2-22-111530/33 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

06.11.2024 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-111530

Tsiviilasi

UAB Simatra hagi Osaühingu International Alliance

Group vastu võlanõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja UAB Simatra (registrikood 124693514, Kareiviu g.

6-520, Vilnius, LT-09109, Leedu Vabariik)

Kostja Osaühing International Alliance Group (registrikood

14591186, Tallinn, Pärnu mnt 142)

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

05.11.2024

1. Jätta UAB Simatra hagi Osaühingu International Alliance Group vastu võlanõudes

läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on UAB Simatra (hageja) hagi Osaühingu International

Alliance Group (kostja) vastu võlanõudes. Hagiavalduse esitas ning hagejat esindas algselt

vandeadvokaat Klen Laus. Vandeadvokaat Klen Laus teatas 09.07.2024 kohtule, et TRINITI

kliendileping UAB-ga Simatra on lõppenud ning temal puuduvad edasised volitused UAB

Simatra esindamiseks tsiviilasjas 2-22-111530. UAB Simatra kontaktisik on L. Ž., xxxx, xxxx

(dtl 205).

2.

25.09.2024 teatas hageja seaduslik esindaja L. Ž. kohtule, et UAB Simatra ei ole seda

hagi esitanud ja ei ole kellelegi andnud volikirja hagi esitamiseks. Kontrollimisel selgus ka, et

kostjal on võlgnevus UAB Simatra ees. Hageja arvates püüab keegi UAB Simatra arvel

alusetult rikastuda, kuid asjaolud nõuavad siiski täpsustamist (dtl 215).

3. Kostja esindaja O. N. teatas 31.10.2024 kohtule, et ta ei esindaja enam kostjat

menetluses (dtl 217).

4. Hageja teatas 31.10.2024 kohtule, et UAB Simatra ei saada oma volitatud esindajat

Harju Maakohtu eelistungile tsiviilasjas 2-22-111530, kuna UAB Simatra ei ole selles

kohtuasjas hagi esitanud. Kui sellele eelistungile ilmub hagi esitanud isiku esindaja, on

tõenäoliselt tegemist kelmuse toimepanijaga. Hageja hinnangul tuleb hagejal taotleda kohtuasja

lõpetamist. Kui kohtuasi ei ole aegunud, esitab hageja ise hagi, kuna hageja asendamine ei ole

tsiviilkohtumenetluses võimalik (dtl 219-220).

5. Pooled 05.11.2024 kell 10.00 määratud istungile ei ilmunud. Hageja teatas, et ta

kohtuistungile ei ilmu, kostja ei teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise põhjust. Kostja

oli teadlik 05.11.2024 kl 10.00 toimuvast kohtuistungist.

6. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 423 lg 2 p 1). Kumbki pool 05.11.2024 kell 10.00

määratud kohtuistungile ei ilmunud. Hageja seaduslik esindaja L. Ž. on kohtule teatanud, et ta

ei ole ise hagi esitanud ega kellelegi volitust andnud. Samuti on hageja seaduslik esindaja L. Ž.

märkinud, et ta kohtuistungile esindajat ei saada ja ilmselt taotleb menetluse lõpetamist. Seega

ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning hageja ei ole

soovinud hagi esitamist. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagiavaldus tuleb jätta TsMS §

423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

7. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama

hagieseme üle kohtusse.

8. Kohus esitab menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Kohus näeb menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4).

Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, v.a kui seadusest tuleneb teisiti

(TsMS § 168 lg 2).

9. Kohus võib jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS

§ 162 lg 4). Viidatud normi kohaldamisala on laiem, kui TsMS § 162 alusel kindlaks määratav

menetluskulude jaotus.1 Seega saab kohus arvestada nimetatud normist tulenevat reeglit ka

käesoleval juhul. Tulenevalt asjaolust, et hagi läbi vaatamata jätmine ei tulene hagejast (õige

hageja ei ole hagi esitanud) ja hageja ei saanud kuidagi hagi läbi vaatamist mõjutada, oleks

menetluskulude jätmine tervikuna hageja kanda ebaõiglane. Seetõttu on ebaõiglane ja

ebamõistlik jätta menetluskulud hageja kanda ning kohus jätab menetluskulud poolte endi

kanda.

10. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Kai Almere

1 U. Volens. M. Maksing. TsMS I komm vlj § 162, p 3.4.2(b).