, riigi- või munitsipaalmaal, vaid sellest, millised on rajatise faktilised mõjud

kinnisasja kasutamisele.

12. Apellatsioonkaebusest nähtub, et kaebaja on nõus liitumiskilbi asumisega oma maal,

kuid leiab, et jaotuskilp peaks asuma mujal. Ringkonnakohus leiab, et selline lahendus pole

otstarbekas. Jaotuskilp asus varem sama elektriposti küljes ning kaebaja liitumiskilpi tuleb

kaabel jaotuskilbist. Põhjendatud pole kahe kilbi eraldi paigaldamine, eriti arvestades, et

üksnes liitumiskilbi asumisel kaebaja kinnistul oleks kaebajal samasugune talumiskohustus

ning kahe kilbi kõrvuti asumine ei too kaasa suuremat õiguste riivet. Ka visuaalselt pole

tegemist olulise erinevusega (vt foto dtl 138).

13. Kuna kaebajal on seadusest tulenev talumiskohustus, pole rajatiste projekteerimisel ja

ehitamisel tehtud väidetavad kaasamisvead määrava tähendusega (haldusmenetluse seaduse

§ 58). Kaebaja oli kolmanda isiku tegevusest teadlik vähemalt projekteerija 19.07.2019 e-

kirjast arvates. Kaebaja ei kasutanud heauskselt oma õigust olla kaasatud, sest jättis

6(7)

3-23-106

korduvalt talle saadetud kirjadele reageerimata või lükkas oma seisukoha avaldamist edasi

(dtl 229). Kaebaja ei vastanud konkreetselt ka kolmanda isiku kirjadele seoses isikliku

kasutusõiguse lepingu sõlmimise ettepanekuga (dtl 12–14). Kuna kolmas isik kaebajalt

vajalikku nõusolekut ei saanud, oli põhjendatud sundvalduse seadmise menetluse

läbiviimine vastavalt KAHOS §-le 40.

Projekteerimistingimused,

mille

alusel

sundvaldus

seati,

anti

20.05.2022.

Projekteerimistingimused ei lubanud liitumis- ja jaotuskilbi paigaldamist tänavamaale, vaid

näevad ette nende paigaldamise kinnistule sobivasse kohta. Kaebaja ei ole

projekteerimistingimusi vaidlustanud.

14. Apellatsioonimenetluse kulud jääva kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei

ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista

esindajakulu 390 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et taotlus on

põhjendatud (HKMS § 109 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)